KINDLUSTADA VÕI MITTE KINDLUSTADA – SELLES ON KÜSIMUS

esmaspäev juuni 19, 2017

Mitu korda elus sa oled mõelnud, et oleks mul ainult kindlustus olnud? Või vastupidi, et küll on hea, et ma selle ära kindlustasin? Ilmselt kõige tihedamini oled vastamisi küsimusega, kas kindlustada või mitte. Kõike endale kuuluvat, renditud ja laenatud vara korraga ei kindlusta, see on selge. Kindlustuse puhul pole vastus alati ühene. Mõni agaram kindlustusagent võib ju puust ja punaseks teha, miks sul just seda paketti on vaja, parem ju karta kui kahetseda, aga igakuine tasu, kuitahes väike, on ka raha. Seega vaata üle allolev nimekiri ning hinda oma reaalseid vajadusi ja võimalikke riske. Kindlustada või siis mitte kindlustada – mõlemal juhul mõjutab antud otsus sinu praeguseid ja tuleviku kulusid. Iseasi, kui ulatuslikult.

Nutikindlustus
Nutitelefonid ja tahvelarvutid on need kõige kergemini ja ka tihedamini purunevad asjad kodus. Eriti, kui peres on väikeseid lapsi. Teatud firmad pakuvad nutiseadmete parandamise hüvitamist kodu- või autokindlustuse raames, kuid uurida tasub ka eraldi kindlustuspakette. Siis saad veenduda, et sul on parim lahendus. Nutiseadmete kindlustamist ühel või teisel moel tasub kaaluda, sest tihti maksab purunenud klaasi või nupu parandamine pool seadme ostuhinnast.

Teiste seadmete ja vallasvara kindlustus
Kindlustada saab ka telekat, raadiot, külmikut või erinevaid seadmeid komplektina. Kuna elektrooniliste seadmete väärtus kahaneb ajas kiiresti, siis uuri kullipilgul kindlustustingimusi. Eriti oluline faktor on omavastutuse suurus. Kui see moodustab lõviosa uue seadme maksumusest, siis on targem kindlustamata jätta. Vallasvara kindlustamine võib olulisem olla neile inimestele, kes elavad üürikorteris. Võõrast pinda ise ei kindlusta, kuid oma asjade eest sooviksid ikka hoolitseda. Enne aga räägi omanikuga lepingutingimused läbi. Vahest hüvitab tema korterikindlustus ka korteris olevatele asjadele tekkinud kahju.

Kodukindlustus
Oma koju investeerid sa kõige rohkem oma aega raha ja raha. Viimase aja uudistest selgub aga, et aiast pannakse suurema tahtmise korral isegi hekk pihta. Lisaks varastele võib kodu seisukorda mõjutada ka õnnetus naabrite juures või mõni looduskatastroof. Seega on kodukindlustus sõlmida rohkem kui soovituslik. Enne uuri kindlasti turgu ja võrdle erinevaid pakkumisi.

Elukindlustus
Nii mõnigi inimene jätab elukindlustuse sõlmimata, sest mõte surmast on ebameeldiv. Samas, ega elukindlustus polegi mõeldud igaühe jaoks. Kui sinu peres on inimesi, kes otseselt sõltuvad sinu sissetulekust, siis tasub elukindlustust kaaluda. Ära lase end teema morbiidsusest mõjutada ja võta pakkumised. Mõistliku kuumakse korral kaovad sünged mõtted peast kiiresti.

Laenukindlustus
Kindlustada saab nii krediitkaardilt võetud kui ka suuremaid pangast laenatud summasid. Siinkohal tasub läbi mõelda, kui suur on risk, et jääd maksetega hätta ning kui suure summa lisab laenukindlustus sinu igakuisele laenumaksele. Kui oled üpris kindel, et tagasimaksmisega võib probleeme tekkida, siis jäta parem laen üldse võtmata. Samas, sa ei saa iial olla täiesti kindel, et su töökoht ei kao või et su tervis ei vea alt. Laenukindlustuse kohta tasub uurida ka siis, kui oled pere üks peamisi leivateenijaid.

