Värske uuring: palk ja võrdne kohtlemine

esmaspäev juuni 25, 2018

Kui palju läheb kellegi palgast pere eelarvesse, pole just igapäevane jututeema, mida seltskonnas arutada. Tegemist on ikkagi sügavalt isikliku küsimusega, mis on perekonniti erinevalt lahendatud. Kuna Eesti näol on tegemist üleminekuühiskonnaga, kus traditsioonilised vaated põrkuvad uue aja ideedega, siis antud küsimus on põnev uurimisvaldkond.

Nii otsustaski TF Bank uurida 1002 inimese vaateid, kas pere eelarvesse peaks rohkem panustama kõrgema sissetuleku pereliige. Lisaks huvitas meid, kas suurem palganumber võiks olla pigem mehel või naisel.

See, kes teenib peres rohkem, peaks ka rohkem kulusid kandma.

16% küsitletutest leidis, et kindlasti peaks edukam pool rohkem rahalisi kohustusi täitma ja 52% pigem jah. Soo ja rahvuse lõikes olid vastanute osakaalud enamvähem pooleks. Ka erinevaid vanusegruppe võrreldes selgus, et „pigem jah“ on üpris võrdselt populaarne vastus kaldudes samas natuke vanema grupi poole. Väitega nõustus 57% vanusegrupist 46-55-aastat kui 18-25-aastastest leidis sama 47%. Võrreldes vastuseid inimeste sissetuleku taustal, selgus, et 58% inimestest, kelle kuupalk jäi kuni 500 euro piiresse, pigem nõustusid väitega, et rohkem teeniv pereliige peaks ka rohkem kulusid kandma. Suuremate sissetulekutega inimesed pooldasid antud ideed vähem, kuid sellegipoolest ülekaalukalt.

Viiendik pooldab soolist palgalõhet

Diskussioon meeste ja naiste palganumbrite võrdsusest on meie ühiskonnas pidevalt aktuaalne. Meedias kajastatakse tihti erinevaid seisukohti, analüüse ja uuringuid probleemi olemusest või siis just selle puudumisest. Seega otsustasime minna teemaga rohkem süvitsi uurides soo ja sissetuleku seotust, kuid natuke teise nurga alt.

Uurisime inimestelt, kes nende meelest võiks peres rohkem teenida. Enamus ehk 79% küsitletutest vastas, et vahet ei ole. Teisisõnu pole oluline, kas peres teenib rohkem mees või naine. Küll aga hakkas silma, et ligi viiendik vastanutest leidis, et suurem palganumber peres võiks olla mehel. Meessoost vastajatest pooldas seda väidet 21% kui naistest leidis sama 17%. Vanuste lõikes suuri erinevusi ei olnud: 21% nii 26-35 kui 36-45 aastatest oli väitega nõus. Neile järgnesid ülejäänud vanusegrupid jäädes oma earühmas 17-18% piiresse.

Küll oli aga tekkis suur vahe rahvuste lõikes. Kui 15% eestlastest leidis, et mees võiks peres rohkem teenida, siis muudest rahvustest inimesi oli samal meelel 29% ulatuses. Samas soosis palgalõhet 22% suurtes linnades elavatest inimestest kui maapiirkondades oli selleks osakaaluks vaid 15%. Kui aga võrrelda vastajaid sissetulekute baasil, siis inimesed sissetulekuga kuni 500 eurot ja 501-800 eurot pooldasid ideed vastavalt 17% ja 16% ulatuses, inimestest palganumbriga 801-1100 eurot leidis sama 23% ja üle 100 euro teenivatest inimestest 21%.

 

10.–22.05.2018 küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus 18-84 vanuseid internetikasutajaid Eestis. Uuringus osales 1002 inimest. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Uuringu tellijaks oli TF Bank.

1987 aastal Rootsis registreeritud TF Bank on Stockholmi börsil noteeritud pank. TF Bank on täna kiiresti kasvav, samas riskiteadlik ja stabiilse kapitaliga Põhja-Euroopa pank. Meil on luba tegutseda Eestis, Rootsis, Soomes, Norras, Poolas ja Lätis. Vaata lisa www.tfbank.ee.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Uudised

TF Banki uuring: mida arvatakse palkadest ja maksudest?

esmaspäev juuni 18, 2018

Palgad ja maksud – need on numbrid, mis ei jäta kedagi külmaks. Igal ühel meil on arvamus sellest, kas üldine sissetulekutase Eestis on madal, normaalne või kõrge. Erinevates meediumites on aegajalt päevakorras uued tööviisid, miinimumpalga suurus ning kodanikupalga võimalikkus. Sama kirglikuks teemaks on ka maksud. Need tunduvad kõikidele ühteviisi kõrged. Või kas ikka on nii?

TF Bank küsitles rohkem kui tuhandet erineva vanuse, rahvuse, elukoha ja sissetulekuga inimest uurimaks nende finantsalaseid hoiakuid palkade ja maksude teemal. Eesti erinevates piirkondades elavate meeste ja naiste arvamus pole alati nii ette ennustatav kui arvata võiks.

Eelistatud on kuupõhine palgaarvestus.

Eesti elanikkonnal on valdavalt regulaarne sissetulek. Tänapäeva muutuvate elu- ja tööviiside valguses uurisime, millist palga, pensioni või muu perioodilise tasu saamise sagedust nad eelistaksid. 66% vastanutest jääksid tavapärase, kord kuus täies ulatuses laekuva sissetuleku juurde. Samas oli arvestatav osakaal ka neid (20% vastanutest), kellele sobiks saada tasu kaks korda kuus (2x50%).

Miinimumpalk võiks olla 900 eurot ja rohkem.

2018. aastal on miinimumpalk 500 eurot. TF Banki uuringus anti vastajatele valida 100-eurose sammuga alates 300 eurost. Kui 700-eurost miinimumpalka pooldas 19% vastanutest ja 800-eurost 18%, siis koguni 26% leidis, et miinimumpalk võiks olla 900 eurot või enam.

Maksud on kõrged ja pension madal.

Nii nagu enamik vastajatest soovis, et miinimumpalk oleks kõrgem, leidsid nad ka, et riiklikud maksud on kõrged. 26% küsitletutest väitis, et maksud Eesti Vabariigis on väga kõrged ja 51%, et pigem kõrged. Samas oli ka neid, kes leidsid, et maksud meie riigis on parajad (21% vastanutest). Pensioni kohta arvas 53% küsitluses osalenutest, et see väga madal ja 43%, et see on pigem madal. Kokkuvõttena ei olnud vastajad rahul ei riiklike maksude ega kohaliku pensionitasemega.

Kehtida võiks 500-eurone kodanikupalk.

Palusime TF Banki uuringus osalejatel anda hinnang, kas Eestis võiks igaühele kehtida kodanikupalk. Tegemist on siis meedias aegajalt arutlusel olnud ideega, et kõikidele kodanikele võiks riigi poolt olla tagatud tingimusteta põhisissetulek. 19% vastanutest leidis, et selline korraldus võiks kindlasti kehtida. 38% vastasid aga pigem jah. Ideega pigem mitte nõustuvaid inimesi oli 30%. Küsimusele, kui suur võiks kodanikupalk olla, vastas 29% kodanikupalga pooldajatest, et piisav oleks 500 eurot. Sellele järgnes 13% vastanute soov teenida 900 või enam eurot.

 

10.–22.05.2018 küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus 18-84 vanuseid internetikasutajaid Eestis. Uuringus osales 1002 inimest. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Uuringu tellijaks oli TF Bank.

1987 aastal Rootsis registreeritud TF Bank on Stockholmi börsil noteeritud pank. TF Bank on täna kiiresti kasvav, samas riskiteadlik ja stabiilse kapitaliga Põhja-Euroopa pank. Meil on luba tegutseda Eestis, Rootsis, Soomes, Norras, Poolas ja Lätis. Vaata lisa www.tfbank.ee.

Blogi kategooriad: Uudised

TF Bank sai “Krediidiandjate ja –vahendajate Hea Tava 2018” märgise

esmaspäev aprill 30, 2018

FinanceEstonia juhatus kinnitas aprillis kaheksale ettevõttele “Krediidiandjate ja –vahendajate Hea Tava 2018” märgised. TF Bank kinnitab FinanceEstonia poolt väljaantava hea tavaga liitumisega, et lähtume põhimõtetest, mis aitavad kaasa ausale ja vabale konkurentsile, usaldusväärse finantssüsteemi toimimisele ja krediidiandjate hea maine kindlustamisele. 

Sektoriülese tavaga soovivad krediidiandjad rõhutada heade äritavade olulisust ning teavitada oma kliente, töötajaid ja teisi huvigruppe järgitavatest põhimõtetest. Tava järgimine ei vabasta ettevõtjaid õigusaktidest tulenevate nõuete järgimisest. FinanceEstonia juhatuse esimehe Andrus Alberi sõnul on krediidiandjate hulgas olnud ajalooliselt neid, kelle hämar tegutsemisstiil on sektori maine alla kiskunud. Tänaseks on turg siiski korrastunud.

TF Bank hindab Hea Tava märgist kõrgelt, sest vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine on meie jaoks südameasi. Pooldame standardeid, mis toetavad innovatsiooni ja ei piira finantsteenuste arenguvõimalusi. Arendame pidevalt oma süsteeme ja koolitame aktiivselt oma töötajaid garanteerimaks, et laenude väljastamise protsess järgiks kõiki Eesti Vabariigi kui ka Euroopa Liidu poolt seatud nõudeid. Teeme tihedalt koostööd Tarbijakaitseametiga ja Finantsinspektsiooniga. Oleme pühendunud oma klientide kvaliteetsele teenindamisele panustades sealjuures ka nende finantskäekirja edendamisse. 

 

 

Blogi kategooriad: Uudised