Kui mul oleks rohkem raha, oleksin ma õnnelik!

esmaspäev aprill 10, 2017

Kes meist poleks vähemalt korra elus nii mõelnud, eriti kui oleme stressis. Raha ja stress aga pole head sõbrad. Kas sul on rahaprobleemidest stress? Või tekitab hoopis stress rahaprobleeme? Nii või teisiti tasub raha ja stressi kooslust vältida - see ei mõju su pangakontole hästi. Pidev pingeseisund ei lase sul vastu võtta kaalutletud finantsotsuseid: su rahakotirauad avanevad kergemini impulssostudele, või vastupidi, mõni su kohustustest võib täitmata jääda. Lõpuks võib asi nii tõsiseks minna, et see hakkab mõjutama ka teisi aspekte sinu elus.

Kas tunned end ära mõnes järgnevas väites?

  • Iga kord, kui tunned end rusutult, parandad oma tuju poodlemisega.
  • Iga kord, kui pinged kasvavad üle pea, võtad end töölt vabaks. Mõnikord lähed isegi spaasse või väikesele reisile.
  • Sul on pidevalt tunne nagu laine lööks üle pea ja sa ei suuda piisavalt teenida, et ots otsaga kokku tulla.
  • Tunned end lõksus olevat. Kogu su raha läheb laenude katteks ning elu nautimiseks ei jää midagi.
  • Rahaasjadele mõtlemine tekitab sus ärevust või segadustunnet.

Kui jah, siis on aeg midagi ette võtta. Paljud inimesed arvavad ekslikult, et kui tal oleks vaid natuke rohkem raha, oleks ta õnnelik. Jah, teatud probleemid saab rahaga lahendada, eriti, kui oled töötu või madalapalgaline, kuid üldiselt tähendab rohkem raha rohkem kulusid. Seega on lahenduseks leida oma stressiallikas, see lahendada ning seada oma rahaasjad joonele nii, et kurvameelsus, või ükskõik milline muu emotsioon neid ei ohustaks.

Mis veel aitaks?

  • Küsi endalt, miks sa poes oled. Poodlemine stressi maandamiseks on võrreldav suurema koguse alkoholi joomisega. Alguses on väga mõnus, kuid hiljem on pohmakas ja kahetsus. Üürikese rõõmu otsimise asemel keskendu pigem probleemi lahendamisele. Elus on vähe selliseid muresid, mis iseenesest kaoksid. Nii jääb sulle ka rohkem raha kätte.
  • Tee tööst paus, aga mõõdukas. Enda jaoks tuleb ikka aega võtta, aga kui hakkad seda liiga tihti tegema, kannatab lisaks pangakontole ka sinu karjäär. Vähe sellest, et võid töö kaotada, saab ka sinu maine kahjustatud. Seega proovi stressi maandamiseks leida viise (trenn, massaaž, nõustaja vms), mida saad kasutada väljaspool tööaega.
  • Sea uued eesmärgid. Vahest olid pere eelarvet planeerides enda vastu liiga karm? Võta praegused tulud ja kulud uuesti ette ning vaata, kust saaksid natuke järgi anda. Eelarvestamine ja säästmine on hea mõte, kuid oma töö vilju peab mingil määral ka nautida saama. Kui pärast eelarve ülevaatamist jääb ikka rahast puudu, on aeg hakata mõtlema töökoha vahetusele või lisaraha teenimise võimalustele.
  • Vaata oma laenud üle. Kui tunned, et laenukohustus on konti murdev, võta erinevatest kohtadest uusi laenupakkumisi, et refinantseerida oma laen(ud) soodsamatel tingimustel. Kindlasti kontrolli enne oma vana laenu lepingutingimusi, kui palju sulle võla ennetähtaegne tagastamine maksma läheb.
  • Võta olukord kontrolli alla. Rahateemad tekitavad meis segadust ja ärevust siis, kui meil pole selget ülevaadet valitsevast olukorrast. Võta paber ja pliiats või ava Excel ning hakka oma tulusid-kulusid süstemaatiliselt kirja panema. Avanev pilt ei pruugi ei olla üldse nii hull ning kindlasti avastad kohti, mida parendada.
  • Muuda oma tooni. Mõeldes või rääkides rahast, püüa hoida pigem positiivset joont. Rahastress võib kimbutada ka jõukamal järjel olevad inimesi, seega sõltub kõik mõtteviisist. Kui oled tänulik selle eest, mis sul juba on, ja teadvustad endale, et sinu raha on sinu kontrolli all, siis on ka lahendused erinevatele probleemidele kergemad tulema.
  • Valmistu tulevikuks, aga püsi olevikus. Üks peamisi rahastressi allikaks on mure tuleviku pärast. Mis saab siis, kui juhtub halvim? Tegele sellega siis, kui see on käes. Seni saad teha teatud ettevalmistusi, kuid ennast murest hulluks ajada pole ka mõtet.
  • Küsi abi. Kui miski muu ei aita, siis pöördu nõustaja poole. Abiks võivad olla ka sõbrad ja sugulased.
Loe ka:
Tagasi teemade juurde