Lemmikloomakindlustus
Õnnetusi juhtub, ka lemmikloomadega. Vaevalt sa sooviksid kliinikus olla silmitsi paratamatusega, kus pead raha puudumisel oma sõbra magama panema. Üldiselt on reegel, et mida suurem või haruldasem loom, seda suuremad ravikulud. Lemmikut kindlustades tuleks arvestada ka tema elueaga, näiteks hamstri kindlustamine pole just mõistlik investeering.

Kasko- ja liikluskindlustus
Ise võid sa ju eeskujulik liikleja olla, kuid meie teed on täis igasuguseid kahtlaseid elemente: huvitava suhtumise või puudulike oskustega juhid, kaheldava väärtusega sõiduteed ja ekstreemsustesse kalduvad ilmastikuolud. Seega pole siin eriti pikka mõtlemist. Plekimõlkimisest suurema õnnetuseni – igakuised kindlustusmaksed on 100% asja ette.

Reisi- ja tervisekindlustus
Kõik sõltub sihtkohast, reisi pikkusest, reisivahenditest ja sinu kohvri sisust. Kui viskad seljakoti selga ja sõidad bussiga paariks päevaks Riiga, siis tundub reisikindlustus natuke liiast. Samas, pikemad ja kaugemad reisid võivad tekitada muret pagasi, tehnika ja reisi katkemise pärast. Eraldi teema on tervisekindlustus. Euroopa Liidu sees kehtib ravikindlustuskaart, mida on võimalik eesti.ee portaalist paari klikiga tellida. Väljaspool liitu reisides tasuks tervisekindlustus ikkagi teha. Ka kõige tervem inimene võib haigestuda või õnnetusse sattuda ning raviarved välismaal on ühed suurimad arved. Parem karta kui kahetseda.

Mida kindlustuse valimisel kindlasti silmas pidada
ehk hangi vastused järgmistele küsimustele:

  • Milline on omavastutus?
  • Milline on kindlustusperiood?
  • Milline on kuumakse ja kindlustussumma?
  • Millal kindlustuspakkuja kahjusid ei hüvita?
  • Kuidas käib kahju tõendamine?
  • Mida konkurendid pakuvad?
  • Mida põnevat veel peenikeses kirjas kirjutatakse?
Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

KASUTATUD AUTO OSTMISEL JÄRGI NEID REEGLEID

esmaspäev juuni 5, 2017

Kas teadsid, et nõukogude ajal kasutatud autot ostma minnes pandi kinda sisse magnet, et leida üle kleebitud või ajalehega topitud auke keres? Tänapäeval jääb antud võttest kahjuks väheseks. Kasutatud auto ostmine eeldab teatud kogemust, kuid siinkohal kehtivad mitmed rusikareeglid, mis vähendavad oluliselt „ämbrisse astumisse“ riski. Kui plaanid autoostuks veel laenu võtta, siis loe neid kohe kindlasti!

Usaldusväärne müüja. Otsinguid alusta usaldusväärse müüja juurest, olgu selleks siis mõni esindus või suurem autoaed. Pigem maksta natuke rohkem, kui hiljem suvalise käest saadud peidetud vigadega pärast sõidukile kordades peale maksta.

Vanus ja hinnapiir. Kasutatud autode turg on kirju. Kindlat automarki on raske välja tuua, kuid üldiselt on mõistlik vaadata 5-7 aastat vanade, pigem heas seisukorras, 5000-6000 eurot maksvate sõidukite suunas. Edasi sõltub juba kõik eelmisest omanikust ja kuidas ta autot on hoidnud ja hooldanud.

Mark. Nagu öeldud, ühtegi brändi me siin soovitama ei hakka. Küll aga oskame öelda, et mis tahes mudeli sa ka valid, kõige lahjemat versiooni pole mõtet osta. Eelista tuntud, pigem keskmise jõudlusega mootoriga automarke.

Diisel või bensiin. Pole vahet, see on pigem maitseasi. Soovitame osta harjumuspärane, sest ka kogenud autojuhid kipuvad hajameelsusest tingituna tankima diiselmootoriga autot bensiiniga ja vastupidi. See viga aga võib kalliks maksma minna.

Kilometraaž. 150 000 - 200 000 km on kasutatud auto puhul normaalne läbisõit. Kui on vähem, siis on oht, et spidomeetrit on tagasi keritud. Eks erakasutuses autod olnud võivad olla tõesti väiksema läbisõiduga, kuid parem karta kui kahetseda.

Kere visuaalne kontroll. Tee ring ümber auto ja kontrolli, et kõik oleks normaalne ja sümmeetriline. Jälgi, et uksevahed, tiivavahed ja teiste detailide vahelised pilud oleksid ühtlased. Vaata, kas stange on otse, kas klaasid ja peeglid on terved. Pööra erilist tähelepanu ka auto värvile – kas kõik detailid on ühte tooni? Kui ei, siis on antud kohta parandatud. Lisaks, värskelt värvitud või liiga ilusa, särava kattega auto varjab endas midagi, mis võib sulle hiljem palju maksma minna. Paremini varjatud vigu aitab hiljem esinduses otsida värvipaksuse mõõtja. Pea meeles otsida ka mõlke, kriime ja roostet. Eriti ettevaatlik tasub olla edevate lisaosade, tulede ja värvide osas. Lisaks sellele, et need võivad suvalisel ajahetkel auto küljest kaduda, võivad need olla ka illegaalsed.

Rehvid. Kontrolli rehvide mustrit (kulunud mustri tunneb ka algaja autojuht ära) ning ega sellel muhke pole. Viimane võib saada saatuslikuks nii autole kui sulle. Kindlasti uuri omanikult, kas hinnas sisaldub tagavara- ja vahetusrehvid (vastavalt kas suve- või talverehvid).

Salong. Auto sisustust ei tasu alahinnata. See räägib auto vanuse kohta palju, eriti kui väljastpoolt on üritatud tegelikkust ilustada. Kui autol on väike läbisõit, aga rool, peatoed, istmed jms on kulunud, siis on asi kahtlane. Kui istmed on kaetud, siis kindlasti piilu ka nende alla.

Proovisõit. Tee autoga linnas ja maanteel väike tiir. Proovi kiirendust ja pidurit, näppi kõiki nuppe ja kuula hääli. Isegi, kui su autojuhikarjäär on alles alanud, aitab „tagumikutunne“ suuremad vead juba esimestel minutitel tuvastada.

Kontrollitav ajalugu. Küsi omanikult dokumentatsiooni tehtud ülevaatuste, remonditööde ja avariide kohta. Kui paberid on mingil põhjusel kadunud, tulevad asjalikumad teenindused appi ning otsivad väikese tasu eest vajalikud andmed välja.

Käi esinduses. Esinduse või mõne tuntud töökoja poole tasub pöörduda ka siis, kui oled lõpuks auto välja valinud. Telli auto põhjalik analüüs. Selle eest küsitakse küll tasu, kuid parem käia välja praegu väike kui hiljem üüratu summa.

Uuri turgu. Enne auto ostmist tee veel viimane kontroll levinud internetiportaalides ja esindustest. Ühtlasi vaata ka uute autode hindu. Kes teab, milliseid paremaid alternatiive sa leida võid.

Kust veel infot saada? Enne kasutatud autode põnevasse maailma sukeldumist tutvu kindlasti ka Tarbijakaitse materjalidega.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Kas sina oled veebipettuste eest kaitstud?

esmaspäev mai 22, 2017

Me võime arvata, et tänaseks teavad kõik, kuidas end veebipettuste eest kaitsta, kuid tegelikkuses see pole nii. Tehnoloogiad ja petturite võtted arenevad pidevalt. Eriti haavatavad on lapsed ja vanurid, kelle jaoks on internet uus ja avastamata territoorium. Kuna inimesed ei käi veebis ainult meelt lahutamas ja suhtlemas, vaid ka erinevaid kooli, töö, tervise ja rahaga seotud asju ajamas, võib veebipettuse ohvriks langemisel olla väga tõsised tagajärjed. Selle pärast tutvustabki Laenukool mõningaid rusikareegleid, millest kinni pidades on sinu ja su lähedaste vara ja identiteet kindlamalt kaitstud.

Kasuta viirusetõrjeprogramme.

Muretse oma arvutile usaldusväärne viirusetõrjeprogramm. Kasuta seda arvuti, veebilehtede ja väliste seadmete skaneerimiseks. Viirusi aitab vältida ka kahtlaste lehtede mitte külastamine, tundmatute failide allalaadimisest hoidumine, programmiuuenduste tegemine ja internetiühenduse turvamine. Kui soovid eriti kindel olla, lülita arvuti vooluvõrgust või internetist välja ajaks, mil sa seda ei kasuta. Kindlasti kontrolli ka oma nutitelefoni ja tahvelarvutit, kas need on pahavara eest kaitstud.

