NOOR ESIMEST AUTOT OSTMAS? MIDA VÕIKS KINDLASTI TEADA.

esmaspäev august 14, 2017

Kas sinu peres on varateismeline või noor täiskasvanu, kes soovib oma esimest autot? Ostab ta selle siis sinu abiga, oma kogutud rahast või autolaenuga - täitsa oma sõiduki omamine on tema silmis midagi imelist. Kahtlemata valdavad teda ülevad tunded, kui äge see sõiduk olema saab, millistesse vahvatesse kohtadesse ta sellega sõidab, milline vabadus oma autoga kaasneb. See kõik on väga tore, kuid sinu kui lapsevanema kohustus on vajutada korraks pidurit ning tuua ta sellest romantilisest ulmast välja. Nimelt pole auto omamine ainult üks lust ja lillepidu. Sellega kaasnevad ka erinevad kohustused ja kulud, millele noor ei pruugi kohe mõelda. Aitamaks tal teha plaane, kuidas vältida ebamugavaid olukordi ja suuri kulusid, käige koos alljärgnevad teemad läbi.

Autot omades kulub raha ka muule kui kütusele.

Suure tõenäosusega saab noore esimeseks autoks kasutatud sõiduk. Autot valides saab ta ilmselt juba aimu esimestest kuludest, mis kaasnevad auto kütusetarbimise ja remondiga (kui sõiduk peaks seda vajama). Isegi, kui tema esimeseks autoks saab uus sõiduk, lisandub iga masina ostusummale igakuised ülalpidamis- ja hooajalised kulud. Kindlustus, rehvid ja nende vahetamine, klaasipuhastus-, jahutus- ja muud vedelikud, korralised hooldused, aegajalt tuleb mõni jupp välja vahetada – need ja veel nii mõnigi kulu on autoomanikule vältimatud väljaminekud. Seega peaks noorele toonitamata, et kui ta ostab auto, siis võimalikult ökonoomse variandi. Auto ostule tuleks läheneda võimalikult kalkuleerivalt ning vältida erinevaid õhkamisi nagu „Aga see näeb nii lahe välja!“ või „Ma olen alati tahtnud seda marki!“ või „Küll ma ta korda teen!“. Esimese auto ostu näol on tegemist ühe suurema elulise õppetunniga. Ei tasu seda kogemust väga kalliks ajada ja kõik numbrid enne ostu tabelis üles vaadata.

Kindlustusel ja kindlustusel on vahe.

Eelmises punktis juba mainisime kindlustust, miks siis see veel eraldi välja tuua? Nimelt sõltub kindlustuse kuumakse suurus auto margist ja vanusest. Näiteks on BMW-l pahatihti kõrgem kindlustusmakse kui Škodal. Nii või teisiti tasub enne autoostu vormistamist võtta erinevatest firmadest pakkumised hindamaks, milline on igakuine väljaminek ja võrrelda seda teiste markidega. Kui rahuldav pakkumine käes, lisa see oma auto ülalpidamise eelarvesse. Kui see aga tuleb liiga kõrge, kaaluge mõne muu sõiduki ostmist.

Iga õnnetus ja viga on kaugemale ulatuvate tagajärgedega.

Oletame, et nooruk põhjustab oma sõidukiga õnnetuse. Lisaks auto korda tegemisele kuluva rahasummaga peab ta arvestama ka kallinevate kindlustustingimustega. Isegi, kui ta ise pole liiklusõnnetuses süüdi, on auto parandamine ikkagi teatav väljaminek. Arvesse tuleks võtta ka ajaperioodiga, mil tal pole õnnetuse tõttu liikumisvahendit. Kas see mõjutab oluliselt tema koolis või tööl käimist või mingit muud olulist tegevust? Seega peaks tal alati olema mingi varu sellisteks hädaolukordadeks. Kui aga peaks juhtuma, et noor saab trahvi kiiruse ületamise või muu liiklusreegli rikkumise eest, siis see ei jäta märki mitte ainult tema pangakontole vaid ka isiklikku registrisse. See tähendab, et kui tulevikus peaks tekkima olukord, kus otsustatakse tema lubade saatuse üle, vaadatakse tema senist ajalugu ning see mõjutab oluliselt otsust ja trahvi suurust.

Autot müüa pole nii lihtne.

Kui noor soovib sõidukit vahetada, vajab suuremat summat raha millegi muu jaoks või lihtsalt ei soovi enam autot omada, ei käi selle müümine nii lihtsalt. See on ajakulukas ja tüütu protsess. Eks ikka võib vedada ja auto võib saada uue omaniku päevadega. Üldiselt aga tuleks arvestada kuni poole, kui mitte terve aasta pikkuse müügiperioodiga. Selle jooksul peab tegelema auto tutvustamise ja proovisõitudega. Seetõttu on mõttekas osta auto, mille väärtus ajas ei kahane kiiresti ning seda kasutamise ajal korras hoida nii, et kunagine edasimüümine võimalikult valutult läheks.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

5 RAHATEEMAT, MILLEST RÄÄKIDA OMA TEISMELISEGA

esmaspäev juuli 31, 2017

Kuuldes sõna „teismeline“ tekib esmalt silme ette tujukas nooruk, kes pole enam laps, kuid mitte ka veel päris täiskasvanu. Tegelikkuses on teismelisi igasuguseid, erineva temperamendi ja mitmekülgsete huvidega. Neid kõiki aga ühendab tugev tung alustada iseseisvat elu. Omaette elama kolides astub noor vastamisi täiskasvanu elu väljakutsega, sealhulgas erinevate argipäeva toimetuste ja kohustustega. Raha mängib nendes olulist rolli, mistõttu on oluline hakata juba kodus teismelisega raha käsitlemist harjutama. Laenukool esitab viis küsimust, millele sinu teismeline võiks osata enne kooli lõppu vastata.

  1. Millest koosneb palk?

Nii mõnelgi teismelisel on teatav töökogemus maasikakorjamise või ajalehtede müümise näol juba olemas, kuid korralikku ülevaadet, kuidas kujuneb palganumber, see ei anna. Esiteks tuleks tutvustada erinevaid palgatasemeid vastavalt valdkonnale. Siinkohal rääkige lahti ka sellised mõisted nagu bruto- ja netopalk, mis on isegi täiskasvanute jaoks mõnikord segased terminid. Soovitame proovida väikest nippi, kuidas meelde jätta bruto- ja netopalga erinevust. Pole vaja erilist vene keele oskust teadmaks, et „njet“ tähendab „ei“ ning et selle kirjapilt on „net“. Sellest tulenevalt on siis „net-o“ ilma. Tähelepanu tasub juhtida erinevatele maksudele ja mida need talle tagavad. Selgitustööl on kindlasti suureks abiks palgakalgulaator.

  1. Kuhu see palk kulub?

Teismeliste sissetulek sõltub suuresti nende vanematest. Kui palju aga kulub toidule, kodule ja nende huvialadele – selle üle nad vaevalt pikalt juurdlevad. Need on alati olemas olnud ja kusagilt need tulevad. Seetõttu on oluline kaasata oma teismeline pere eelarve pidamisse. Näita, kui suur summa sinu sissetulekust kuus kulub söögile, internetile, telekale, telefonile, erinevatele järelmaksudele ja laenudele, meelelahutusele ... Kui teismelise kannatus pole selleks ajaks veel katkenud, siis näita talle ka, kuidas reaalselt arvete maksmine käib. Tänapäeval arveldatakse haruharva sularahas ning pangakaartide, otsekorralduste ja internetipankade maailmas on ülevaade oma rahaliste võimaluste üle kiire kaduma.

  1. Kuidas oma igakuised kulutusi planeerida?

Kui oled näidanud oma pere eelarvet, siis liigu edasi üldiste põhimõtete juurde. Kes teab, kus sinu teismeline tulevikus õppima ja kellena tööle hakkab. Ta ei pruugi kodulinna või isegi samasse riiki jääda. Tutvusta lisaks enda arvepidamisloogikale alternatiivseid meetodeid (näiteks Elizabeth Warreni 50-30-20 reegel). Räägi talle, kuidas olla valmis ootamatuteks kuludeks ja millised on abinõud, kui vaja teha kõvasti suurem väljaminek kui igakuine palk lubab. Lisaks, üks asi on rääkida kulude kontrolli all hoidmisest, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka sissetuleku suurusele tuleviku plaane silmas pidades. Näiteks laste saamine – perspektiiv, mis praegu tekitab igas teismelises õudu, kuid juba vanemas eas sõltub sellest vanematoetus. Ühtlasi sõltub palga suurusest veel töötuabiraha, tuleviku pension, laenuvõimekus ja palju muud. Kindlasti ära häbene jagada oma kogemusi ja eksimusi oma igakuise eelarve koostamisel.

  1. Kuidas käib säästmine?

Säästmise küsimus on tihedalt seotud eelmise teemaga, kuid siinkohal tuleks pikemalt peatuda, milleks üldse on vaja säästa. Reisimine, oma kodu sissemakse, erinevad hädaolukorrad, igasugused suuremad ostud – enamasti selliseid väljaminekuid ühe kuu sissetulekust pärast igapäevakulude maha arvamist ei kata. Säästmisel ei peagi alguses olema ühte suurt eesmärki. Peamine on alustada võimalikult vara. Kui juba 16-aastaselt hakata igakuiselt kasvõi kümne euro kaupa kõrvale panema, saab juba paari aastaga märkimisväärse fondi kokku. Kui sinu teismeline on ettevõtlikemate killast, siis tasub talle tutvustada ka erinevaid hoiustamis- ja investeerimis- või lausa oma äriga loomise võimalusi. Kõik kolm vajavad alustamiseks omakapitali.

  1. Kuidas käib pensioni kogumine?

Vähem huvitavamat ja kaugemat teemat ei saa ilmselt ühe teismelise jaoks valida, kuid parem on seda põgusalt tutvustada kui jätta tulevikku ebameeldivaks üllatuseks. Siinkohal kehtib taaskord reegel, mida varem alustada, seda parem. Tutvusta oma teismelisele erinevaid sambaid, riigi panust ning pankade rolli. Räägi talle, kuidas mõjutab tema pensioni suurust ameti valik ja laste arv ning paljusid teisi faktoreid, millega peaks enne pensionile jäämist arvestama. Kindlasti ära jäta ka mainimata, et miski siin elus pole kindel, seega ainult pensionile lootma jääda ei tasu.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

MIS ON TIMEBANKING EHK AJAPANGANDUS?

esmaspäev juuli 24, 2017

Kõige kallim ressurss on alati olnud aeg, olenemata inimesest ja riigist. Aeg on ka kõige kindlam ja püsivam väärtus. Minut on alati minut, tund tavapärasest kiiremini täis ei tiksu. Aeg on universaalne. Raha kohta seda kõike väita ei saa. Raha väärtust mõjutavad erinevad poliitilised ja majanduslikud protsessid ning nende üle pole üksikisikul kontrolli. Küll aga on tal teatav kontroll oma isikliku aja üle. Seetõttu tekkis 19. sajandi alguses idee ajapõhisest valuutast ehk ajapangandusest. Tänaseks on see tehnoloogia toel arenenud täiesti uuele tasemele ja levinud üle maailma.

Mis on ajapangandus?

Ajapangandus on vahend kogukonna arendamiseks läbi selle liikmete erinevate kogemuste ja oskuste vahendamise. Ajapanganduse eesmärgiks on tugevdada inimeste vahelisi sidemeid loomaks terviklikku ja tugevat ühiskonda. Antud vahetussüsteem töötab põhimõttel, et iga inimene, ja sotsiaalsed suhted üldse, on väärtuslik vara ja mitte iga töö väärtus pole mõõdetav rahas. Teisisõnu vahetavad kogukonnaliikmed omavahel töötunde.

Arveldamine toimub ajadollarites, ajavekslites või muudes kokku lepitud ühikutes. Ajapangandus töötab lokaalselt, seega iga süsteemi töös on teatud erinevusi, kuid üldine põhimõte on alati sama. Tavaliselt on üks ühik väärt ühte tundi. Tehes kellegi või mingi grupi jaoks tunni jagu tööd, saab töötegija mõnelt teiselt liikmelt vastu samas väärtuses tööd. Tihti tehakse sotsiaalselt väärtuslikke töid (õpetamine, hooldamine, heakorra tööd), kuid harv pole ka nähtus, kus ajapangandust kasutatakse enda või isikliku elukoha arendamise eesmärgil.

Ajapanganduse levik ja Eesti.

Oma aega saab vahendada ainult antud kogukonna piires. Vahendaja ja arvepidajana töötab kohalik ajapank. Väiksemates kogukondades lepitakse kokku kas omavahel või pakutakse teenust teenuse vastu. Tihti saab ajapanga või kogukonnaga ühineda interneti teel. Wikipedia andmeil on aktiivseid ajapanku 26 riigis. Näiteks Suurbritannias on üle 250 aktiivse ajapanga ja USAs rohkem kui 276 ajapanka.

Tänu internetile on ajapangandus ehk timebanking leidmas kindlamat jalgealust ka Eestis. Facebook’is on loodud grupp Timebanking Tallinn ja tehakse plaane ka teistes linnades ettevõtmise algatamiseks. Tallinna grupis vahetatakse omavahel tööd erinevate teenuste raames. Laenukool võttis ühendust grupi looja Triin Kasega ja uuris, kust ta sai idee algatada ajapanganduse rühm Tallinnas:

„Minu jaoks on antud valdkond üsna võõras. Olen selle kohta vaid lugenud artikleid ja mitte rohkem. Grupi tegin seoses Naisinvestorite klubi naisterahva ideega, et võiks tasuda teenuse eest teenusega.“

Näiteks vajab üks liige abi raamatupidamisküsimustes ja pakub omalt poolt vaevatasuks fotograafiteenuseid. Kui mõni vastavaid teadmisi omav liige on pakkumisest huvitatud, vastab ta pakkumisele kommentaaridesse. Veel pakutakse massaaži- ja söögitegemise teenuseid, erinevaid nõustamisi turunduse, matemaatika, muinsuskaitse teemal. Pakkumiste valik on praegu küllaltki väike, kuid kindlalt kasvava grupi kohta kirju.

Mida sellisest süsteemist arvata?

Ajapangandusel on sama palju kriitikuid kui on pooldajaid. Ühe näitena tuuakse välja, et tihti ei pruugi inimesed aru saada, mis vahe on oma aja vahetamisel ajapanganduse kaudu ja vabatahtliku töö tegemisel. Lisaks puudub garantii, et kõigi kogukonna liikmete vajadused saavad kaetud. Ühtlasi on ajapanka kulukas üleval pidada, eriti väiksematel rühmadel.

Laenukool rõhutaks veel omalt poolt, et ajapanganduse näol pole tegu valuutaga, mis kehtib poodides, restoranides, riigiettevõtetes või muudes asutustes. Ainult ajapanganduse najal ei saa sa osta endale süüa, tasuda kommunaalkulusid, elamu- ja autolaenu ega reisida. Eks erandeid võib olla, kuid reeglina vajad sa enamikes maailma riikides eraelu ja äri erinevate protsesside juhtimiseks reaalset, panga poolt toetatud raha. Kui aga huvi ajapanganduse vastu on suur, siis soovitame olla ettevaatlikud ja petturite osas valvsad. Kõik omavahelised kokkulepped tasub fikseerida paberil vältimaks hilisemaid arusaamatusi vahetuse tingimuste osas. Kogemuste jagamine võib olla kasulik, kuid võõra inimesega konflikti sattuda ei sooviks keegi meist.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised