Kui mul oleks rohkem raha, oleksin ma õnnelik!

esmaspäev aprill 10, 2017

Kes meist poleks vähemalt korra elus nii mõelnud, eriti kui oleme stressis. Raha ja stress aga pole head sõbrad. Kas sul on rahaprobleemidest stress? Või tekitab hoopis stress rahaprobleeme? Nii või teisiti tasub raha ja stressi kooslust vältida - see ei mõju su pangakontole hästi. Pidev pingeseisund ei lase sul vastu võtta kaalutletud finantsotsuseid: su rahakotirauad avanevad kergemini impulssostudele, või vastupidi, mõni su kohustustest võib täitmata jääda. Lõpuks võib asi nii tõsiseks minna, et see hakkab mõjutama ka teisi aspekte sinu elus.

Kas tunned end ära mõnes järgnevas väites?

  • Iga kord, kui tunned end rusutult, parandad oma tuju poodlemisega.
  • Iga kord, kui pinged kasvavad üle pea, võtad end töölt vabaks. Mõnikord lähed isegi spaasse või väikesele reisile.
  • Sul on pidevalt tunne nagu laine lööks üle pea ja sa ei suuda piisavalt teenida, et ots otsaga kokku tulla.
  • Tunned end lõksus olevat. Kogu su raha läheb laenude katteks ning elu nautimiseks ei jää midagi.
  • Rahaasjadele mõtlemine tekitab sus ärevust või segadustunnet.

Kui jah, siis on aeg midagi ette võtta. Paljud inimesed arvavad ekslikult, et kui tal oleks vaid natuke rohkem raha, oleks ta õnnelik. Jah, teatud probleemid saab rahaga lahendada, eriti, kui oled töötu või madalapalgaline, kuid üldiselt tähendab rohkem raha rohkem kulusid. Seega on lahenduseks leida oma stressiallikas, see lahendada ning seada oma rahaasjad joonele nii, et kurvameelsus, või ükskõik milline muu emotsioon neid ei ohustaks.

Mis veel aitaks?

  • Küsi endalt, miks sa poes oled. Poodlemine stressi maandamiseks on võrreldav suurema koguse alkoholi joomisega. Alguses on väga mõnus, kuid hiljem on pohmakas ja kahetsus. Üürikese rõõmu otsimise asemel keskendu pigem probleemi lahendamisele. Elus on vähe selliseid muresid, mis iseenesest kaoksid. Nii jääb sulle ka rohkem raha kätte.
  • Tee tööst paus, aga mõõdukas. Enda jaoks tuleb ikka aega võtta, aga kui hakkad seda liiga tihti tegema, kannatab lisaks pangakontole ka sinu karjäär. Vähe sellest, et võid töö kaotada, saab ka sinu maine kahjustatud. Seega proovi stressi maandamiseks leida viise (trenn, massaaž, nõustaja vms), mida saad kasutada väljaspool tööaega.
  • Sea uued eesmärgid. Vahest olid pere eelarvet planeerides enda vastu liiga karm? Võta praegused tulud ja kulud uuesti ette ning vaata, kust saaksid natuke järgi anda. Eelarvestamine ja säästmine on hea mõte, kuid oma töö vilju peab mingil määral ka nautida saama. Kui pärast eelarve ülevaatamist jääb ikka rahast puudu, on aeg hakata mõtlema töökoha vahetusele või lisaraha teenimise võimalustele.
  • Vaata oma laenud üle. Kui tunned, et laenukohustus on konti murdev, võta erinevatest kohtadest uusi laenupakkumisi, et refinantseerida oma laen(ud) soodsamatel tingimustel. Kindlasti kontrolli enne oma vana laenu lepingutingimusi, kui palju sulle võla ennetähtaegne tagastamine maksma läheb.
  • Võta olukord kontrolli alla. Rahateemad tekitavad meis segadust ja ärevust siis, kui meil pole selget ülevaadet valitsevast olukorrast. Võta paber ja pliiats või ava Excel ning hakka oma tulusid-kulusid süstemaatiliselt kirja panema. Avanev pilt ei pruugi ei olla üldse nii hull ning kindlasti avastad kohti, mida parendada.
  • Muuda oma tooni. Mõeldes või rääkides rahast, püüa hoida pigem positiivset joont. Rahastress võib kimbutada ka jõukamal järjel olevad inimesi, seega sõltub kõik mõtteviisist. Kui oled tänulik selle eest, mis sul juba on, ja teadvustad endale, et sinu raha on sinu kontrolli all, siis on ka lahendused erinevatele probleemidele kergemad tulema.
  • Valmistu tulevikuks, aga püsi olevikus. Üks peamisi rahastressi allikaks on mure tuleviku pärast. Mis saab siis, kui juhtub halvim? Tegele sellega siis, kui see on käes. Seni saad teha teatud ettevalmistusi, kuid ennast murest hulluks ajada pole ka mõtet.
  • Küsi abi. Kui miski muu ei aita, siis pöördu nõustaja poole. Abiks võivad olla ka sõbrad ja sugulased.
Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

5 põhjust, miks 20-ndates inimesed langevad kergemini rahapettuse ohvriks

esmaspäev aprill 3, 2017

Noored, 90ndate lõpus ja 2000 alguses sündinud inimesed on eriti osavad kasutama erinevaid uusi tehnoloogiaid ja keskkondi, kuid sellel on ka oma varjukülg. Tihti ei kaasne nende oskustega ettenägelikkust ega riskide maandamist. Tehnoloogia ja rakenduste uudsuse tuhinas ei jää ettevaatlikkusele just palju ruumi. Seetõttu langevadki noored suurema tõenäosusega rahapettuse ohvriks. Miks täpselt?

Laenukool toob välja 5 põhjust:

  1. Nad jagavad tundlikku infot internetis. Võiks arvata, et tehnoloogiateadlikud inimesed on targemad, kuid kahjuks pole see tihti nii. Noored kipuvad postitama pilte oma pangakaardist või paroolidest. Teistel juhtudel sisestavad nad andmed küsimise peale mõnda foorumisse või vestlusesse. Lahendus on lihtne – ära jaga oma isiklikku infot mitte mingil kujul mitte kusagil mitte kunagi. Lisaks ära pane paroolideks lihtsaid ja kergesti välja uuritavaid asju nagu näiteks salasõna123 või oma kassi nimi.
  2. Nad tasuvad e-poes otse oma pangakontolt. Noored tihti tormavad soovitud kauba eest tasuma ilma, et kasutaks Paypal’i, internetipanka vms vahendus- või autoriseerimisteenust. Sisestades oma kaardiandmed otse keskkonda, võimaldatakse petturile vahetu ligipääs oma rahale. Seega tasub vältida internetilehti, kus küsitakse kaardiandmeid. Kui aga tõesti tahad antud lehelt tellida, uuri põhjalikult teenuse- või kaubapakkuja tausta ning hoia oma pangakontol pärast hoolikalt silma peal.
  3. Nad kasutavad internetipangateenuseid avalikus wifis. Mõne kohviku, hotelli või muu avaliku koha wifi pole tihti piisavalt turvatud. Seega oma pangakontot, ka e-maile ja erinevaid sotsiaalmeediakontosid kontrollides on sinu isiklikud andmed ohus. Nimelt võib iga vilunum häkker need varastada ning enda huvides ära kasutada. Selle vältimiseks kasuta alati isiklikku turvatud internetiühendust või VPNi. Samad riskid ohustavad sind ka ühisarvuti kasutamisel.
  4. Nad ostavad asju oma telefoni vahendusel. Kuigi tehnoloogia areneb pidevalt, on mobiilsed lehed ja ostulahendused nutiseadmes alles võrdlemisi uued ning seetõttu esineb neis ka rohkem turvaauke. Enim on ohustatud need tarbijad, kes pole oma telefoni paigaldanud pahavaravastast programmi.
  5. Nad jagavad omavahel kõike. Suurest armastusest või kaastundest vähem teeniva sõbra või armsama vastu antakse ligipääs mõnele oma tasulisele veebikontole (erinevad keskkonnad sarjade ja filmide vaatamiseks ning muusika kuulamiseks) või telefonirakendustele. Tõsisematel juhtudel ostetakse kahasesse vara nii, et see jääb ühe isiku nimele. Nii või naa on petturitel kergem ligipääs sinu kontole ja rahale. Olgu selleks petturiks siis keegi võõras või sõber ise.

Mida teha rahapettuse korral?

Kui sina või mõni sinu tuttav on vaatamata kõikidele ettevaatusabinõudele ikkagi langenud rahapettuse ohvriks, siis esmalt võta ühendust oma panga või teenusepakkujaga. Vajadusel muuda paroole või sulge kiiremas korras konto. Mis puutub ühise vara soetamisse, siis alati tuleb väiksemate asjade puhul säilitada ostutšekk ja arve ning suurema, kallima vara puhul märkida dokumentides ennast üheks omanikuks. Vastasel juhul on hilisem hüvitise nõudmine äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Olgu su pensionipõli ilus! Aga kuidas?

esmaspäev märts 27, 2017

Pension võib tunduda mägede taga, kuid selleks valmistuma hakata pole kunagi liiga vara. Maailm muutub kümnete aastate jooksul palju ning enda tulevikku meist keegi ette ei näe. Küll aga saad praegu seada eesmärke, millist vanaduspõlve sa sooviksid. Need omakorda dikteerivad sinu praeguse elustiili ja pensioniks valmistumise strateegia. Elada mõnusalt ja muretult on hea, aga liiga üldine siht. Soovitame alustada konkreetsemate, praktilisemate küsimuste lahendamisega ja sealt edasi vaadata, millised on sinu võimalused ilusa pensioniaja tagamiseks.

Millal plaanid pensionile minna?

Mõned inimesed eelistavad pensionile jäämist edasi lükata, kuna neile meeldib nende töö. Nad jätkavad tööl käimist kas täis- või osalise koormusega. Samas, teised viivitavad töölt lahkumisega, kuna neil pole muud võimalust. Alati on ka neid inimesi, kas soovivad ja saavad varem pensionile jääda. Arvesse tuleb ka võtta muutuvaid riiklike regulatsioone. Pane paika soovitud pensioniiga ja mõtle läbi, millised on sinu võimalused.

Kuidas sinu pensionisambal läheb?

See on teema, millele tuleks regulaarselt tähelepanu pöörata. Uuri igakuiselt, milline on sinu pensionisammaste tootlikkus ja prognoos. Kas sellest piisab muretu pensionipõlve tagamiseks? Või tasub panka vahetada ja lisaks pensionifondile veel kuhugi investeerida?

Millised on sinu finantskohustused?

Vaata üle oma laenud, nende suurused ja maksetähtajad. Ilmselt on ütlematagi selge, et pensionile võlgadega vastu minna ei tasu. Mida kiiremini saad oma laenukohustused täidetud, seda kindlam on sinu vanaduspõlv.

Kas sul on pensioni ajal võimalik lisa teenida?

Pensionile jäämine ei tähenda, et sul ei võiks olla peale pensioni veel mingeid sissetulekuallikaid. Selleks võib olla osalise koormusega töökoht, mõne investeeringu pealt intressi teenimine, üüritulu vms. Välistada ei tasu ka ettevõtlust. Vanemas võib sul olla praegusest rohkem ressursse oma äriidee realiseerimiseks.

Millist elustiili sa soovid?

Kas sa soovid jääda paikseks või eelistaksid pigem maailma avastada? Kas sinu tarbimisharjumused jäävad samaks või sooviksid natuke pillavamat elu elada? Valitud elustiilist sõltub, millised saavad olema sinu igakuised kulud ja tulud ning millise summaga peaksid iga kuu hakkama saama.

Kus sa elama hakkad?

Olgu selleks praeguse elukoha säilitamine või uue ostmine kodu- või välismaal, eesmärkide seadmisel tasub arvestada ka lähedaste elukohtade ja võimalike tervisehädadega. Ka kõige tervislikemate eluviisidega inimesel võib vanaduses ette tulla haigusi, mis vajad pidevat või erakorralist arstiabi või kergesti ligipääsetavat elukohta. Äärmuslikumal juhul võid vajada isegi kohta hooldekodus. Nii või teisiti on targem valida kergesti ligipääsetav asukoht ja omada vastavat kindlustust või sääste.

Millega sa pensionil olles tegelema hakkad?

Tööturult lahkudes hakkab sul palju vaba aega olema. Millega plaanid seda sisustada? Üks asi on katta oma igapäevased elamiskulud, kuid hobid, reisimised ja muud vaba aja veetmise viisid nõuavad mingil määral raha. Parem sellega juba ette arvestada.

Kui terve sa tulevikus oled?

Kellelegi ei meeldi mõelda, et tulevikus olen haige, kuid see on võimalus, millega peab arvestama. Mõtle läbi, milline on sinu tervis, kui jätkad praeguse eluviisiga. Võta arvesse ka võimalikke pärilikke haigusi ja tüüpilisi vanadusest tingitud vaegusi. Mõtle ette, kas sa vajad täiendavaid sääste või kindlustust.

Kas ma saan oma laste abile loota?

Vanaduspõlve kõige kindlam investeering on lapsed. Samas, mõtle läbi, kas pensionile jäädes on su lapsed võimelised füüsiliselt ja finantsiliselt sind vajadusel aitama ja toetama. Või tingib nende vanus või tervislik seisund hoopis selle, et sina pead neile ka pensionieas abiks olema?

Kes su matusekulud katab?

Natuke morbiidne, kuid kulukas teema. Matusetalitusele ja peiedele kulub lähedastel arvestatav summa. Targem oleks kasvõi osagi selleks tarbeks kõrvale panna. Seoses matustega mõtle ka läbi, kas sul on sõpru või sugulasi, kellele sooviksid oma vara pärast oma surma jätta? Kas mõnele sinu lähedasele oleks sinu raha abiks?

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised