Kui mõistus kaob, aga kohustused jäävad

esmaspäev oktoober 16, 2017

Vananemine on paras loterii: kellel püsib tervis aastate kestel enam-vähem samana, kellel mitte. Sama kehtib ka mõistuse kohta. Kõrgem iga ei tähenda alati, et side reaalse eluga kaob, kuid keegi meist ei tea ette, millise haiguse või õnnetuse tagajärjel võib otsustusvõime ja mälu kahjustada saada. See risk kasvab iga mööduva aastaga. Koos sellega kasvab ka risk, et kaob kontroll sinu finantsasjade üle.

Laenukool ei kutsu siinkohal üles matuseplaane koostama, kuid teatud ettevalmistusi võiks teha juhuks, kui sind peaks hilisemas eas tabama dementsus, Alzheimer või muu haigus, mis seab sinu ja su finantsolukorra haavatavasse olukorda. Need ettevaatusabinõud säästavad sind ja su lähedasi stressist ja segadusest ka siis kui peaksid sattuma mõnda raskemasse õnnetusse.

 

1. Lihtsusta ja dokumenteeri.

Vaata üle oma pangakaardid ja -kontod. Vahest ei kasuta sa mõnda neist juba pikemat aega? Kui jah, siis pane need kinni. Kui neid pole seni vaja läinud, ei lähe ka tulevikus. Küll aga on eriolukorra tekkimisel segadust vähem. Vaata üle ka kõik oma finantskohustused, sissetulekuallikad ja varad ning pane need, kas arvutisse või paberile kirja. Tee see dokument kergesti leitavaks juhuks, kui peaksid kas või ajutiselt oma kohustustest eemal viibima. Nii saaks keegi nende eest sinu asemel seni hoolitseda.

2. Kogu kõik olulised dokumendid ühte kohta.

Muretse üks kindlam kast, kuhu panna järgmised isiklikud paberid:

  • sünnitunnistus,
  • isikut tõendavad dokumendid, mida sa igapäevaselt ei kasuta,
  • tervisega seotud tõendid,
  • kui oled abielus, siis abielutunnistus,
  • kui omad kinnisvara, aktsiaid või muud vara, siis vastavad tunnistused ja tõendid,
  • erinevad lepingud panga, kindlustusasutuste, kommunaal-, side- või muude teenuste osutajatega, eriti olulised on laenulepingud just maksepuhkuse taotlemise jaoks,
  • panga- ja kõnekaardi PUK-koodide lehed, muud vajalikud paroolid,
  • testament (kui sul see on koostatud),
  • nimekiri inimestest või ettevõtetest, kes on sulle võlgu, pane juurde ka lepingud,
  • olulised kontaktid (arstid, advokaat, ülemus, koostööpartnerid, lähedased vms), kellega peaks ühendust võtma, kui sinuga midagi juhtub.

Kuna tegemist on tundlike materjalidega, siis soovitame seda karpi hoida silma alt ära või lausa luku taga. Viimasel juhul ole siis võtme või parooli peitmisega ettevaalik.

3. Kaalu testamendi tegemist.

Kui sul on abikaasa ja/või lapsed ning omavahelised suhted lähedastega korras, siis kõige hullema juhtumi korral peaks oma vara ja kohustuste pärandamine võrdlemisi konkreetne olema. Kui sul on aga oma vara jagamise osas erisoovid või aimad, et sugulastel tekib sellega probleeme, tasub ühendust võtta mõne juristiga.

4. Muretse endale usaldusisik.

Mõtle läbi, kellega oma sugulastest või sõpradest saad kõige paremini läbi. Keda sa usaldad täielikult? Lepi selle inimesega kokku, kuidas ta peaks toimima juhul, kui sinu mõistus peaks tuhmuma, kui sa peaksid raskelt haigestuma või õnnetusse sattuma. Nimelt dementsuse või mõne muu tervisehäda käes kannatavate vanainimeste finantsolukorda halvendab muuhulgas tihti üksindus. Kui ole kedagi, kes oleks sinu elukorraldusega kursis ja sind aegajalt kontrollimas käiks, on suur oht, et mõned finantskohustused jäävad tähelepanuta, mis toob endaga kaasa tarbetuid kulutusi. Hullemal juhul võid langeda majandusvägivalla ohvriks.

5. Mõtle välja plaan Z.

See on viimane plaan juhuks, kui sinu mõistus või keha peaks järsult või ajapikku alt vedama. Mõtle läbi, kas saad sel juhul oma koju jääda või peaksid hoopis mõne lähedase juurde või hooldekodusse kolima. Viimase variandiga kaasnevad igakuised kohatasud, mis võivad jääda sinu pere kanda. Eraldi pead arvestama ka erinevate ravikuludega. Vahest oleks siinkohal abiks, kui sul on natuke raha kõrvale pandud? See on abiks ka siis, kui sa ei soovi riiklikusse hooldekoju minna, vaid eelistad privaatsemat lahendust.

 

Need punktid tasub üle vaadata ka selle mõttega, kui mõni sinu lähedastest on jõudmas küpsemasse ikka või juba veedab pensionipõlve üksinda kodus. Nii saab ka tema oma asjadest parema ülevaate ning, kes teab, äkki õnnestub ennetada probleeme, mis tema elu ajal või pärast surma peret tabada võivad.

 

Loe ka:
Tagasi teemade juurde