Eksperiment – ainult sularahas, terve kuu!

neljapäev veebruar 14, 2019

Laenukooliga võttis ühendust lugeja Alar, kes jagas meiega oma huvitavat eksperimenti sularahaga. Nimelt jäi Alarile artikleid sirvides silma soovitus, et oma kulutamisharjumustest parema ülevaate saamiseks, tuleks valitud ajavahemiku jooksul kasutada maksmiseks ainult sularaha. Kuna Alari suureks unistuseks on teha korda oma vanematekodu, siis otsustas ta korrastamisega alustada oma rahaasjadest. Tema kuu aega kestnud eksperimendist saate lugeda altpoolt. Laenukool tänab Alarit selle väga hariva ja meeleoluka kokkuvõtte eest!


Tere, Laenukool

Minu nimi on Alar ja sattusin teie blogisse otsides ideid, kuidas oma eelarvet paremini planeerida. Nimelt pärisin mõni aeg tagasi oma vanemate maja ning olgem ausad, kõige paremas korras see pole. Ometi oleks tore seal ise ükspäev elada. Ideid on palju, mida kõike tahaks teha, kuid selle kõige jaoks pole kohe raha võtta. Kõik jagavad siin artikleid ja nipikogumikke, kuidas uuel aastal oma rahaga targemalt ümber käia. Küll soovitatakse investeerida, optimeerida, koguda, hoiustada ... Mind aga kõnetas soovitus alustada eelarvest. Eelarve koostamiseks peab olema aga ülevaade oma kuludest-tuludest ning pean häbiga tunnistama, et ega ma oma igat kulu ei mäleta. Probleem on just nendes pisikestes igapäevaostudes. Seega haarasin kinni järgmisest ideest: kui tahad teada, kuhu su raha läheb, toimeta sularahas. Ja mina otsustasin seda teha kuu aega. Kuna tegemist on piisavalt hullumeelse ideega, siis jagan selle tulemusi ka teiega.

Olen linnainimene ja mu palk on enam-vähem Eesti keskmine: maksud on makstud ning toit on laual. Aeg-ajalt saab endale ka mõndagi lubada: kontserdipileti, rõivaeseme, restorani külastuse või hobi täiendamise. Alustasin ma oma eelarve koostamisest, peamised kulud-tulud kokku ning pilt selge. Seadsin endale igaks päevaks maksimaalse summa, millest rohkem kulutada ei tohi. Kui päevarahast jäi õhtuks midagi üle, liikus see järgmise päeva eelarvele lisaks.

Pangaautomaat, mu ”parim sõber”

Ma ei tunne ennast üldse turvaliselt, kui mul on rahakotis või kodus suurem summa sularaha. Selline tunne on nagu oleks ise mingi pangaautomaat või pank, kust tullakse kohe raha küsima. Lisaks on sularahal aeg-ajalt ka komme peitust mängida, mäletad, et panid kindla summa kindlasse kohta, kuid hiljem sa enam seda sealt kuidagi üles ei leia. Otsid ja otsid kuid kadunuks jääbki. Selle kõige vältimiseks ning endas turvatunde tekitamiseks, pidingi tihti pangaautomaati külastama.

Sõna otseses mõttes sai pangaautomaadist mu üks ”parim sõber”, kuid jube tüütu. Teate ju küll, selline kes kogu aeg sulle peale käib või keda just siis pole kui teda vaja on. See seadis mulle aga tohutud piirangud, kuna ma liigun päeva jooksul palju ringi. Näiteks polnud minu pangaautomaati alati käepärast ning tihti käis minu peas otsimismäng ”Kus asub järgmine lähim pangaautomaat?” Jõudes lõpuks järgmise pangaautomaadi juurde, jääb mulje, et kõik kodanikud on otsustanud just seda üht automaati külastada. Järjekord on nii pikk, et sellest võiks Balti Keti moodustada! Enamus aega kulubki järjekorras seismisele, ning ega sellega see rõõm veel lõppe. Tuleb välja, et antud automaadis pole mulle sobivaid kupüüre või automaat on hoopistükkis rikkis. Oh seda rõõmu, next please!

