Pere eelarve ja lapse sünd

esmaspäev märts 26, 2018

Lapse saamine, olgu see esimest või mitmendat korda, on igas mõttes elumuutev sündmus. Uue pereliikme saabumisega kaasneb palju rõõmu, kuid samas ka palju uusi kohustusi. Muutub ka perekonna eelarve - lapse sünniga lisanduvad erinevad kulud, mis kipuvad kasvama koos lapsega. Seega on mõistlik perekonna kulud-tulud vaadata üle juba raseduse ajal ning teha plaane. Eriti, kui lapsehoolduspuhkusele jääva vanema sissetulek peaks kahanema.

Ajasta oma rasedus- ja sünnituspuhkust

Sünnituspuhkusele on võimalik jääda 30–70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva. Arvuta läbi, oma võimalused, millal oleks kõige mõttekam jääda sünnituspuhkusele. Pea sünnitushüvitise kõrval silmas ka vanemahüvitist ehk millal ja millised summad peaksid sinu kontole laekuma. Abiks on Haigekassa koduleht. Seal on toodud erinevad tingimused ja arvutuskäigud, et saaksid oma eelarvet võimalikult täpset arvutada. Nõu tasub pidada ka oma töökoha raamatupidajaga, eriti kui Sinu töökohustustega on seotud mingid spetsifiilised asjaolud.

Vaata üle oma laenukohustused

Krediitkaart, erinevad järelmaksud, õppelaen, väike- või autolaen, eluasemelaen - vaata üle kõik oma laenud, nende summad ja maksetähtajad, sest sünnituspuhkusele jäädes võib tekkida seni stabiilsesse sissetulekusse ajutine paus. Viimasega võib kaasneda olukord, kus vanemahüvitise laekumise ajaks võivad olla kogunenud võlad ja viivised, mida oleks saanud ette planeerides vältida. Võimaluse korral tasu oma võlad varem, palu finantsasutuselt uut maksegraafikut või maksepuhkust. Uurida tasub ka refinantseerimisvõimalusi

Kaalu taaskasutust

Enne lapse saamist pead ilmselt palju asju ette ostma. Kui see on Sinu esimene laps, pea nõu sõprade ja sugulastega nõu, mida Sul tegelikult vaja on. Tihti on erinevates portaalides ja käsiraamatutes toodud nimekirjad täis asju, mida Sul läheb tegelikult vaja harva või üldse mitte. Tuttavate käest tasub ka uurida, kas neil on mingeid asju üle. Kuna väikelaste asjad kuluvad vähe, vaata ringi ka erinevates interneti ostu-müügi portaalides, Facebook'i gruppides ja taaskasutuspoodides leidmaks vähekasutatud asju, mille hind on tunduvalt soodsam kui uuest peast beebikaupade poes. Samad kohad võivad marjaks ära kuluda ka pärast lapse sündi, kui peaks tekkima vajadus oma asjade eest natuke raha tagasi saada.

Planeeri oma karjääri

Mõtle läbi, kaua kavatsed lapsehoolduspuhkusel olla? Kas plaanid võimalikult vara või hilja tööle naasta? Või soovid jäädagi koduseks? Vahest on hoopis plaan teha juhutöid või alustada oma ettevõttega? Millised on teise lapsevanema plaanid? Igal juhul mõjutavad Sinu plaanid vanemahüvituse saamist ning seeläbi sõltub sellest ka perekonna eelarve. Vanemahüvitise saamise korraga saad tutvuda Sotsiaalministeeriumi lehel

Elukoht, auto ja teised suuremad muutused

Lapse tulekuga kaasneb ka vajadus ruumi järgi. Hinnake oma praegust elukorraldust. Kui sündides ei võta beebi just palju ruumi, siis kuidas on lood 2-3 aasta pärast? Ühtlasi arutage omavahel läbi, kuidas on lood perekonna logistikaküsimustega. Kas ühistranspordist piisab? Kui aga vajate autot või peate praeguse ümber vahetama, siis arvestage, et eelarvesse lisanduvad lisaks ostusummale ka igakuised ülalpidamiskulud ning hooajalised hooldustööd.

Mõtle lasteaia valikule

Ilmselt pole Sulle võõras soovitus registreerida laps kohalikku lasteaeda niipea, kui dokumendid käes. Siinkohal mõtle jällegi enda ja partneri tulevikuplaanidele. Kaua teie pere eelarve võimaldab lapsega kodus olla? Kas teil võib tekkida vajadus erahoiu või hoidja järgi? Või saavad vanavanemad või teised sugulased vajadusel appi tulla? Eelarvet koostades arvestage võimalusega, et laps ei pruugi kohe lasteaiaga harjuda või olete sunnitud lapsega esimene aasta aegajalt hoolduslehel viibima. Nimelt tõuseb lasteaeda minekuga lapse haigustemiseoht ning see omakorda mõjutab lapsega kodus oleva vanema igakuist sissetulekut. Siinkohal tõuseb päevakorda taaskord küsimus, millised on teie plaanid seoses elukohaga? Kui vahetate pärast lapse sündi elukohta, peate arvestama, et lasteaia valiku muutmisel langete nimekirja lõppu. Seoses sellega võib tööle naasmine viibida või kannate lisakulusid. 

Kogumine ja kindlustus

Pere eelarvet ümber tehes soovitame kaaluda lapse jaoks kogumiskonto avamist. Iga kuu kas või 10 eurot kõrvale pandud raha võib tulevikus olulist rolli mängida. Üle tasub vaadata ka ka oma pereliikmete kindlustused. Kas keegi teist vajab tervise- või elukindlustust? Nendest vastustest sõltuvad teie pere eelarve erinevad read.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

7 finantsiviga, mida teevad paarikesed

esmaspäev veebruar 12, 2018

Üheks suurimaks tüliõunaks paarikeste vahel on muidugimõista raha. Selle ümber lähevad arutelud eriti tuliseks pärast kokku kolimist. Teatud mõttes on rahaasjad üksi olles kergemini hallatavad: ise teenin, ise kulutan, iseenda eest vastutan. Teisest küljest, oma armastatuga koos elades vähenevad üksikisikutasandil mitmed igapäevakulud (toit, kommunaalid jms). Nii pragmaatilise eesmärgiga alustavad ilmselt vähesed tõsist suhet. Kui aga vaadata inimesi meie ümber, siis sellele ja paljudele teistele praktilistele, raha puudutavatele küsimustele ei mõelda suhtes olles seni, kuni need hakkavad tekitama probleeme.

Laenukool teab omast kogemusest loetleda 7 paarikeste finantsviga, mille hävitav mõju võib ulatuda rahakotist kaugemale, kui neid õigeaegselt ei lahendata.

1. Tehakse liiga kalleid kingitusi.

Suure armastuse ja mõnikord ka ebakindluse ajel tehakse tihti oma armastatule sünnipäeva, aastapäeva, jõulude või muu tähtsündmuse puhul kinke, mis mitte ainult ei raba kingisaajat jalust, vaid ka kinkija pangakontot kõrist. Jah, mõni kingitus on kallim kui teine, kuid kui iga tähelepanuavaldus nõuab sult suurema summa, siis tuleks antud elukorraldusele kriitiliselt otsa vaadata. Kas poleks parem kokku leppida mõistlikuma eelarvega kingituste poliitika ja panustada ülejäänud summadega ühise kodu sisustamisse või unistuse täitmisele?

2. Ei panda kohustusi ja õigusi paika.

Kui suhte alguses on rahateemad veel tabu, siis suhte arenedes tuleks hakata kokku leppima, kes kannab mis kulud ning mis kellelegi kuulub. Lahkuminek pole ainus aspekt, mis sinu ja pere rahalist toimetulekut mõjutab. Üks pool võib kaotada töö, pikemaks ajaks haigestuda, õnnetusse sattuda või lausa surra. Raskete olude ilmnemisel annavad valusasti tunda ka kõik need kokku leppimata teemad nagu kelle oma on elukoht, auto ja muu vara ning kes millises mahus vastutab finantskohustuste eest. Lähtuge oma võimalustest ja vajadustest ning määratlege oma vastutusalad. Võtke seda arutelu kui ühte olulist osa teineteise eest hoolitsemisel. Sa ei soovi ju, et armastatu jääks raskustesse kui sinuga peaks midagi juhtuma.

3. Rahad pannakse kokku.

Päris palju on paarikesi, kes panevad kogu teenitud raha ühele kontole kokku. Mõnikord on selleks loodud eraldi konto, teine kord on see ühe inimese nimel. Nii või teisiti pole see hea mõte. Jätame korraks kõrvale võimalikud lahkuminekud ja pettused ning vaatame tulevikku pakilisemate teemade nurga alt. Mis saab siis, kui emb-kumb teeb makseid sooritades suure vea? Aga siis, kui keegi kolmas isik pääseb kontole ligi? Kui konto on ühe inimese nimel ja tema tasub sellelt kõik pere kulutused, siis on tal oma nimele laenu võtta tulevikus oluliselt raskem. Nii või teisiti seab 100% ühine rahakott ohtu mõlema osapoole finantsvabaduse, mis on eriti ohtlik hädaolukordades.

4. Ei arutata laenusid läbi.

Suhet alustades võib ühel või mõlemal olla laene varasemast ajast. Olgu selleks mobiili järelmaks või eluasemelaen, ühist elu alustades soovitame mõlema finantskohustused üle vaadata pilguga, kuidas need mõjutavad pere eelarvet nii lühikeses kui pikemas perspektiivis. Eriti oluline on see teadmine siis, kui plaanitakse võtta laenu ühise auto või kodu ostmiseks. Laenuotsus tuleb langetada kaalutletult ja oma võimalusi silmas pidades ning hetkel eksisteerivad laenud mõjutavad seda otsust oluliselt. Sama tõsiselt tuleb suhtuda ka ühisesse laenu võtmisse. Kuigi armastus võib olla praegu suur, tehke kindluse mõttes ametlik dokument, kelle laenuga on tegemist ja kes vastutab selle tasumise eest.

5. Kritiseeritakse üksteise kulutamist.

Kõik me kulutame, kes targemalt, kes hooletumalt. Teise inimese tarbimisharjumuste kritiseerimine tekitab rohkem probleeme kui lahendusi. Lahenduseks oleks hoopis ühiste eesmärkide ning kummagi rolli nendes paika panemine ehk siis pere eelarve koostamine. Kui olete välja arvutanud summa, mis kulub igakuiselt pere hetke- ja ka tulevikuvajaduste katmiseks, võiks kummalegi suhtepoolele jääda summa, mida oma parema äranägemise järgi kasutada.

6. Hoitakse rahaasju saladuses.

Iga kohvitopsi või püksipaari ostu vaevalt teisele poolele ette kantakse, kuid probleemid algavad siis, kui ilma paarilise teadmata tehakse mõni suurem väljaminek või võetakse laenu. Teatud juhtudel võib murekohaks olla ka lisasissetulekuallikad. Igas suhtes ja peres on oma viis, kuidas rahaasju korraldatakse, aga kui keegi hakkab oma sissetulekute ja väljaminekute osas salatsema, võib sellest tekkida tõsine usalduskriis. Hullematel juhtudel võib teine pool sattuda paratamatusse olukorda, kus tal tuleb vastamisi olla võõraste kuludega.

7. Puudub tagavaraplaan.

Suhtes olles ja koos elades tekib sümbioos, mis võib olla üheaegselt nii positiivne kui negatiivne. Positiivne külg on see, et tänu mitmele sissetulekuallikale on kulud jagatud ja pere rahaline seis kindlam. Teisest küljest tekib sõltuvus üksteisest, mis võib muutuda miinuseks, kui paar pole paika pannud tagavaraplaani. Näiteks, mis saab siis kui külmkapp või auto läheb rikki? Kas sellisteks hädaolukordadeks on raha kõrvale pandud? Või millest elab pere siis, kui üks peaks töö kaotama? Kas oleks mõttekas kuhugi investeerida või muretseda muu passiivne sissetulekuallikas?

Kõik need seitse küsimust on olulised terve suhte kui ka jätkusuutliku pere eelarve tagamisel. Seega ühildage meeldiv olulisega ning arutage rooside ja kommide kõrval oma suhte finantstulevikku.
Laenukool soovib kõigile ilusat Valentini päeva!

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Millega arvestada lapsehoolduspuhkuselt tööle naastes?

esmaspäev veebruar 5, 2018

Kui ees terendab lapsehoolduspuhkuse lõpp, tuleb hakata mõtlema edasisele elukorraldusele ja kuidas see mõjutab nii sinu isiklikku kui ka pere eelarvet. Muutusi on palju. Lisaks sellele, et laps peab lasteaia näol harjuma uue keskkonnaga, ootavad ka sind ees mitmed väljakutsed. Ainuüksi rahalise poole pealt muutub sinu sissetulek ja seda mõjutavad faktorid. Vahet ei ole, kas naased vanale positsioonile või leiad uue töökoha, seoses lapsega on sul senisest rohkem õigusi, kuid ka piiranguid. Soovitame kõik tööle naasmisega seotud aspektid läbi mõelda enne, kui oled juba tööpostil oma ülesandeid täitmas. Siinkohal tulebki appi TF Banki Laenukool soovitustega, millega arvestada enne lapsehoolduspuhkuse lõppemist.

Millised on sinu õigused ja võimalused?

Lapsehoolduspuhkuse lõppedes tee endale selgeks, millised on sinu õigused töötava lapsevanemana: millistel tingimustel saad puhkust, millistel juhtudel saab sind koondada või vallandada või kas on veel mingeid juriidilisi aspekte, millega peaksid arvestama? Lisaks, kuna sinu elu dikteerib lapse kasvatamisega seotud asjaolud (lasteaias käimine, huviringid, haigused, arstil käimised jms), siis uuri, millised on võimalused sinu töögraafiku muutmiseks või väljaspool töökohta ülesannete täitmiseks. Kas sinu ülemus saab sulle siinkohal teatud juhtudel vastu tulla või vajalikke ressursse eraldada (näiteks sülearvuti kodus töötamiseks)? Või pead ise arvestama teatava väljaminekuga?

Kuidas on korraldatud pere- ja tööelu?

Kui mõlemad vanemad käivad tööl ja laps hakkab käima lasteaias, peab paratamatult muutma oma senist elukorraldust. Vältimaks tulevasi arusaamatusi kodus ja tööl ning tarbetuid kulutusi, pane aegsasti teise lapsevanemaga paika, kes hakkab last lasteaeda ja huvialaringidesse viima, kuidas on korraldatud kodused toimetamised ning millega peaks veel arvestama seoses kummagi tööga. Kas teil on oma tööst tulenevalt vaja lisaabi hoidja näol? Kuidas on korraldatud logistika? Kas teie perre on vaja autot? Organisatoorseid küsimusi on kindlasti veel, mis oleks vaja enne tööle naasmist läbi arutada.

Kes jääb haige lapsega koju?

Esimene aasta lasteaias kipub raske olema ja seda just haiguste pärast. Isegi need lapsed, kes seni on olnud raudse tervisega, võivad iga kuu rühmast mõne haiguse saada. Kuigi haigekassa hüvitab 80% ulatuses lapsega kodus oldud aja, tuleks siinkohal lapsevanematel läbi arutada, kellel on rahalisest seisukohast mõttekam koju jääda (kui peres pole just mõnda vanavanemat või muud sugulast, kes saab last hoida). Nimelt arvutatakse eelneva aasta lapsehoolduspuhkusel olnud ja sel aastal tööle naasnud vanema hooldushüvitis alampalgalt, kuna eelmisel kalendriaastal puudus tal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Arvutuskäigu leiad Haigekassa kodulehelt.

Millal on lasteaias puhkus?

Kui sinu laps käib lasteaias, siis pead arvestama võimalusega, et suvel võib see paar nädalat puhkusel olla. Uuri juba aegsasti ette, millistel kuupäevadel on lasteaed kinni ja kas nad pakuvad selleks ajaks mingeid alternatiive? Mõni lasteaed on suletud täies koosseisus, mõni pakub asendusrühmasid. Nii või teisiti vajad seda infot aegsasti, et planeerida oma puhkust töölt või otsida võimalusi lapse hoidmiseks. Vaheajaga võivad kaasneda täiendavad kulud, olgu selleks siis perereis või tasuline hoidja.

Kas hakkate lapse tuleviku tarbeks raha koguma?

Küsimus, millega pere eelarvet planeerides kindlasti peaks arvestama. Olgu selleks lihtne mündikassa riiulil või hoius pangas, iga kuu tuleks arvestada kindla summaga ja seda päris pika aja jooksul. Siinkohal peaksitegi perekonnana läbi arutama, kas ja kui palju kavatsete lapse tuleviku jaoks kõrvale panna. Iga perekonna kogumisstrateegia sõltub tema võimalusest, seega oleks hea need ka omavahel läbi arutada.

Kas on plaanis veel lapsi saada?

Sinu karjääri ja suuremate ostude planeerimisel on vajalik sellele küsimusele kasvõi korraks tähelepanu pöörata isegi, kui sellele kohe vastata ei oska. Peamine on vaadata kaugemale tulevikku ja mõelda läbi, kaua ja mis tingimustel saate elada praeguses elukohas praeguse pere koosseisuga. Kas praegune elukoht vajab parandustöid või lisaseadmeid? Kas kõik vajalik asub lähedal (poed, koolid, arstid jms vajalikud asutused)? Mis saab siis, kui perre peaks lisanduma veel üks laps? Kas vajaksite uut elukohta või autot? Kas perekonna rahaline seis muutuks oluliselt?

Mis saab siis, kui perekonda tabab mõni õnnetus?

Pikaajaline haigus, töökaotus, vana või haige lähedase eest hoolitsemine, ootamatused seoses kodu või autoga – kõike võib juhtuda. Siinkohal oleks hea ette mõelda, millised oleksid teie võimalused erinevate olukordade ilmnemisel. Kas oleks mõttekas kindlustus sõlmida? Investeerida kuhugi? Igal mõttel on omad plussid ja miinused, kuid hädaabifondi omamine on alati hea mõte. Veelgi parem mõte on omada mitut tagavaraplaani. Peamine, et need oleksid kooskõlas teie pere eelarvega ning oleksid tulevikus kindlalt võtta.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest