Kooliaeg, oh kooliaeg - palju sina maksad?

reede august 24, 2018

Kuidas näeb välja kooliks valmistumine peres, kus neljast lapsest läheb kooli 2? Oma kogemusi jagab Laenukooli külalisblogija Liivi Sidron.

„Kodus on nii igavaks läinud, et tahaksin juba kooli minna,“ teatas ükspäev meie vanim laps, kes astub septembris kolmandasse klassi. Noorem vend, keda ootab ees teine kooliaasta, nõustus temaga. Nad igatsevad küll rohkem sõpru ja vahetunde kui õppetööd, kuid nemad on siiski kooliks valmis.

Mina kooliostudega veel ühel pool ei ole, aga võtan rahulikult, sest olulisemad asjad on olemas ja puuduolevad saab soetada kas või toidupoest. Oluliste asjade hulka loen näiteks koolikotid, mis on lapsi teeninud aasta või kaks ega näita veel väsimuse märke.

Kui paljude lapsevanemate jaoks on ranitsate valimine olnud keeruline ja kulukas, siis meieni tulid koolikotid ise, üks kampaania käigus koos sülearvuti soetamisega ja teine läbi Eesti Lasterikaste Perede Liidu. Tegu on keskmisse hinnaklassi jäävate koolikottidega, mis on end piisavalt tõestanud, et julgen 25 euro ringis maksvaid koolikotte soovitada ja tulevikus ka soetada, aga seda muidugi juhul, kui soovitud hinda ei küsita superkangelase pildi, vaid seljatoestuse ja ergonoomiliste õlarihmade eest.

Ühesõnaga on lastel koolikotid olemas ja eelmisest kahest aastast on alles ka veidi kunstitarbeid, vihikuid, jõupabereid ja kilekaasi, mistõttu õpetajalt saadud nimekirjas olevaid asju ei tule täies mahus soetada. Võiks eeldada, et sellisel juhul saab kooliostud täitsa soodsalt tehtud, kuid kuna kõige soodsamad valikud ei ole alati parimad, siis olen arvestanud, et kahe lapse kunstitarvete, kirjutusvahendite, vihikute ja kehvade pinalite uutega asendamise peale kulub ümmarguselt 100 eurot. Selle summa sisse olen arvestanud ka klassiraha ja 8 rulli majapidamispaberit, mis lastel kahe peale kooli tuleb viia.

Eelmistel aastatel tegin kooliostud hüper- ja supermarketitest, seekord on kaalukausil ka Perekaardi partnerid, kes pakuvad suurperedele kuni 20% suurust soodustust tavahinnaga koolikaupadele. Erinevate hinnatestide põhjal on toidupoodide hinnatase sageli siiski soodsam kui kontori- ja koolitarvetele spetsialiseerunud kaupluste või raamatupoodide oma, mistõttu ei pruugi ma suurt hinnavahet näha ning teen lõpuks ostud sealt, kus parasjagu mugavam on.

Kulude hajutamise eesmärgiga tegin riiete ja jalanõude hulgas inventuuri ning mõned vajalikud täiendused ära juba juuni- ja juulikuus. Sügiseks vajalikke asju sai tegelikult veel varemgi varutud, sest jalanõude ja üleriiete kvaliteedi pealt ma väga kokku ei hoia, aga head asjad on kallid isegi allahindluste ajal, mistõttu tasubki neid just siis ette soetada. Riiete ja jalanõude osas päris kõik veel olemas ei ole, üks laps vajab uusi spordijalatseid, teine sisejalatseid ja sügist üleriiete komplekti, aga nendele peale üle 100 euro ei tohiks kuluda, sest tean, kus praegu head soodushinnad on.

Eelnevatel aastatel on ka dressid olnud üheks suuremaks kuluartikliks, kuid libedast polüestrist pükste põlved ei ole end õigustanud ka tuntud brändide juures ja seetõttu tänavu ma dressikomplektile enam rõhku ei pannud. Kombineerisin olemasolevaid spordisärke ja dressipluuse kõige soodsamate puuvillaste pükstega, mida sain „võta 3, maksa 2 eest“ raames 32 eurot eest kokku 6 paari. Varem maksin sellise summa ühe dressikomplekti eest ja nutsin kulunud püksipõlvi nähes juba oktoobris.

Üldiselt soetangi lastele allahindluste ajal asju jooksvalt ette, tänu sellele ei kulu riietele ja jalanõudele uue hooaja või kooliaasta alguses eriliselt suuri summasid. Praeguse seisuga arvestan augusti eelarvest kahe vanema lapse koolitarvetele, riietele ja jalanõudele umbes 200 eurot, kuid kulutuste hajutamiseta ning allahindluste jälgimiseta korrutaksin summa julgelt kahega. Saaksime kindlasti ka väiksema eelarvega hakkama, veel kergem oleks isegi suurem summa kulutada, aga on asju, mille pealt ma ei soovi kokku hoida ja samas ei saa ka priisata.

Kahe aasta pärast saadame korraga kooli juba neli last ja kuna kulud aina kasvavad koos lastega, siis tuleb ka aina loovamaks ja ettenägelikumaks muutuda, et mitte teha järeleandmisi kvaliteedi osas ja samas mitte minna sügise alguses pankrotti.

Kui ma hakkaksin alles augusti lõpus mõtlema sellele, mida kõike on neljale lapsele lasteaeda, kooli ja garderoobi juurde vaja, siis tõenäoliselt ahvatleksid mind väga pakutavad järelmaksuvõimalused, sest kõige ühe kuu eelarvesse sättimine oleks liiga kulukas. Sellisele libedale teele ma minna ei soovi ega soovita. Küll leiab häid soovitusi pere eelarve planeerimiseks ja kulude optimeerimiseks TF Banki Laenukoolist, mis ei õpeta võtma laenu, vaid vastupidi, õpetab majandama nii, et laenu ei oleks vaja võtta. Sedasi majandama õppida soovin ja soovitan küll.

Ilusat suve lõppu ja stressivaba kooliaasta algust!

 

Liivi Sidron on populaarne pereblogija ning jagab fännidele seiku oma igapäevaelust blogis Kuus Sidrunit. Kirjasõna teel jagab ta peamiselt mõtteid nelja lapse kasvatamisest ning kuidas kulgeb elu kui perepea töötab Soomes. 

 

 

Loe ka:
Tagasi teemade juurde