Loo tugevad salasõnad.

Oma salasõna on sul praktiliselt igal leheküljel, mida igapäevaselt külastad. Kaitsmaks isiklikke andmeid ja konto sisu, loo tugev parool. Selleks kasuta numbreid, sümboleid ja erineva suurusega tähti. Kindlasti ei tasu igal pool ühte ja sama salasõna sisestada. Vaheta seda erinevates keskkondades regulaarselt. Ühtlasi ei tohiks sa ka oma ligipääse kuhugi kirja panna ning kaasas kanda. Kui vähegi võimalik, väldi paroolide salvestamist arvuti mällu. Kindluse mõttes määra ka arvutile endale ligipääsukood. Ära jaga kellegagi, ei lähedase ega võõraga oma salasõnu. Kui mõni ettevõte või selle esindaja peaks neid küsima, siis tea, et tegemist on petturiga. Kui võimalik, kasuta enda isiku tuvastamiseks ID-kaarti, mobiili-ID või kahetasemelist autentimist.

Ole ebatavaliste e-mailide suhtes ettevaatlik.

E-maili pettused on kõige levinum ja lihtsam skeem inimese identiteedi või vara varastamiseks. Kahtlustavalt tasub suhtuda igasse kirja, mis soovib saada sinu isiklikke andmeid ja parooli. Kui sa pole päris kindel, kellega on kirjasaatja näol tegu, siis parem ära ava kirja ega selles olevaid linke ja manuseid. Veel parem oleks sellised kirjad kohe ära kustutada. Suureks ohumärgiks on ka kehv keeleoskus ning viitamine isikutele või tegudele, millega sa pole seotud. Näiteks, kui keegi kirjutab sulle, et sinu vanaonu Rootsis jättis sulle päranduse, siis käi enne kirja avamist või sellele vastamist mõtteis oma sugupuu läbi. Sama kehtib ka igasuguste arvete ja lepingute kohta.

Sotsiaalmeedias pole kõik sinu sõbrad.

Sotsiaalmeedia on tore ja põnev koht, kuid see pole koht, kus eraisikuna raha teenida. Ühtlasi ei võta ükski tõsiseltvõetav ja aus firma sinuga Facebook’i või Twitteri kaudu ühendust, et pakkumist teha. Ettevaatlik tasub olla ka erinevate gruppidega liitumisel ning oma postitustes info jagamisel. Soovitatav oleks oma sotsiaalmeediaprofiilid teha privaatseks ja ka siis jälgida oma postituste sisu. Nendest võivad välja tulla sinu eelistused, tarbimine, elukoht ja igapäevane liikumine. Selline info on petturile heaks baasiks sinult raha välja petmisel või sinu tagant varastamisel.

Jälgi ja kontrolli oma laste tegevust internetis.

Kui sul endal on kõik kontrolli all, siis lastega tuleks ikkagi veel eraldi maha istuda. Nad kasutavad teistsuguseid rakendusi ja külastavaid muid lehekülgi kui sina ning tihti koos omaealistega. Neid veebiturvalisuse teemadel harides aitad vältida ebaturvalisi olukordi nii nende kui enda jaoks. Peamine, mida lapsed peaksid teadma on, et internetis ei tohi kellegagi jagada oma paroole, kooli nime ega elukoha aadressi. Eriti suurt tähelepanu tuleks pöörata pildimaterjali jagamisele. Ta ei tohiks ka avalikult levitada midagi oma vanemate või teiste lähedaste kohta. Ühtlasi peaks ta kõik internetiostud sinuga eelnevalt läbi arutama.

Hoia oma krediitkaardiandmeid hoolsalt.

Internetist ostes proovi hoiduda oma krediitkaardiandmete sisestamisest ja kasuta parem vahendajaid nagu PayPal või virtuaalne krediitkaart. Kui aga krediitkaardi andmete sisestamine on vältimatu, tee enne põhjalik otsing internetis müüja ja tema klientide tagasiside kohta.

Turvalist surfamist!

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised