Põnev viktoriin: raha ajalugu Eestis

esmaspäev veebruar 26, 2018

Eesti Vabariigi 100. sünnipäev paneb meid tagasi vaatama selle riigi rikkalikule ajaloole. Sama huvitav on ka siin kasutusel olnud raha ajalugu. Laenukool otsustas juubeliaasta vaimus läheneda sellele teemale mänguliselt ja koostada viktoriini.

Pane end proovile, kui palju tead sina Eestis käibel olnud rahast. Õiged vastused on toodud lehe lõpus, kuid kes soovib spikerdada või lihtsalt oma teadmisi täiendada, soovitame lugeda Vastseliina Gümnaasiumi õpilase Gerda Sinisalu uurimustööd teemal „Raha ja rahavahetused Eesti ajaloos“.

Head mõistatamist!


1. Enne Nõukogude okupatsiooni oli Eestis aastatel 1928-1941 kasutusel Eesti kroon. Esimesed rahatähed ei saanud õigeaegselt valmis – millele trükiti seniks asendused?
   a. kasetohule
   b. tavalisele paberile
   c. 100-margastele

2. Nõukogude võimuga võeti kasutusele Nõukogude rublad. Inimestest oli nendel kujutatud
   a. Marxi, Leninit ja Stalinit
   b. Leninit ja Stalinit
   c. ainult Leninit

3. Mis aastal võeti rubla asemel kasutusele Eesti kroon?
   a. 1991
   b. 1992
   c. 1993

4. Krooni tulekuga lubati ümber vahetada kuni 1500 rubla. Eesti kroonides oli selle väärtuseks
   a. 50 krooni
   b. 100 krooni
   c. 150 krooni

5. Mis hoonet oli kujutatud 2-kroonise tagaküljel?
   a. Tartu ülikooli
   b. Toompea lossi
   c. Estonia teater

6. Palju maksis keskmiselt üks päts leiba 1992. aastal?
   a. Umbes 4 krooni
   b. Umbes 5 krooni
   c. Umbes 6 krooni

7. Mis aastal võeti Eestis kasutusele euro?
   a. 2010
   b. 2011
   c. 2012

8. Kas Eesti krooni pangatähti ja münte saab veel vahetada eurosularahaks?
   a. Jah
   b. Ei

9. Väljendamaks koostööd nii Euroopa rahvaste vahel kui ka mujal maailmas kujutatakse Euro pangatähtede tagaküljel just neid ehitisi:
   a. Lipumaste
   b. Sildu
   c. Kirikuid

10. Mida on kujutatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud kullast meenemündil?
   a. Rukkilille
   b. Pääsukest
   c. Rändrahnu

 

Õiged vastused: 1.c, 2. c, 3. b, 4. c, 5 .a, 6. a, 7. b, 8. a, 9. b, 10. a.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Kiire ülevaade Bitcoin'ist

esmaspäev veebruar 19, 2018

Bitcoin on üheaegselt midagi müstilist kui ka tavapärast. Kuna see on laialdaselt tuntud krüptoraha (Ether, Ubiq, Omni jt on juba vähemteada valuutad), siis on Bitcoin omandamas üha suuremat rolli meie igapäevaelus. Sellest räägitakse ju kõikjal, kirjutatakse ametlikes ja ajakirjandusväljaannetes, kajastatakse nii uudistes kui meelelahutussarjades, kuuldavasti makstakse välismaal mõnes firmas Bitcoin'ides isegi palka. Samas, seda ei saa katsuda ega argiostudeks kasutada. Ulmelisust lisab olukorrale fakt, et Bitcoin'e kaevandatakse arvutitega, mitte ei vermita valukojas ega trükita paberile.

IT-valdkonnaga igapäevaselt mitte seotud inimesele jääb see kõik ilmselt kaugeks ja häguseks. Mõne jaoks on see põnev teema, mida lähemalt uurida, teise jaoks järjekordne petukaup. Laenukool otsustas teemasse süübida ja teha oma lugejatele kiire ülevaate, mis on Bitcoin.

Kõik võivad Bitcoin’e kaevandada ja nendega kaubelda. Bitcoin, nagu iga teinegi krüptoraha, on vabavaraline lahendus, mille arendamisest võivad kõik olenemata oma asukohast osa võtta. Sama kehtib ka Bitcoin’idega kauplemise kohta, sest kogu tegevus toimub internetis. Seega ei kontrolli digitaalset valuutat üks keskne organisatsioon, vaid kõik selle kasutajad.

Bitcoin’ide ostmiseks ja müümiseks on vaja spetsiaalset rakendust. Kõige tuntum platvorm on Bitcoin Wallet, kuid erinevaid lahendusi on veelgi. Platvormi valik sõltub ka kaubeldava krüptoraha liigist.

Bitcoin’ide kaevandamiseks on vaja tehnikat ja teadmisi. Sõna „kaevandamine“ võib tekitada omajagu küsimusi, kuid lihtsustatult seletatuna teenitakse üks Bitcoin keerulise matemaatilise tehte lahendamise eest. Tegemist on niivõrd raske võrrandiga, et selleks on vaja võimsat tehnikat, teadmisi sellega opereerimiseks ning aega.

Bitcoin'e on piiratud arv. 21 miljonit, kui täpne olla. Bitcoin’e kaevandatakse maailma eri paigus pidevalt juurde. Hetkeseisuga peaks antud maht täituma saja aasta pärast.

Bitcoin'i väärtus on ajas muutuv. Bitcoin'i hinda mõjutavad mitmed faktorid, sealhulgas valitsuse regulatsioonid, meediakajastus, nõudlus jms. Olukord turul muutub iga päev, kui mitte iga tund.

Investeerimine on õheaegselt võimalus ja risk. Bitcoin’ide ostmise ja müümisega kaasnevad alati omad võimalused ja ohud, peamiselt on need seotud rahas võitmisega või kaotamisega. Nagu varasemalt mainitud, muutub hind pidevalt, hinnad erinevad ka kauplemisplatvormide raames. Lisaks on Bitcoin’ide kauplemisega seotud erinevad turvariskid.

Bitcoin’ide vahetamisele ja kauplemisele kehtivad seadused ja maksud. Igas riigis on need erinevad. Vältimaks seaduse rikkumist tuleks enne kaevandamist ja kauplemist end nendega kurssi viia.

Bitcoin'e on võimelik ära kaotada ja neid on võimalik ka ära varastada. Üle maailma on hulgaliselt dokumenteeritud juhtumeid, kus inimesed jäävad oma Bitcoin’idest ilma mingi tehnilise vea või küberrünnaku tõttu. Seetõttu kasutavad paljud oma krüptoraha kaitsmiseks erinevaid turvameetmeid.

Bitcoine pole võimalik jälitada. Kuigi Bitcoin’ide väljastamisaadressid on salvestatud igaveseks, liiguvad nad erinevates võrgustikes nii kiiresti, et neid on raske, teatud juhtudel lausa võimatu mingi kindla inimesega seostada. Sellepärast on Bitcoin’id kriminaalses maailmas populaarsed, eriti kui pidada silmas rahapesu ja tumeveebis (Dark Web) toimuvat narkokaubandust.

 

Bitcoin ja teised krüptorahad on nii lai valdkond, et kõiki nüansse pole võimalik antud artikli raamidesse suruda. Kui kaalud alustada Bitcoin’ide kaevandamise ja/või kauplemisega, soovitame end teemaga enne põhjalikult kurssi viia. Sissejuhatuseks tasub tutvuda allolevate linkidega, kuid kindlasti pea nõu ka spetsialistidega.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Põhjalik ülevaade: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

esmaspäev jaanuar 22, 2018

Rahapesu pole maailmas uus nähtus. Esimesed viited selle pärinevad hiliskeskajast ning nii mõnigi siis kasutusel olev võte on tänapäevalgi veel kasutusel. Rahapesu ja terrorismi rahastamine arenevad pidevalt ning nendega peavad sammu ka erinevad seadused ja tõkestamise meetmed, mis toobki meid tänapäeva. 26.10.2017 võeti vastu uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS). Uue seaduse eesmärk on, nagu ka selle eelkäijatelgi, ennetada ja takistada finantssüsteemide kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Mõni seadusepunkt muutus, mõni jõustub alles tulevikus, kuid antud blogipostituse eesmärk on anda ülevaade, millega üldse on tegu ning kuidas see Sind mõjutab.

Mis on rahapesu?

Alustame esmalt mõistetest. Rahapesu on varguse, maksupettuse, narko- ja inimkaubanduse, salakaubaveo, röövimise või muu kriminaalse tegevuse teel saadud raha muutmine seaduslikeks varadeks. Teisisõnu on rahapesu eesmärgiks varjata ebaseaduslikult teenitud tulu ning selle tegelikke omanikke. Rahapesu kahjustab otseselt kui ka kaudselt ettevõtlust, riigi majandust ja poliitikat, riikidevahelisi suhteid ning seeläbi ka üksikisiku majanduslikku elamiskeskkonda. Muidugimõista soodustab rahapesu kuritegevuse levikut. Globaliseerumise ning tehniliste vahendite kiire arenguga samas tempos kasvavad ka rahapesu mõõtmed ning selle skeemid muutuvad üha keerulisemaks.

Mis on terrorismi rahastamine?

Terrorismi rahastamine on igasuguse terroriteo, selle toimepanija, terroristliku organisatsiooni ning iga selle liikme igasugune toetamine või rahastamine. Olgu selleks siis otsese või kaudse vara või teenuse annetamise, annetamiseks kogumise või kasvõi öömaja andmise kaudu. Tooksime veel eraldi välja, et terrorismi rahastamiseks loetakse ka terroristliku organisatsiooni liikme või terroriteo toimepanija lähedaste toetamine, sealhulgas igapäevaelu kulutuste katmine ja kasvõi pereliikmele toidu või ravimite ostmine.

Kelle kaudu rahapesu ja terrorismi rahastamist teostatakse?

Kõige suurema surve all on muidugimõista pangad ja teised finantsasutused. Nimetatud ettevõtete finantsprotsesse kasutatakse kas otseselt või kaudselt kriminaalse tulu päritolu peitmiseks, olgu siis mõne ettevõtte või eraisiku vahendusel.

Rahapesu ja terrorismi rahastamist korraldatakse ka järgmiste organisatsioonide protsesse ära kasutades: hasartmängude korraldajad, kinnisvara vahendajad, 10 000 euroseid ja suuremaid sularahatehinguid vahendavad kauplejad, väärismetalli ja -toodete kokkuostjad ja hulgimüüjad, audiitorid, raamatupidamis- ja maksunõustamisteenuste pakkujad, usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujad, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise ja/või rahakotiteenuse pakkujad, väärtpaberikontodega seotud teenuste vahendajad, piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad, pandimajapidajad, valitud õigusteenuste osutajad ja mittetulundusühingud.

Kõigile neile kohaldatakse käesolevat seadust, mis tähendab, et nad peavad oma töös tagama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise protsesside toimimise. Järeltvalvet seaduse täitmise üle teostab Rahapesu andmebüroo tehes koostööd Finantsinspektsiooni, Advokatuuri ja Justiitsministeeriumiga.

Kuidas toimub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine?

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks kasutavad seadusega kohustatud ettevõtted ja organisatsioonid oma töös erinevaid protsesse. Lisaks ettevõttesisestele nõuetele on seaduses toodud ka kohustuslikud tegevused ehk hooldusmeetmed, mida oma klientidega suhtlusel järgida. Nõutud hoolsusmeetmed on toodud RahaPTS paragrahvis number 20, kuid kokkuvõtvalt peab seadusega kohustatud ettevõte, antud juhul siis pank, teostama

  • oma klientide isikusamasuse tuvastamise (selleks hanigtakse infot sõltumatutelt osapooltelt, kiireim ja tõhusaim viis selleks on e-identimine),
  • regulaarset taustakontrolli oma praeguste ja uute klientide seas (uuritakse finantsolukorra, laenuvõtmise eesmärgi, geograafilise asukoha, poliitilise positsiooni jms kohta. Vaata ka kliendituvastus)
  • järelvalvet arvelduste ja tehingute üle, mille puhul jälgitakse rahade ja varade liikumist (kahtlust tekitavate tehingute eesmärkide, sisu, tehingus osalevate isikute ja allikate puhul asutakse juhtumit lähemalt uurima ja teavitatakse vajadusel vastavaid võimuorganeid).

Tegemist on igapäevaste protseduuridega, mis üldiselt ei häiri tavainimese igapäevaelu. Sel viisil tagatse tehingute läbipaistvus ja tagasiulatuvalt kontrollitavus.

Kuidas see kõik minusse puutub?

Üksikisiku tasandil võivad antud teemad kauged tunduda. Igapäevast töö- ja pereelu elades võib tõesti jääda mulje, et seadusekuulekal tavakodanikul pole rahapesu ja terrorismi rahastamisega mingit seost. Tegelikult aga on. Teadmatusest, halvade asjaolude kokkulangemisel või pettuse ohvriks langedes võib tavalisest eraisikust ilma tema teadmata saada rahapesu või terrorismi rahastamise osaline. Osaledes aga isikusamasuse tuvastamise ja taustauuringute protsessides aitab eraisik kaasa tugevama ja turvalisema finantskeskkonna loomisele. Toome võrdluseks lennujaama turvakontrolli, kus kõikide kontrollimisega takistatakse neid üksikuid kuriteo korda saatmisel.

Kui Sul on lisaküsimusi.

Kui Sa ei saanud käesolevast blogipostitusest ikkagi täit ülevaadet, siis lisainformatsiooni saad ka alljärgnevatelt linkidelt:

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised