Kes on jõukas inimene?

esmaspäev juuni 4, 2018

Paljud meist on üles kasvanud teadmisega, et kui näha kõvasti vaeva ja teha palju tööd, siis saab ka jõukaks. Tegelikkus aga nii must-valge pole. Tänapäeval ei tule kellelegi enam üllatusena, et nii nagu traditsioonilisel viisil karjääriredelil ülespoole roninud inimesel on ka üliõpilasel või kassatöötajal võimalus saada rikkaks. Seega tee jõukuseni ei kulge alati sama valemi järgi. Samas on selles valemis olulisi tegureid, mis on ajas püsivad.

Jõukus tähendab seda, et igakuise sissetuleku tagamiseks kulub võimalikult vähe vaeva. Jõukusega kaasneb majanduslik iseseisvus. Kui Sa pead oma palga teenimiseks panustama pikki tunde töö tegemisse ning Sinu tasu sõltub seejuures kellestki teisest, siis seda ei saa veel jõukuseks nimetada. Kui suurem osa Sinu tulust on aga on nö passiivne ehk Sinu sissetulekuallikas moodustub erinevatest ettevõtlusega seotud tegevustest, patentide edasimüümisest, investeerimisportfellide ja teistest palgaga mitteseotud tuludest, mis katavad Sinu igapäevakulutused nii, et jääb ka üle, siis oled jõukas.

Teisisõnu ei taga hea sissetulek alati jõukust. Suure palganumbriga inimesed võivad end nimetada rikkaks, kuid kõik sõltub sellest, kuidas see inimene oma sissetulekut kasutab. Mõni inimene võib kuus palgana kasvõi 5000 eurot teenida ning ikka elada palgapäevast palgapäevani. Isegi, kui ta on eeskujulik eelarvestaja, sõltub ta ikkagi oma tööandjast. Ta pole majanduslikult iseseisev, seda enam, et enamus tema ajast kulub nimetatud palga teenimiseks. Seega on jõukas inimene see, kes on oma aja peremees ning kelle sissetulek ei sõltu ühest tööandjast.

Niisiis, millised on olulised faktorid majandusliku iseseisvuse saavutamisel?

1. Õppima peab teadmiste mitte hinnete pärast
Oled Sa oma haridustee alguses või seda täiendamas, pea meeles, et viielised õpilased pole tööelus automaatselt edukad. Õppida tuleb targalt. Pole mõtet kulutada oma aega ja energiat arendamaks oskusi, milles oled lootusetult saamatu või mille vastu Sul puudub huvi. Investeeri parem see aeg oma tugevuste arendamiseks. Arvesta, et kogu õppimisele kulutatud aeg tuleb hiljem rahas tagasi teenida.

2. Investeerimiseks peab raha olema
Tavatööst päevapealt loobumist saavad endale üksikud lubada. Seega on mõistlik alustada algkapitali kogumisest, mida edaspidi enda kasuks tööle panna. Tavainimene kogub raha mustadeks päevadeks. Jõukas inimene kasutab raha uue raha teenimiseks, et musti päevi ei ilmneks.

3. Riskide ja maksudega peab kursis olema
Iga tuluallikas pole tulus. Enne uue ettevõtmisega alustamist tasub end kurssi viia, millised on riskid. Ütlemine „kes ei riski, see šampanjat ei joo“ võib küll glamuursena tunduda, kuid erinevaid ohtusid tuleks ikkagi kainelt vastavalt oma võimalustele ja ootustele hinnata. Sama olulised on maksud. Isegi, kui riskid on vastuvõetavad, on maksud need viimased faktorid, mis tulu oluliselt mõjutada võivad.

4. Pere poolt peab toetus olema 
Tee jõukuseni on raskendatud kui Sinu elukaaslane, sugulane ja/või täiskasvanud laps ei jaga Sinu mõtteviisi. Eriti keeruline on olukord siis, kui viimased ei langeta tarku rahalisi otsuseid ning sõltuvad pigem Sinust. Mündil on muidugi ka teine pool. Kui Sinu lähedasel on suured ambitsioonid, siis tasub teda toetada. Investeerides näiteks oma tublide laste ettevõtmistesse, on Sinu vanaduspõlv suurema tõenäosusega kindlustatud.

5. Võimalusi tuleb vaadata laiemalt
Jõukuse üheks olulisemaks võtmeks on pikaajalisus. Uute tuluallikate otsimisel tuleb silmas pidada, kui jätkusuutlikud need on. Ettevõtmisi, kus lühikese ajaga suuri summasid teenida, on omajagu. Eelistatud peaksid olema aga tuluallikad, mis toovad Sulle sisse stabiilse summa pika aja jooksul.

Nagu varem mainitud, ei käi jõukuse saavutamine ühe kindla valemi järgi. Lisaks eelpool toodule on veel teisigi faktoreid, mis majandusliku iseseisvuse saavutamisel olulist rolli mängivad. Üks asi on aga kindel: neid põhimõtteid järgides ei pruugi rikkaks saada, kuid need aitavad tagada edukamat tulevikku sellegipoolest.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Isiklikud rahaasjad

Kas Sa oled kulutamissõltlane?

esmaspäev mai 28, 2018

Palju on inimesi, kellel on väga täpne ülevaade oma sissetulekutest ja väljaminekutest. Sama palju on inimesi, kes laveerivad igakuiste kulu-tulu ridade vahel kõhutunde alusel. Nende seas on nii mõnigi, keda valdab iga kuu lõpus hämming, kuhu küll raha kadus. Kui Sinulgi on tunne nagu raha sulaks käes, siis tasub peeglisse vaadata ja mõelda, äkki oled Sa kulutamissõltlane? Kas järgmistest olukordadest tuleb midagi tuttavat ette?

Väljud poest rohkemaga kui plaanisid.

Kas Sul on mõnikord nii, et lähed kauplusesse ostma mõnda kindlat asja ja väljud suure kotiga? Kui jah, siis on aeg mõelda oma teekonnale poes. Kindlasti on abiks, kui koostad ostunimekirja, milles siis sõrmega järge ajada. Riiulite vahel kõndides soovitame ignoreerida kihku teha implussoste. Eriti ohtlikud on tooted, mis on kampaaniakorras soodsamad kui muidu. Kui seda toodet pole Sinu nimekirjas, siis see pole hea pakkumine. Pigem on tegu rahakotile ohtliku ahvatlusega. Teine ohutegur on nälg. Enne toidupoodi või kaubanduskeskusse sisenemist soovitame kodus paar ampsu võtta. Vastasel juhul haarad kaasa suupisteid või maiustusi või põikad üldse mõnda kohvikusse. Täis kõhuga ei mõju erinevad toidu- ja joogilõhnad enam nii ahvatlevalt. Nii säästad pikemas plaanis üpris korraliku summa.

Võtad pühasid liiga tõsiselt.

Inimesed tähistavad sõltuvalt oma päritolust ja veendumustest erinevaid pühasid. Nendega kaasnevad tihti pühadetoidud ja -dekoratsioonid. Kui Sinu kodust saab teatud perioodil pidustuste imedemaa, on aeg uuesti süübida erinevate traditsioonide sisusse. Mingit sündmust või tava tähistades peaksid esikohal olema ikkagi vaimsed väärtused. Need on sama olulised ka siis, kui Sul pole vastavaid keraamilisi kujukesi ja helisevaid lelusid. Tänapäeva internetiajastul leiab palju õppematerjale, kuidas valmistada erinevaid roogasid ja kaunistusi ise ning mõistlike kulutustega. Peamine on pühadest saadud positiivne emotsioon, mitte väline sära.

Eelistad mugavust heale hinnale.

Mõnikord tuleb ikka ette, et ostad poest valmistoitu või lähed välja sööma, sest ei jõua koju toitu valmistama. Teine kord on teatud asja kohe vaja, mistõttu ei jää Sul aega erinevate pakkumiste võrdlemiseks. Kui sellised olukorrad on pigem Sinu igapäev, siis kutsume üles oma aega paremini planeerima. Võta endale üks pooltund ning mõtle läbi, mida Sul tegelikult vaja läheb. Seejärel koosta eelarve, palju Sa nendele asjadele kulutada saad. Kuigi aja säästmine ja mugavustunne on olulised, võivad need mõnikord tarbetuid kulusid tekitada. Eraldi tasub silmas pidada e-poode. Kuna internetist tellimisega ei kaasne tassimise vaeva, kipuvad inimesed mõnikord rohkem tellima kui tegelikult vaja oleks.

Maandad stressi poodeldes.

Elus tuleb ikka pingeid ette. Iseasi, kuidas neid maandada. Kui Sinu jaoks on lõõgastav lemmikpoodides või internetikaubamajades ringi vaadata, siis on aeg hakata otsima uusi viise stressi leevendamiseks. Kõrgendatud emotsionaalses seisundis on harvad juhud, kus jäetakse midagi ostmata. Kusjuures, tihti pole seda asja üldse vajagi, kuid midagi uut, kuitahes suurt või väikest, on alati rõõm saada. Kahjuks nõuab see üürikeseks jääma kippuv tunne rahakotilt oma osa. Mine parem parki jalutama, tee trenni, haara raamat, kuula muusikat või helista sõbrale. Viise tuju tõstmiseks ilma rahalise kuluta on veelgi.

Uusi asju ostes paraneb Sinu enesehinnang.

Kui tunned oste lahti pakkides end väärtuslikuna, võimukana, ilusamana või muud moodi paremana, on Sinu probleem ilmselt sügavamal kui kulunud kampsun või aegunud televiisor. Sa oled inimesena väärtuslik ja Sul on oma tugevused. Kõik on milleski head. Kõigil on ka puudujääke, kuid neid ei saa raha kulutamisega või erinevate asjade muretsemisega parandada. Mõtle tõsiselt järgi või räägi hea sõbraga, kas need on ikka päris vead, mida Sa enda juures näed. Proovi leida tegevusi, mis parendaks Sinu mina-pilti. Vajadusel otsi professionaalset abi. Nii või teisiti, raha kulutamine pole ja ei saa kunagi olema efektiivne teraapia.

Varjad oma poodlemisharjumusi lähedaste eest.

Kui oled jõudnud punkti, kus Sa ei soovi oma lähedastega oma ostuharjumusi arutada, on tegu juba tõsisema probleemiga. Eks meil kõigil ole sõpru või pereliikmeid, kes on eriti kokkuhoidlikud. Kui aga tunned igapäevaselt vajadust varjata oma lähedaste eest poeskäike, sest nad on silmnähtavalt mures või ärritunud, vaata kriitiliselt oma pangakontot. Matemaatika on lihtne: kas Sinu sissetulek katab Sinu väljaminekud? Ära loo endale illusioone, et küll järgmine kuu saad tööl boonust või laheneb see olukord muud moodi lähiajal. Kui finantsasjad hakkavad käest libisema, tuleb need kiiresti kontrolli saada vältimaks suurte võlgade tekkimist. Koosta endale igakuine eelarve. Vajadusel palu appi sõber või spetsialist.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Isiklikud rahaasjad

7 puhkusereisi äpardust

esmaspäev mai 21, 2018

Reisil olles tuleb ikka äpardusi ette, kellel väiksemaid, kellel suuremaid. Kasutame just sõna „äpardus“, sest kui õnnetuste tarbeks on olemas erinevad kindlustused, siis äparduste näol on tegu olukordadega, mida kindlustus ei kata, kuna neid saaksime enamasti ise vältida. Nüüd, kus puhkuste periood on lähenemas, käime üle 7 levinumat viga, millele reisi planeerides tähelepanu pöörata, et neist ei saaks äpardused.

  1. Pakid kaasa liiga palju asju

    Ürita pakkimisel säilitada selget pead ning proovi mitte üle mõelda. Jah, ilmastikuolud võivad sihtkohas olla muutlikud, kuid kui muutlikud? Kas Sul ikka on vaja igaks olukorraks eraldi rõivast või jalanõupaari? Kas Sul üldse on aega ja tahtmist nii tihti riideid vahetada? Vahest sobib mõni riideese rohkem kui üheks olukorraks? Pakkimisel võta arvesse reisi pikkust ja selle sisu. Kindlasti arvesta ka võimalusega, et lähed kohapeal poodlema. Seega peaks kohvris olema ruumi võimalike uute rõivaste ja suveniiride jaoks. Sa ei soovi ju tagasiteel maksta pagasi lisakilode eest või osta uut kotti juurde, et kõik koju toodud saaks? Ja isegi, kui Sa ei osta midagi juurde, on siis vaja neid tarbetuid asju nagu veskikivi kaasas kanda?

  2. Ei kontrolli lennufirma kodulehelt nõudeid pagasile.
    Kuigi käsipagasi mõõdud on erinevate lennufirmade lõikes üpris samad, võib mõnikord tulla ette olukordi, kus otsustavaks saab üks-kaks sentimeetrit või kilo. Seega, kui soovid vältida ebameeldivusi turvakontrollis ja/või lisakulusid, loe enne pakkima asumist lennufirma (või lennufirmade, oleneb ümberistumiste- või tagasisõiduplaanist) kodulehelt hoolega juhiseid. Mitmekesi reisimisel jaotage võimalusel asju erinevate kottide vahel või võtke just üks suur kohver mitme peale. Teisisõnu mõelge läbi oma variandid, kuidas ühiselt kokku hoida pagasikuludelt. Pagasi suurusele ja kogusele tasub mõelda ka siis, kui reisid auto, laeva, rongi või muu transpordivahendiga.
  3. Ei osta vajalikke ühistranspordi- või muuseumipileteid ette.
    Transport sihtkohta ja tagasi ning kohapealne ööbimine on tavaliselt juba enne reisi algust organiseeritud. Mis aga kipub mõnikord ununema, on praktiline tõsiasi, et mõnes linnas on odavam ühistranspordi piletid internetist ette osta kui kohapeal jaamast. Internetist tasub ette osta ka kuulsate vaatamisväärsuste pileteid, et kohapeal aega ja raha kokku hoida. Teinekord võib vaatamisväärsus olla nii populaarne, et ilma eelbroneeringuta ei lasta üldse sissegi. Seega, et reisil midagi olulist tegemata ei jääks, tee internetis enne reisi natuke eeltööd.
  4. Ei prindi ostetud pileteid ja broneeringuid välja
    Igasugune paberimajandus on tänapäeval langevas tendentsis. Praktiliselt kõige jaoks on olemas digitaalne väljund, enamasti mobiilirakenduse näol. Telefonide ja muude nutiseadmetega on aga see mure, et nende akud kipuvad tühjaks saama, ja seda kõige vajalikumal hetkel. Sellistel puhkudel on hea taskust paberversioon võtta. Arvesta ka võimalusega, et isegi kui Sinu seade on töökorras, ei pruugi see toimida vastaspoolel. Nii või teisiti võid kaotada oluliselt oma väärtuslikku aega ja raha, mida oleksid reisi ajal muidu teistel eesmärkidel kasutanud.
  5. Ei kontrolli oma internetipaketi tingimusi
    Kodumaal olles oled Sa harjunud kasutama mobiilset internetti teatud mahus. Enne reisile minekut kontrolli aga, kas ja kui palju sa olemasolevast paketist kasutada saad? Kas pead selleks blokeerima teatud rakendused, et maht täis ei saaks? Või pead üldse mahtu juurde ostma? Isegi, kui plaanid oma vajadused katta ainult hotellis või kohvikutes wifit kasutades, vii end selegipoolest oma mobiilsete võimalustega kurssi. Iial ei tea, millal Sul tekib tänaval, jaamas või muus kohas olles hädaolukord ning pead kindlasti internetti pääsema. Siis Sa kindlasti ei soovi oma muredele lisada ühte suurt arvet välismaal kasutatud erakorralise internetimahu eest.
  6. Ei võta piisavalt sularaha kaasa

    Kaardimakse on loomulik osa meie igapäevasest ostukäitumisest. Need samad plastikkaardid, mis töötavad kodumaal, töötavad tihti ka paljudes populaarsetes sihtkohtades. Samas on palju riike, kus peamiseks käibevahendiks on sularaha. Nendes paigus võib automaadist raha välja võtmine või valuutapunktis ümbervahetamine olla oluliselt kallim kui Eestis. Arvestada tuleb ka ootamatute pisikuludega. Ükskõik, kuhu lähed, alati on võimalus, et seal kaardimakse terminal ei tööta või seda lihtsalt pole. Seega võta kaasa mõistlikus koguses kohalikku raha. Kindlasti hoia ringi liikudes sellest suuremat osa oma keha vastas, riiete all ning hotellis olles seifis. Nii kaitsed oma vara taskuvaraste ja petturite eest.

  7. Jooksed liiga palju ringi
    Reisile minnes on loomulik, et Sa soovid sellest maksimaalse võtta. Arvesse aga tasub võtta, et üritades läbida kõiki vaatamisväärsusi, on tulemuseks korralik auk rahakotis ja puudujääk energiavarudes. Ürita välja valida kõige huvipakkuvamad sihtkohad ja jaota need mõistliku aja peale. See, et mõni koht on üle maailma kuulus, ei tähenda, et sa pead sinna ilmtingimata minema ka siis, kui see Sinus erilist vaimustust ei tekita. Peamine, et naudiksid reisi ja tuleksid sealt tagasi puhanuna.


Mõnusat puhkuse planeerimist!

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Isiklikud rahaasjad