Jooksmise ja seismise trenn ning kurjad pilgud

Kuna iseteenindus on sularaha puhul välistatud, tuli peale pangaautomaadi järjekorras seismist tihti harrastada sama ka kassade puhul. Üleüldse oli seismist ning pangaautomaatide vahelt jooksmist juba nii palju, et antud kuul polnud vaja trennis käiagi. Sularahaga tasumisele kuluv aeg poe kassas tõusis aga hüppeliselt ning meenutas kohati action-filmi stseeni. Mina otsisin taskust sobivat summat, nagu eelpool mainisin siis otsustab just sellel hetkel raha peitust mängida, kassiir vaatab omakorda põnevusega kas leian nüüd raha või mitte. Kui raha lõpuks leitud, loeb kassiir kõik üle ja ulatab vahetusrahaks tagasi münte ja sendiseid. Silmitsed siis seda enda ette laotud rauahunnikut ning mõtled, et äkki oleks see mõtekam hoopis kokkuostu viia!

Mul tekkis küll lõpuks süsteem, kus mul olid sendid suuruse järgi paigutatud, kuid ikkagi kulus palju ajumahtu, et pidevalt arvutada kui palju kuskil on. Harv polnud ka nähtus, kus sain sellises olukorras järjekorrast tulevate ohete saatel pahandada, et kas tõesti ei saa olukorda kaardimaksega lahendada? Mis ma trügin siia oma paberihunniku ja rauakolaga! Sellistel puhkudel tuletasin küll viisakalt kaaskodanikele meelde, et tegu on Eesti Vabariigis käibel oleva rahaga ning see on minu valik, kuidas ma maksan.
Väga huvitav reaktsioon oli ka mobiilsideteenuseid pakkuva firma (jätan praegu nime nimetamata) klienditeenindajal, kui kuulis, et tahan sellel kuul oma arve sularahas maksta. Põrnitses mind kui maailmaimet ning muudkui korrutas ja korrutas oma küsimust. Mul tekkis juba kahtlus, et kas ma räägin ikka päris inimesega või on minuga vastamisi inimkeelt kõnelev robot, kes oskab ainult ühte lauset öelda. Lõpuks selgus, et tegu on ikkagi inimesega ning sularahas arvet maksta ei saagi. Ausalt öeldes tekitasid sellised intsidendid lühikeseks ajaks üsnagi kehva enesetunde, kuid mitte alati.

Näiteks sõpradega väljas käies on sularahas väga mugav omavahel arveldada. On küll sõpru kes ei taha sularahast kuuldagi, kuid mis tal muud üle jääb, kui ma talle ülekannet ikkagi ei tee? Oli ka olukordi, kust väljusin ”sularaha mehena” täieliku võitjana. Nimelt ei töötanud ühel õhtul kohalikus lokaalis kaardimakseterminal ning neid ohkeid mis sealt selle peale tuli. Mina, kellel sularaha kaasas, ainult nautisin seda hetke ning vaatasin kuidas teised nukralt joped selga ajasid ja lähima pangaautomaadi otsinguile läksid.

Tüütud tšekid ning rauahunnik

Väljaminekute kohta oli alguses samuti raskem arvestust pidada. Kui muidu saad kiirelt pangakonto pealt oma kulud-tulud üle vaadata, siis sularaha puhul pead ise pingsalt tabelit pidama ning neid tüütuid tšekke korjama. Selle peale tekkis mõte ametit vahetada ning raamatupidajaks hakata! Samas, ühel hetkel avastasin erinevaid äppe kasutades, et kui kohe kulunud summa sisse lüüa, on arvestus palju täpsem ja aitab pea selgemana hoida.

Huvitav tähelepanek oli seegi, et suuremad kupüürid püsisid kauem alles. Proovi sa viiekümne eurost lahti teha, no ei raatsi lihtsalt. Nii ilus ja suur kupüür ju teine! Samas, väiksemad kupüürid kulusid kui kulutuli ning ei läinud kaua kui kogu paberist sai ruttu raud. Nii ma siis ringi käisin, rauahunnik taskus ja kõlisesin igal sammul nagu mingi jõuluehe. Kassas tekkis kohe suur kiusatus kõik punased krossid letti laduda ja kasvõi lastenätsu osta - peaasi, et enam ei kõliseks. Ja mis te arvate, et seda kogust on kerge kaasas kanda? Minu rahakotiga võiks praami tormisele väinamerele kinni ankurdada.

Mis ma siis sellest kokkuvõttes õppisin?

Tunnistan ausalt üles, et kuu aega ma vastu ei pidanud ja selles mõttes kukkus eksperiment läbi. Esimene nädal oli veel tehtav, kuid edasi läks üha keerulisemaks. Otsustavaks said just arvete tasumine ja iseteenindusterminalid.

Arveid paljudes kohtades sularahas maksta ei saagi ja kui saabki, siis peab spetsiaalselt kontorisse kohale minema ja teatud juhtudel lisatasu ka veel maksma. Ma külastasin eksperimendi mõttes reaalselt ühte kontorit, kuid ülejäänud arved tasusin juba internetipangast. Mulle lihtsalt ei mahtunud pähe mõte sõita läbi pool linna. Ja siis on veel iseteenindused. Mõnes tanklas ongi ainult iseteenindus, ja mida sa seal oma rauakolaga teed? Toidupoodi sattusin ma enamasti pärast tööd, nagu kõik normaalsed inimesed, mis tähendas meeletuid järjekordi. Nendel puhkudel läks ka tihti pangakaart käiku – lihtsalt, et oma närve säästa.

Teisest küljest oli eksperiment edukas. Oli väikeseid võite: kui kusagil oli kaardimakseterminal rikkis, siis mind see ei puudutanud, päevasummast oli keerulisem üle minna, sest rahakotis oli kindel summa ees jms. Aga mis peamine: sularaha kasutades tundsin tõelist raha väärtust. Nähes ja tundes oma näppude vahel igapäevaselt, kui kiiresti võib üks suur kupüür sendihunnikuks muutuda, tegin nii-öelda restardi ja hakkasin oma kulutusi teise pilguga vaatama. Sularaha kasutades jäi ära nii mõnigi emotsiooniost ning ma hakkasin hindadele rohkem tähelepanu pöörama. Leidsin nii mõnelegi igapäevaostule soodsama variandi.

Seega mingit kasu sellest sularahaga arveldamisest oli, kuid rohkem ma seda ekspermenti enda nahal kogeda ei sooviks!

 

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Lugejakirjad Isiklikud rahaasjad

Varjatud võlgadest vabaks!

neljapäev veebruar 7, 2019

Kes meist ei ole panga lahket krediitkaardipakkumist vastu võtnud? Ilmselt väga vähesed. Muud kui maksame läikiva kaardiga, aga kontojääk ei vähene. Päris hea ju? Esialgu võtame natuke, siis juba täislimiidi ulatuses ja siis saabub päev, millal me ei saa enam kasutatud raha tagasi maksta. Laenu meil justkui ei ole, aga võlgu oleme. Enda jaoks täiesti märkamatult, kuust kuusse elasime üle oma võime. Iga kuuga suurenes pangalt laenatud summa jääk, sest kulutatud rahale lisandus veel intress.

Krediitkaarte on küll erinevaid, kuid üks asi on neil ühine: võta, aga pane tagasi. Ja reeglina on ikkagi, et tagasi peab panema rohkem, kui võtsid. Paraku räägitakse meile boonuspunktidest ja maksevaba perioodist, kuid tagaplaanile jääb ikkagi see, et iga krediitkaart on laenutoode, millele on kasutamise eest kehtestatud intress.

