7 levinumat viga isikliku eelarve koostamisel

esmaspäev jaanuar 16, 2017

Jaanuar on kõige parem aeg oma kulude-tulude ja finantseesmärkide analüüsimiseks ja isikliku eelarve koostamiseks. Viimast oleks hea järjepidevalt pidada iga kuu. Eelarve koostamisel on aga omad kitsaskohad, mis tähelepanuta jätmisel võivad tekitada nii väiksemaid kui suuremaid probleeme. Siinkohal loetlemegi üles seitse kõige levinumat viga enda või pere raha planeerimisel. Loodetavasti sinu eelarvest neid ei leia.

  1. Palgapäevast palgapäevani arvestus

Teisisõnu planeeritakse iga kuu sissetulek täies mahus erinevate kulude katteks. Siinkohal ei arvestata enda ja lähedaste haigestumiste, kodumasinate või auto rikki minemise või muu eriolukorraga. Seega tasuks luua eelarvesse eraldi rida hädajuhtumiteks. Muidu võib tekkida eelarvesse mitut kuud mõjutav puudujääk.

  1. Ei mõelda suuremaid või hooajalisi oste läbi

Pühad, sünnipäevad ja muud tähtsündmused on igal aastal kindlatel aegadel, kuid ometi kipuvad need eelarvest välja jääma. Siia hulka kuuluvad ka erinevad hooaja algusega seotud toimetused ja ostud: kevadtööd aias, suvepuhkus, kütteperioodi algus, rehvide vahetus, kooli minek, jõuludeks kodu kaunistamine, kodumasinate uuendamine jne. Poodi minemine siis, kui vajadus käes, tähendab suuremaid kulusid. Seega haara kalender ning tee iga kuu eelarvesse vastav märge. Planeeritud ostud on tihti soodsamad. Lisaks, mõne sündmuse jaoks on tark juba mitu kuud varem koguma hakata.

  1. Unustatakse elu väljaspool kodu

Kui sa käid tööl, kus sa lõunat sööd? Kas sa aegajalt kinos, teatris või kontserdil käid? Millised on sinu hobid? Need on teemad, mis mõnikord eelarveridadele ei jõua, kuid mis tegelikkuses on igakuine arvestatav kulu. Kõiki kontserte ja seltskondlikke üritusi muidugi ette ei näe. Seega soovitame iga kuu arvestada mingi kindla summaga. Kui raha peaks üle jääma, pane see summa suurema sündmuse jaoks kõrvale. Jättes meelelahutuse oma eelarvest ja seega ka oma elust välja võid mingi hetk avastada, et argipäev koosnebki ainult tööst ja kohustustest ning motivatsioon eelarvest kinni pidada kaob.

  1. Ei kontrollita jooksvalt kulusid

Kui eelarve koostatud, siis tuleks seda ka igakuiselt kontrollida. Kas toidule kulus ikka planeeritud summa? Kas säästmiseesmärk sai täidetud? Kindlasti tuleks hinnata, kas mõni valdkond vajaks rohkem panustamist ning kas kusagilt saaks kokku hoida. Siinkohal tasub aegajalt kontrollida kasutavate teenuste hindade ja laenumaksete suuruseid. Mugavusstsooni jäädes võid ilma jääda nii mõneski heast pakkumisest ning tarbetult rohkem raha maksta.

  1. Ei arvestata puudu- ja ülejääkidega

Elu ei saa 100% ette planeerida, mistõttu on loomulik, et mõni kuu on teatud eelarverida suurem või väiksem. Siinkohal aga teevad mõned vea jättes järgnevates kuudes vastavad muudatused tegemata. Kulutades mõni kuu näiteks riietele planeeritust rohkem tuleks järgmine kuu selle võrra vähem osta. Kindlasti ei tohiks summat samaks jätta, või mis veel hullem, korvata väljaminek oma säästude arvelt. Kui aga raha peaks mõne kuluartikli arvelt üle jääma, tasub see summa kõrvale panna või leida sellele asjalik rakendus. Raha niisama kulutada, kuna eelarve seda võimaldab, pole tark mõte.

  1. Eelarve on vale vahendi abil koostatud

Enne digiajastut polnud eelarve koostamiseks muid vahendeid kui paber ja pliiats. Nüüd on neile lisandunud erinevad programmid ja rakendused. Eelarve võib olla küll korralikult läbi mõeldud, aga kui see on näiteks programmis, mida sa ei oska päris hästi kasutada või mis pole töökindel, siis on vead numbrites kerged tekkima. Mõni vahend jälle ei soodusta igakuist tööd eelarvega. Kui sinu eelarve on kusagil peidus või kerge kaduma, siis pole tehtud tööl enam mõtet. Seega vali enda eelarve loomiseks ja kontrollimiseks vahend, mis on sinu jaoks mugav, selge ja töökindel.

  1. Ei arvestata lähedaste mõju

Siinkohal tehakse üks kahest veast. Eelarve koostamisel seatakse kas endale või teisele inimesele ebareaalsed eesmärgid. Esimesel juhul üritatakse sammu pidada endast jõukamate või erinevate kulutamisharjumustega sõprade või sugulastega. Teisel juhul ei arvestata elukaaslase võimaluste ja soovidega ning pere eelarve on ette dikteeritud. Mõlemal juhul pole eelarve ega ka elukorraldus pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Targem on lähtuda ikkagi enda ja elukaaslase sissetulekust ja vajadustest.

 

Loe rahaplaneerimise kohta täpsemalt: Kuidas kaardistada sissetulekuid ja väljaminekuid?, 4 abimeest, mis aitavad rahaasjad joonel hoida

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Vannun käsi rahakotil ehk 35 kasumlikku uusaastalubadust

esmaspäev jaanuar 2, 2017

Jõulud ja aastavahetusepidustused on läbi ning aeg on uueks alguseks, uuteks plaanideks ja lubadusteks. Kui oled kokku lugenud kõik kaotamist vajavad kilod, reisisihtkohad, kodused ja töised eesmärgid, vaata üle ka seis oma rahakotis. Siinkohal on abiks Laenukooli nimekiri uusaastalubadustest, mis aitavad parendada sinu rahalist seisu. Alustades väikestest kuludest ja lõpetades tõsisemate, pikaajaliste finantsplaanidega - siit saab inspiratsiooni igaüks!

Valik lubadusi aastaks 2017:

  1. Võtan hommikukohvi kodust kaasa. Nii säästad igakuiselt olulise summa, kui arvestada, et tass kohvi bensiinijaamast või mujalt kaasa ostes maksab keskmiselt 2€.
  2. Võtan tööle lõuna kaasa. Ära lase eelmise päeva ülejääke raisku ning paki need tööle kaasa.
  3. Loobun pudeliveest ja karastusjookidest. Miks mitte muretseda endale stiilne pudel, et kraanivett või hoopis omatehtud maitsevett või smuutit kaasas kanda?
  4. Loobun snäkkidest ja kiirtoidust. Kiired ampsud on ka kiired väljaminekud.
  5. Teen enne toidupoodi minekut nimekirja. Ette planeerides ei raiska sa lisaks rahale ka toitu.
  6. Kõnnin rohkem. Iga auto- või taksosõit vähem on kasulikum nii sinu rahakotile kui tervisele.
  7. Poodlen vähem, ostan kvaliteetsemaid tooteid. Tarbi põhimõttel "ma pole nii rikas, et osta odavaid asju", kuid jää ikkagi oma võimete piiresse.
  8. Käin harvemini väljas söömas. Kehtib ka koju tellimise kohta. Kindlasti on mõni retsept, mida oled ammu tahtnud proovida.
  9. Panen peenraha kõrvale. Münditaskut venitavad punased sendid on kaval hoiupõrsasse pista. Aasta lõpuks kogunenud summaga saab juba nii mõndagi teha.
  10. Vaatan üle oma teleka-, interneti-, elektri- jt paketid. Kauplemisruumi on alati.
  11. Loobun suitsetamisest. Lisaks suitsupakile kulub raha ka riiete, hammaste ja naha hooldamiseks. Ühtlasi võetakse seda halba harjumust arvesse ka kindlustuse- ja kodulaenupakkumiste koostamisel.
  12. Hakkan trenni tegema. Regulaarne trenn koos tervisliku toitumisega mõjutab sinu praeguseid ja ka tuleviku ravikulusid.
  13. Kasutan sularaha. Miski ei loo väljaminekutest selgemat ja kainestavamat pilti kui reaalse rahaga tasumine. See aitab nii mõnegi kulu kontrolli alla saada.
  14. Enne suuremaid oste uurin turgu. Hindade võrdlemisel tuleb appi internet, lisaks Eestile tasub ka välismaal pakutavat uurida.
  15. Jälgin allahindlushooaegu. Kuna suuremad allahindlused on igal aastal valdavalt samal ajal, siis pole suuremate ostude planeerimine eriti keerukas.
  16. Käin regulaarselt arstikontrollis. Pere-, silma- ja hambaarsti juurest aegajalt läbi astudes ennetad suuremaid raviarveid.
  17. Võtan tasuta kursuseid. Lisaoskused on tööturul alati boonuseks. Tasuta kursuse puhul on kasu seda suurem.
  18. Jagan sõpradega kulusid. Olgu selleks siis ühised õhtusöögid või pikemad sõidud - võimalusi kulude jagamiseks leiab alati.
  19. Tarbin rohkem tasuta meelelahutust. Sotsiaalmeedia ja erinevate portaalide vahendusel leiab nii mõndagi põnevat.
  20. Ostan kasutatud asju. Kõik asjad ei pea uued olema ning tänapäeva kirbukad on tulvil häid leide.
  21. Müün tarbetud asjad. Vaata kodus kriitilise pilguga ringi. Mõni asi on nurgas nii kaua seisnud, et on muutunud silmale nähtamatuks? Vahest see siis juba maha müüa?
  22. Vahetan segistiotsikud vettsäästvate vastu. Rahaline võit võib olla kuni 60%.
  23. Vahetan elektripirnid energiasäästlike LED-pirnide vastu. Väiksemat elektriarvet on alati hea saada.
  24. Alustan kogumist hädaolukordadeks. Iial ei tea, mis võib juhtuda tervise, kodu, auto või muu olulisega.
  25. Hoian oma kuludel silma peal. Abiks on paber ja pliiats, Excel või mobiiliäpp. Nii ei kao siht silme eest.
  26. Loobun krediitkaardist. Krediitkaart, ükskõik kui heade tingimustega, tekitab paratamatult hootisi kõrvalekaldeid seatud eesmärkidest ja eelarvest.
  27. Kasvatan ise toitu. Alustades aknalauast ja lõpetades isikliku aiaga - midagi ise kasvatada saab alati.
  28. Soojustan oma kodu. Niimoodi säästad oluliselt küttekuludelt.
  29. Koostan igakuise eelarve ja pean sellest kinni. Planeeri isegi mitu kuud ette. Mõne väljamineku jaoks on arukas varakult koguma hakata.
  30. Maksan endale palka. Hea säästmise nipp. Peagi avastad, et sinu palk on liiga väike, mis motiveerib sind veelgi oma kulutusi optimeerima.
  31. Hangin lisasissetuleku. Keerulisem, kuid proovimist väärt väljakutse.
  32. Küsin palka juurde. Eks oleneb töökohast, kuid kes sihti ei sea, see märki ei taba.
  33. Refinantseerin oma laenu. Maksetingimused ja -graafik on koostatud põhjusega, aga see võib tekitada ka teatavat mugavustsooni jäämist. Võta pankadest kontrolliks uued pakkumised - need ei kohusta sind millekski, aga rahavõit võib olla märkimisväärne.
  34. Vaatan üle oma kogumiskontod ja investeerimisplaanid. Lühi- või pikaajalised investeeringud ja hoiused - tingimusi ja turuolukorda tasub alati kontrollida, sest sinu praegused eesmärgid ei pruugi olla samad, mis mõned aastat tagasi.
  35. Vaatan üle oma pensioniplaani. Pension on vahest veel mägede taga, kuid erinevate pankade tootlusi tasub aegajalt kontrollida.

Edukat uut aastat ja jõudu lubadustest kinni pidamisel!

LOE KA: Mis on refinantseerimine?

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Soovunelmad sinu rahakotis ja nende mõju sinu tulevikule?

esmaspäev detsember 19, 2016

Kes meist ei unistaks helgemast, rahaliselt kindlustatud tulevikust. Kui aga küsida endalt, milline on sissetulek ja ametipositsioon 10, 15 või 20 aasta pärast, milline saab olema pension ja vanaduspõlv, siis kipume mõtlema neist teemadest abstrakselt ja pigem optimistlikult. Kaldume eeldama, et tulevikus oleme paremal elujärel, kõik laheneb mingit moodi. Aga kuidas, sellel me enam pikemalt ei peatu.

Niimoodi soovunelmates elades, paremale tulevikule lootes jäävad vajalikud plaanid tihti tegemata. Kuidas seda vältida, sihti seada ja enda tulevast mina rahaliselt kindlustada?

Näiteid soovmõtlemisest

"Tuleviku mina on rikkam."
Üks peamisi põhjusi, miks inimestel tekib makseraskusi, on liiga optimistlik nägemus oma karjääri arengust. Säästmine või teatud kulud lükatakse edasi, kuna loodetakse eesseisvale edutamisele või paremale töökohale. Eeldatakse, et mõne aasta pärast on sissetulek piisav ja võimaldab siis erinevate finantsteemadega paremini tegeleda.

"Parem elu on mulle saatusega määratud."
Siinkohal on inimene kas endast väga heal arvamusel ("Olen nii andekas, tark või muud moodi võimekas, et mina juba läbi ei kuku.") või usaldab ta mingit kõrgemat kosmilist jõudu, kes või mis tagab talle helgema tuleviku.

"Ühel päeval võidan loteriiga."
Teisisõnu loodetakse mingile tulevikusündmusele, mis inimesest endast otseselt ei sõltu. Selleks võib olla siis loteriivõit, pärandus, boonus vms. Igal juhul lahendab see korraga kõik su finantsmured ning võimaldab elada õnnelikult aegade lõpuni.

Kuidas vältida soovmõtlemist ja teha paremaid otsuseid?

Soovunelmatega on kahjuks nii, et nende tõttu jätame olulised sammud astumata või langetame halbu otsuseid. Ükski eelmainitud soovunelm otseselt ei välista rahaliselt kindlustatud tulevikku. Alati on teatud tõenäosus, et kõik läheb hästi. Küll aga ei taga need kindlalt paremat elu tulevikus. Mida siis teha?

1. Eelda, et sul läheb tulevikus kehvemini kui praegu.
Natuke tume väljavaade, kuid see on võimalus, millega peaksid arvestama. Isegi, kui annad endast tööl 100% ja edened karjääriredelil, tuleb õnnetusi ja ebaõnnestumisi ikka ette. See pole nüüd üleskutse elukestvale pessimismile, kuid parem olla raskusteks valmis. Isegi kui neid ei pruugi tulla, on kindel seljatagune parem, kui loota, et küll kuidagi saab hakkama. Selleks soovitame üle vaadata oma kindlustused, laenud, säästud ja eelarve. Tee täiendusi ja parandusi.

2. Eelda, et õnnelike juhuseid ega sekkumisi kõrgemate jõudude poolt ei tule
Me ei väida, et on täiesti välistatud, et sa võidad näiteks loteriiga või on saatusel midagi muud paremat varuks. Lihtsalt on kindlam ka omalt poolt tuleviku kindlustamisse panustada, kuna suurema tõenäosusega tabab sind pigem midagi ebameeldivat. Seega tasub need olukorrad läbi mõelda. Mis saab siis, kui peaksid töö kaotama? Või kui peaksid sattuma raskesse õnnetusse või haigestuma pikaks ajaks? Kui sinu koduga peaks midagi juhtuma?

3. Asu tegudele
Elus on palju olukordi, mida tuleb lahendada käigu pealt. Sama palju on ka olukordi, milleks saad ette valmistuda. Praegu on just õige aeg vaadata tulevikku ning teha pikemaajalised plaanid. Kus sa tulevikus elama hakkad? Kus lapsed õppima hakkavad? Vahest vajavad su vanemad elu lõpu poole lisahoolt? Mida sa ise vanaduspõlves plaanid teha? Siinkohal paneme südamele, et finantsplaneerimine on ainult pool valmistumisest. Tulevikku saad panustada ka mitterahaliste vahendite abil, näiteks hoides suhteid lähedastega ja enda tervist.

Loe veel: Kuidas saavutada finantsedu läbi isikliku arengu?

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest