Laenukool annab hoogu – „Tom õpib rahamängu“.

esmaspäev oktoober 2, 2017

Kes veel ei tea, siis kuni 4. oktoobrini saab Hooandjas toetada projekti „Tom õpib rahamängu“. Kuna Laenukooli eesmärk on parendada inimeste finantskäekirja, siis märkame ja tunnustame teisigi ettevõtlikke inimesi, kelle siht on sama. Eriti, kui tegemist on laste rahateemadel harimisega. Seega otsustas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal omalt poolt toetada projekti 350 euroga, et üks klass või lasteaiarühm saaks hakata „Tom õpib rahamängu“ abil uusi teadmisi omandama.

Nimelt usume, et lapsele maast madalast igapäeva rahaasju õpetades ei tagata talle mitte ainult kindlam tulevik, vaid panustatakse ka üldiselt ühiskonna arengusse. Mida vähem riskikäitumist esineb selle liikmete finantskäitumises, seda edukam on kogukond tervikuna.

Siinkohal haarab Laenukool initsiatiivi ja kutsub tegudele. Tutvustame projekti lähemalt ning toome teieni erinevatest Eestimaa koolidest õpetajate kogemused seoses laste ja rahateemade tundmisega. Loodame, et see innustab teidki projekti või muul moel oma laste ja kogukonna arengusse panustama.

Mis projektiga on tegu?

Tom õpib rahamängu“ on Eesti esimene rahatarkuse raamat lastele. Raamatu autoriks on majandusharidusega kahe lapse ema Riin Tuttelberg. Raamat on suunatud eelkõige lasteaia- ja algklassiealistele lastele, aga sobib lugemiseks igas vanuses. Peategelane Tom saab oma vanema õe Ellu käe all palju uusi teadmisi raha ja rahaga seotud harjumuste kohta. Loomulikult on kõik põnevad tarkused mängulises võtmes ja lastele lihtsas ning arusaadavas keeles. Koos Tomiga saavad lugejad teada, et raha ei tee kedagi rikkaks, teadmised seevastu võivad seda teha küll. Lisaks õpitakse vahet tegema vajadustel ja tahtmistel, kuidas mõistlikult kulutada ja hindu võrrelda. Kindlasti ei puudu ka sellised tähtsad teemad nagu laenamine, eelarve, säästmine, raha teenimine, raha kasvatamine, ametid ning ettevõtlikkus.

Teisisõnu puudutab raamat kõiki neid teemasid, mis on ka Laenukooli jaoks olulised, kuid need on esitatud lapsesõbralikult ja ilmekate illustratsioonidega.

 

Miks on sellist projekti vaja? Sõna on õpetajatel.

Võtsime ühendust kolme Eesti erinevast koolist õpetajaga ning uurisime neilt, millised on laste teadmised rahast.

 

130 õpilasega Tõstamaa Keskkoolis 5. - 9. klassi õpilastele matemaatikat õpetav Karin Mitt räägib oma kogemustest:

„Õpetan mõisakoolis, mis asub maapiirkonnas. Õpilaste teadmised on pigem kasinad ja jäävad rohkem isiklike kogemuste tasemele. Algklassi õpetaja annab lastele päris raha kätte ja nad on hädas selle kokku arvutamisega. Tulemused on küll erinevad, aga pangakaart võõrandab reaalsusest. On ka neid, kes ise teenivad/koguvad. Need õpilased väärtustavad raha rohkem. Unistused tuleviku suhtes on paljudel liiga ebarealistlikud. Unistatakse oma majast, autost jms. Samas pakutakse maja hinnaks näiteks 5 000 €! See tundub ju suur summa olevat... Samas, unistused autost algavad 55 000 eurost... Kui jõuame selleni, et kui kaua ja mil viisil raha kokku saada, siis tundub, et paljud jäävad ikka fantaasiamaailma. Nad ei suuda ette kujutada tulevikus tehtavaid reaalseid kulutusi ja sissetulekuid.“

Küsimusele, kas lastele pakuvad rahateemad huvi, vastab Mitt jaatavalt, kuid eelduseks on, et neid tuleb käsitleda eakohaselt. Karin Mitt jätkab, et rahateadmisi omandatakse enamasti kooliväliselt (kodu, sõbrad, meedia). „Meie kool alustas sel õppeaastal osades klassides majandusõpetusega. Ehk see aitab kaasa.“ Lõpetuseks ütleb õpetaja Mitt, et lapsed õpivad kõige paremini läbi tegevuse. „Seega on uute teadmiste omandamisel abiks erinevad aktiivõppe meetodid, vastava valdkonna esindaja tunnis külas käimised, arvutimängud ...“

 

Valga Gümnaasiumis geograafiat ja Eesti suurimas põhikoolis, Valga põhikoolis, kus on hetkel pea 850 õpilast, loodusõpetust ja geograafiat õpetav Raili Jahtmaa võtab oma kogemuse kokku järgnevalt:

„Õpilased jagunevad minu arust kahte. Neil, kel kodudes kas räägitakse rahast ja maailmast üldse rohkem või on perel lausa enda ettevõte - need teavad paremini, oskavad hinnata ka tööd, millega raha tuleb. Neil, kel kodudes tehakse palgatööd või ei vestelda neil teemadel ning antakse niisama ja ostetakse kergemalt, on kujunenud arvamus, et raha tuleb lihtsalt. Paljudel alam-kesklassi lastel on just hoiakud, et kõik peab olema firmamärgiga ja kõige kallim, siis on hea. Samas ei saada hakkama oma taskuraha kogumise ega hoidmisega.“
Küsimusele, kas lapsi huvitavad rahateemad, vastab ta, et raha pakub üldiselt huvi igas vanuserühmas. „Väiksematel on see lihtsustatud. Uuritakse, kus kellegi vanemad töötavad ja kui palju keegi taskuraha saab. Nii tekivad oma hierarhiad. Suuremad, kes suviti ka ise töö tegemist proovinud, oskavad näha mitut külge. Gümnasistid saavad aru ka juba pidevalt tõusvast maksukoormusest ja just sellest osast, mis puudutab pensioneid.“

Jahtmaa jätkab, et esmane teadmise omandamise koht võiks olla kodu ja vanemad, kuid väikelinnas kipub selleks olema kool. „Koolis tutvustavad rahateemasid ühiskonnaõpetus ja majandusõpetus, muudes tundides tuleb seda ette lõiminguna. Uusi teadmisi aitavad kinnistada ja neist aru saada näited. Neid võiks ainetundides olla oluliselt rohkem. Võiks isegi olla läbivalt üks, praeguse ühiskonna- ja inimõpetuse asemel kombineeritud aine, mis käsitleks igapäevamajandusega seotud aspekte. Alates 4.-5. klassist võiks tutvustada eelarve planeerimist, maksude maksmist, liisinguid, laenamist, intresse, inkassot, aga ka ohutust kodudest, erinevaid väärtusi jne.“

 

Peetri lasteaed-põhikooli 6. klassi ajaloo ja tehnoloogia õpetaja Rainer Kaasik-Aaslav ütleb aga, et tema õpilastel on rahaasjadest üldiselt üpriski realistlik ettekujutus.

„Mõni kulutab kohe kõik ära. Mõned panevad kõrvale, et osta endale midagi vajalikku või suuremat. Huviga rahateemade vastu on nii ja naa. Neid huvitab, kuidas raha teenida, kuidas normaalselt kulutada, kuid rahaplaneerimise loengud jäävad nende jaoks kaugeks.“ Kaasik-Aaslav jätkab, et lapsed õpivad rahaga ümber käimist vanematelt ja koolis inimeseõpetuse tunnis. Kui küsisime tema õpilastelt, kuidas kõige parem oleks teadmisi omandada, vastasid nad lihtsalt: „Andke meile päris raha ja vaadake, kuidas toime tuleme. Kunagi oli üks saade, kus teismeline pidi tervet peret ülal pidama. See oli väga huvitav.“

Kokkuvõtvalt võib öelda, et lastel on huvi ja vajadus rahatarkuse järgi. Selleks on vaja ka lisavahendeid, millest eelistatuimad on praktika ja mängud, mitte loengud. Seega pakkugem seda neile alustades kodustest eeskujudest ja mängudest ning liikudes edasi lasteaedadesse ja koolidesse.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Uudised

Kes figureerivad väikelaenuandjate top 5-s?

reede november 18, 2016

TF Bank oktoobrikuu laenukäitumise uuringu andmeil on igal neljandal eestlasel väikelaen.  83% neist on koormatud ühe väikelaenuga, mis on 5% vähem kui 2016. aasta aprillis.

Samast uuringust selgusid ka Eesti 5 peamist väikelaenuandjat. Järgneval joonisel on toodud 5 peamist laenuandjat, kust on võetud viimase 12 kuu jooksul väikelaenu. Oktoobri tulemusi on võrreldud aprillis 2016 ja augustis 2015 tehtud uuringutega, milles on kasutatud sama ankeeti ja valimisuurust.

Joonis 1 Laenuandjate top 5, kust on võetud viimase 12. kuu jooksul väikelaenu. Allikas: TF Bank.

Viimase 12 kuu jooksul on peamiselt võetud väikelaenu Swedbankist, TF Bankist, Credit24-st, LHV Pangast ja SEB-st. Kuigi Swedbanki liidripositsioon on eelmise aasta augustiga võrreldes kahanenud, püsib Swedbank tugeval liidripositsioonil. Kasvu on märgata TF Banki ja SEB klientide arvus. Credit24 osakaal on vähenenud olles seega TF Bankiga samal tasemel.  LHV Pank tegi tugeva hüppe 2015. aasta augustist aprillini 2016, kuid viimase 6 kuu jooksul muutusi pole toimunud.

Kui aga vaadata, kellele oktoober 2016 seisuga makstakse tagasi väikelaene, siis saame natuke teistsuguse pildi:

Joonis 2 Laenuandjate top 5,  kellele oktoober 2016 seisuga makstakse tagasi väikelaene. Allikas: TF Bank.

Swedbank on endiselt liidripositsioonil, kuid talle järgnevad SEB, TF Bank, Credit24 ja LHV Pank.

Uuringust selgus ka, et laenuandja valikul lähtutakse intressimäära soodsusest. Teisel kohal on finantsasutuse usaldusväärsus. Ühtlasi peetakse oluliseks erinevate lisatasude madalat määra või nende puudumist.

Lisaks kommenteeris laenuvõtjate käitumist TF Bank Eesti esindaja Margit Munski: “Rõõm on tõdeda, et eestlased on laenuvõtmisel järjest rohkem teadlikumaks muutunud ja teevad kaalutletud otsuseid. TF Banki suur tõus on sellega otseselt seotud, sest pakume kliendile väga selget ja läbipaistvat toodet, kus klienti ei taba pärast laenulepingu sõlmimiset erinevad üllatused kõrgete lisatasude vms näol.”

2016. aasta oktoobris küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus interneti teel 1008 inimest nende laenukäitumise teemadel. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Uuringu tellijaks oli TF Bank.

TF Bank on Eestis tegutsev Skandinaavia väikepank. Pank on tegutsenud finantsvaldkonnas alates 1987. aastast ning on registreeritud Rootsis alludes ka sealsele finantsjärelvalvele. Lisaks Eestile tegutseb pank veel Rootsis, Norras, Soomes ja Poolas. Vaata lisa www.tfbank.ee ja TF Bank Laenukoolist www.laenukool.ee.

Loe ka: Väikelaenu võtjateks on peamiselt naised, Värske uuring: milleks kasutavad eestlased väikelaenu?

Blogi kategooriad: Uudised

Kes figureerivad väikelaenuandjate top 5-s?

reede november 18, 2016

TF Bank oktoobrikuu laenukäitumise uuringu andmeil on igal neljandal eestlasel väikelaen. 83% neist on koormatud ühe väikelaenuga, mis on 5% vähem kui 2016. aasta aprillis.

Samast uuringust selgusid ka Eesti 5 peamist väikelaenuandjat. Järgneval joonisel on toodud 5 peamist laenuandjat, kust on võetud viimase 12 kuu jooksul väikelaenu. Oktoobri tulemusi on võrreldud aprillis 2016 ja augustis 2015 tehtud uuringutega, milles on kasutatud sama ankeeti ja valimisuurust.

Joonis 1 Laenuandjate top 5, kust on võetud viimase 12. kuu jooksul väikelaenu. Allikas: TF Bank.

Viimase 12 kuu jooksul on peamiselt võetud väikelaenu Swedbankist, TF Bankist, Credit24-st, LHV Pangast ja SEB-st. Kuigi Swedbanki liidripositsioon on eelmise aasta augustiga võrreldes kahanenud, püsib Swedbank tugeval liidripositsioonil. Kasvu on märgata TF Banki ja SEB klientide arvus. Credit24 osakaal on vähenenud olles seega TF Bankiga samal tasemel. LHV Pank tegi tugeva hüppe 2015. aasta augustist aprillini 2016, kuid viimase 6 kuu jooksul muutusi pole toimunud.

Kui aga vaadata, kellele oktoober 2016 seisuga makstakse tagasi väikelaene, siis saame natuke teistsuguse pildi:

Joonis 2 Laenuandjate top 5, kellele oktoober 2016 seisuga makstakse tagasi väikelaene. Allikas: TF Bank.

Swedbank on endiselt liidripositsioonil, kuid talle järgnevad SEB, TF Bank, Credit24 ja LHV Pank.

Uuringust selgus ka, et laenuandja valikul lähtutakse intressimäära soodsusest. Teisel kohal on finantsasutuse usaldusväärsus. Ühtlasi peetakse oluliseks erinevate lisatasude madalat määra või nende puudumist.

Lisaks kommenteeris laenuvõtjate käitumist TF Bank Eesti esindaja Margit Munski: “Rõõm on tõdeda, et eestlased on laenuvõtmisel järjest rohkem teadlikumaks muutunud ja teevad kaalutletud otsuseid. TF Banki suur tõus on sellega otseselt seotud, sest pakume kliendile väga selget ja läbipaistvat toodet, kus klienti ei taba pärast laenulepingu sõlmimiset erinevad üllatused kõrgete lisatasude vms näol.”

2016. aasta oktoobris küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus interneti teel 1008 inimest nende laenukäitumise teemadel. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Uuringu tellijaks oli TF Bank.

TF Bank on Eestis tegutsev Skandinaavia väikepank. Pank on tegutsenud finantsvaldkonnas alates 1987. aastast ning on registreeritud Rootsis alludes ka sealsele finantsjärelvalvele. Lisaks Eestile tegutseb pank veel Rootsis, Norras, Soomes ja Poolas. Vaata lisa www.tfbank.ee ja TF Bank Laenukoolist www.laenukool.ee.

Loe ka: Väikelaenu võtjateks on peamiselt naised, Värske uuring: milleks kasutavad eestlased väikelaenu?

Blogi kategooriad: Uudised