Kui on keeruline oma rahaasju kontrolli all hoida, siis kõige mõistlikum on sellest ahvatlusest loobuda. Asenda krediitkaart tavalise kaardiga, millega ei ole võimalik kulutada rohkem kui Sul kontol on.

Kaardist on lihtne loobuda.

Alusta kaardi väljastanud pangale avalduse kirjutamisest taotlemaks krediitkaardi asemele tavalist deebetkaarti. Seda saab teha nii internetpangas kui kontoris. Oma kulutusi planeerides saab kasutatud summa koos intressidega ka kohe tagasi maksta. Seda muidugi eeldusel, et pärast summa tasumist jääb Sulle piisavalt raha katmaks oma igakuised kulutusi. Mida aga teha võlaga, mis on suurem kui terve kuu palk? Siin võib appi tulla krediitkaardi intressist väiksema intressiga väikelaen. Nii saad jaotada summa Sinu jaoks sobiva kuude arvu peale selliselt, et igakuine tagasimaksesumma oleks Sinu jaoks taskukohane. Siis on kindel, et saad vaikselt tekkinud võlast vabaks.

Selleks, et oma rahaasju kontrolli alla saada, konsulteeri pangatöötajaga ja vaata, milline lahendus oleks kõige mõistlikum. Uuri oma pangast, mis on krediitkaardi jääk. Vaata üle ka oma teised võimalikud järelmaksu, kiirlaenu ja/või väikelaenuga seotud kohustused. Seejärel võta pakkumised väikelaenule või refinantseerimislaenule mitmest erinevast pangast. Ainult nii leiad endale kõige sobivama lahenduse.

Kui taotluse täitmine tundub keeruline või Sul tekib lepingupunktide osas küsimusi, pöördu kindlasti pangatöötaja poole. Üldiselt kehtib põhimõte, mida pikem tähtaeg, seda väiksem on igakuise makse suurus. Siinkohal aga soovitame tähelepanu pöörata ka erinevatele lisakuludele ja laenu kogukulule. Parem kontrollida kõike mitu korda kui uuesti võlgadesse sattuda.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Isiklikud rahaasjad

Kuidas päästa oma raha kadumisest?

kolmapäev jaanuar 16, 2019

Kas palgapäeval kaob raha kontolt kiiremini kui tina tuhka? Kas selle põhjuseks on erinevad kohustused, mis tagantjärgi analüüsides polegi kõige parem valik? Kas olukord on lootusetu? Kindlasti mitte!

Tarbimislaenud, kiirlaenud, krediitkaardid - kui erinevaid kohustusi on juba liiga palju, siis on neid üpris raske hallata. Kaob kindel arusaamine oma rahalisest seisust, mis omakorda tekitab stressi. Sellises olukorras on laenumaksega hilinemised kergelt tekkima. Sellega kaasnevad tihti lisakulud, halvimal juhul maksehäired.

Üks hea viis, kuidas oma raha üle kontroll saavutada, on erinevate kallite laenude koondamine üheks väiksema intressiga laenuks. Niimoodi on sul mitme kohustuse asemel ainult üks. See tähendab, et sissetulekuid ja väljaminekuid on lihtsam jälgida. Mis aga peamine: sinu igakuised laenukulud vähenevad intressi ning erinevate lepingu- ja haldustasude arvelt märgatavalt.

Ära lase kontrolli oma raha üle käest ära! Investeeri aega oma kontoväljavõtte ja laenulepingute ülevaatamisse ja leiadki viisi, kuidas säästa olulise osa oma palgast millegi tähtsama jaoks kui vanad võlad. Lisaks paraneb sinu krediidiskoor, mis tagab kindlama jalgealuse tuleviku ootamatuste tarbeks. Selleks toimi järgnevalt.

1. Alusta olemasolevate laenude kaardistamisega.

Pane kirja iga laenuandja kohta

  • juriidiline nimi,
  • IBAN-pangakonto,
  • isiklik viitenumber,
  • ennetähtaegselt tagastatava kohustuse kogusumma vähemalt 5-päevase varuga ja
  • milliste lisatasudega peaksid arvestama laenu varasema tagastamise korral.

Seejärel arvuta oma kohustuste kogusumma. See on sinu refinantseeritav summa. Järgmiseks löö kokku oma igakuiste laenumaksete suurus. Võrdle seda oma sissetulekuga ja arvuta välja, milline peaks olema uus, optimaalne laenumakse. Võta arvesse, et iga kuu peaks sul säästude jaoks mingigi summa jääma. Kaardistamise käigus vaata üle ka oma muud kulud – vahest on ridu, millest sa saad loobuda või vähendada (nt tühistades ajalehetellimusi, vahetades kõnepaketti jms).

2. Võrdle pakkumisi.

Kõige kiirema ülevaate refinantseerimislaenu pakkuvatest krediidiasutustest saad internetiotsingut kasutades. Kodulehtedel toodud tingimused on alati näitlikud. Seega küsi personaalne pakkumine mitmest kohast ning võrdle neid omavahel. Pane tähele, taotluse esitamisega ei kaasne finantskohustusi. Mitte mingil juhul ära esita oma salasõnu ega PIN-koode. Ühtlasi ära esita enda isikuandmeid mitteametlikke kanaleid pidi (näiteks ettevõtte Facebooki lehe kaudu).

Enamasti saab taotluse esitada krediidiettevõtte kodulehelt, ja üldjuhul kuvatakse sulle ekraanile ka eelotsus. Samas, ära karda võtta konsultandiga otse ühendust telefoni- või e-maili teel. TF Bankis on näiteks võimalik esitada laenutaotlus ka telefoni teel. Siis saab kliendihaldur sulle juba operatiivselt nõu anda, kuidas oleks kõige mõistlikum toimida. Selleks pane valmis oma laenude kokkuvõte, kehtiv dokument ja pangakonto number, et pangatöötaja saaks kiirelt vajaliku info kätte.

Pakkumiste võtmisel kehtib üldiselt rusikareegel, et mida pikem on tagasimakseperiood, seda väiksem on igakuise makse suurus. Siinkohal aga pööra alati tähelepanu ka krediidi kulukuse määrale. Selle abil on erinevate pakkumiste rägastikus kergem orienteeruda ja neid omavahel võrrelda. Mida kõrgem krediidi kulukuse määr, seda kallim on laen.

3. Vali pakkumine ja vormista leping.

Pakkumist valides kontrolli intressi, tasusid ja ka lepingutingimusi. Vaata kaugemale tulevikku ja loe ka peenikest kirja. Nimelt, keegi meist pole kaitstud töökaotuse või pikemate haigusperioodide eest. Seega tee endale kindlaks, millised on lisakulud maksega hilinemisel. Lisaks, uuri, kas ja millistel tingimustel on sul võimalik taotleda maksepuhkust. Pärast lepingu allkirjastamist säilita oma lepingu koopia turvalises kohas.

4. Uus laenumakse, uus algus

Kui oled lepingu allkirjastanud, jääb sulle ametlikult üks kohustus. Sinu seniste laenude eest kannab hoolt krediidiandja, kes teeb vastavad ülekanded igale sinu nüüdseks endisele laenuandjale. Teisisõnu, oma praegusi kohustusi refinantseerides ei pea sa muretsema mitmete ülekannete tegemise pärast. Siinkohal toonitame, et uus laenuandja saab teha tagasimaksed vaid nendele finantsasutustele, kelle andmed on refinantseerimislepingus korrektselt esitatud. Sina aga saad jätkata oma elu uue eelarvega.

 

Head raha säästmist!

Marina Ingland
TF Bank, klienditeeninduse juht

 

Loe ka: