5 tegevust, mille arvelt aega säästa

esmaspäev detsember 25, 2017

Paljudel meist on ajaga kitsas käes. Töö, kool, kodu, trenn, hobid, pere - kellel on vähem, kellel rohkem kohustusi. Kõik võtab oma aja. Lisaks tuleb päeva jooksul ette muidki väiksemaid tegevusi, millele kulub veelgi oma aeg. Päevas on vaid 24 tundi ja sellest teatud aeg kulub magamisele. Seega tuleb oma ajakasutuses eriti hoolas olla, et midagi olulist ei jääks tegemata ja et puhkehetki ei jääks väheseks. Aeg on meie kõige väärtuslikum ressurss.

Pühadeaeg on hea võimalus vaadata rahulikult oma igapäevastele tegevustele otsa, leidmaks ajaröövlid ning nendest ka vabaneda. Laenukool toob välja 5 peamist kitsaskohta, kuhu meie aeg märkamatult kaob. Kas ka sul?

1. Lased end keset tööd „kiirete“ küsimuste ja kõnedega segada.
Minutiline, viieminutiline või kui tahes üürike katkestus läheb tegelikult sulle ajaliselt kaks-kolm korda rohkem maksma. Kui sa meid ei usu, siis proovi järgmist. Palu kõigil jäta teade või tulla kindlal ajal tagasi ning tegele nende teenetega järjest. Võime kihla vedada, et sul kulub nende lahendamisele vähemalt terve tund. Siia arvesta juurde aeg, mis sul kulub uuesti oma tööjärje leidmisele ja keskendumisele. Me ei ütle, et saada kõik küsijad ja abivajavad tagasi, kuid inimesed leiavad piisava aja möödudes enamasti ise lahenduse.

2. Veedad aega telekat või Youtube’i kanaleid sirvides.
Üks asi on vaadata oma lemmiksarja või -filmi, teine asi on sihitult klõpsida kanalite või videote vahel ning otsida midagi igavuse peletamiseks. Kui siia juurde arvestada reklaamid ja ootamised laadimiste vahel, siis tihti kulub kaks tundi, enne kui telekas või arvuti lootusetu ohkega kinni pannakse. Soovitame see aeg parem kulutada trennile, lugemisele, magamisele või millele iganes, mis lõõgastab sind tervislikumal moel kui helendava ekraani tuim vahtimine.

3. Kontrollid pidevalt oma Facebook’i, Twitterit, meilikontot või muud digimeediumi.
Sulle võib tunduda, et oled niiviisi kõigega kursis, kuid kui sa hakkad mõtlema, kui palju kassivideosid, skandaalsete pealkirjadega artikleid ja rämpsposti su ekraanile kuvatakse, siis targem oleks piirduda nende kontode sirvimisega paar korda päevas ja efekt on sama.

4. Ajad asju tipp-tunnil või kõrghooajal.
Kas sa oled ka üks nendest inimestest, kes lahkub töölt kell 17 või jätab oma jõulukinkide ostmise 23ndale detsembrile? Parem oleks tööle minna varem ja lahkuda varem. Või siis olla tööl pool tundi kauem ja maksta arveid või teha muud kasulikku kui passida bussi või autoga närve ja mõttetegevust laastavas ning, mis peamine, aega raiskavas ummikus. Sama kehtib ka igasuguste pühade kohta. Targem on külastada poode natuke varem või tellida oma kingid hoopistükkis internetist. Nii säästad palju aega.

5. Tegeled millegagi puhtast kohusetundest või viisakusest.
Siia punkti alla kuuluvad kõik raamatud, mille loed lõpuni, sest lähtud põhimõttest, et kui juba alustasid lugemist, siis loed ka lõpuni. Tegelikkuses aga on nii, et kui raamat on jama, siis see sinu aega ei vääri. Siia kategooriasse kuuluvad ka kõik tüütud inimesed ja peod, kes saavad osa sinu väärtuslikust ajast, ja olgem ausad, ka sinu meelerahust. Üldse on nii, et kui miski või keegi tekitab negatiivseid emotsioone, siis on ajakulu seda suurem, sest pahas tujus olles on raske millegi produktiivsega tegeleda.

Kui tundsid, et mõni punkt puudutas hinge, siis asu selle kallal häbitundeta tööle. Peamine on ikkagi oma päeva aega juurde võita, mitte ennast olnu pärast materdada, sest ka see on tõsine ajaraisk.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Isiklikud rahaasjad

Laiendades silmaringi: filmid rahast ja tarbimisest

esmaspäev detsember 18, 2017

Pühade ajal võtame aja maha ning naudime elu jõulude-eelse sagina ja uue aasta toimetamiste vahel. Selleks loome mõnusa õhkkonna jõulutulede ja -ehetega, laual on piparkoogid, mandariinid ja muud keelt paitavad jõuluroad. Kui pere ja sõbrad on oma toimetamistega hõivatud, on hea vahelduseks teleka ees lõõgastuda. Siinkohal soovitab Laenukool omalt poolt filme, mis käsitlevad tarbimist, raha, selle rolli elus ja edu saavutamisel, et aju “Üksinda kodus”, “Visa hinge” ja jõulumuinasjuttude kõrval täiesti ilma stiimulita ei jääks. Allpool loetletud filmid peaksid olema kättesaadavad suuremates digi-laenutustes.

"The True Cost"

Dokumentaalfim, mis käsitleb võrdlemisi tundlikku teemat: kiirmoodi. Nimelt liiguvad riiete hinnad üha langevas suunas, kuid sellega kaasnevad üha suuremad kulud neid tootvate tööliste ja keskkonna jaoks. Film üritab vastata küsimusele, milline on odavate riiete tõeline hind. Vaata treilerit.

“The Rise and Rise of BitCoin”

Dokumentaal "BitCoini tõus ja tõus" räägib hetkel laineid löövaid BitCoinist, selle toimimisest ja fenomenist. Treilerit vaadates märkad kindlasti, et tegu on 2014 ilmunud filmiga. Seega, kui sul tekib huvi teemasse rohkem süvitsi minna, siis tasub vaadata ka sellel aastal ilmunud filmi pealkirjaga “Magic Money: the BitCoin Revolution” ("Maagiline raha: BitCoini revolutsioon").

“The Wolf of Wall Street”

“Wall streeti hunt” põhineb tõestisündinud lool tutvustades finantsmaailma tippude ambitsioone ja nende nii seaduslikke kui kriminaalseid viise oma eesmärkide saavutamiseks. Vaata treilerit.

“The Pursuit of Happyness”

Oscarile ja kahele Kuldgloobusele nomineeritud draama “Õnne otsinguil” räägib sellest, kuidas ka kõige madalamas punktis oma elus ei tohi unistustele käega lüüa ning raske tööga on võimalik neid saavutada. Vaata treilerit.

“Meeletu”

Mõnusa eestlasliku humooriga vürtsitatud, kuid siiski tõsine, sissepoole vaatav film ärimehest, kes kolib maale eesmärgiga elada paremat, mõtestatud elu. Filmis teevad kaasa eesti ühed parimad näitlejad. Vaata lõiku filmist.

“Slumdog Millionaire”

“Rentslimiljonäri” sündmustik leiab aset Indias, kus üks vaene poiss rabeleb läbi õnnetute ja õnnelike juhtumise ning lõpuks oma teadmiste abil kitsikusest välja. Vaata treilerit.

“The Intern”

“Eakas algaja” on lõbus ja inspireeriv lugu pensionile jäämisest ja siis edasi uute väljakutse poole liikumisest. Eriti soovitame vaadata neil, kes arvavad, et vanemas eas pole enam võimalik midagi uut juurde õppida. Vaata treilerit.

“Brewster's Millions”

Lõpetuseks üks tobe komöödia aastast 1985. Kuidas sina kulutaksid 30 miljonit dollarit 30 päevaga? Sama küsimusega maadleb “Brewsteri miljonid” peategelane, et saada 300 miljonit. Vaata treilerit, sest ainuüksi selle aja moe nägemine võtab juba suu muigvele.

 

Soovime häid filmielamusi!

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Isiklikud rahaasjad

Raha eest õnne osta ei saa. Tegelikult saab küll.

esmaspäev detsember 11, 2017

Meil kõigil on ilmselt pealuu sisse tambitud, et raha eest õnne ei saa osta, et ole kui rikas tahes, õnnetu võid ikka olla. Meie vaidleksime vastu. Jah, raha ei garanteeri sajaprotsendilist õnne, kuid õigesti kasutades saab raha eest nii mõndagi, mis teeb sind õnnelikuks. Kusjuures, summa suurus pole siinkohal alati määrav.

Investeeri elamustesse

Erinevad uuringud on näidanud, et teatud piirist vähem teenides pole inimesed tihti oma eluoluga rahul. Aga olgem ausad, väga raske on õnnelik olla, kui kõik peamised vajadused pole kaetud ning igat senti peab lugema. Sellest piirist järjest ülespoole minnes aga väheneb otsene õnnetunde seos rahaga üha enam. Enamikele inimestest meeldib küll rohkem teenida, kuid summade kasvades hakkavad inimesed otsima teisi rahuloluallikaid. Nendeks pole mitte asjade ostmine, vaid elamuste kogumine. Need kestavad kauem ja tekitavad eredamaid emotsioone kui kõrgmoe riided, viimase peal tehnika või võimas auto. Mis peamine, elamuste saamiseks ei pea olema miljonär. Olgu selleks rongisõit lähedalasuvasse rappa või kahenädalane kuurortpuhkus Tais, mõnusalt veedetud aeg ja positiivsed mälestused loovad õnnetunde pikaks ajaks.

Kingi või anneta

Oled sa vaene tudeng või hästi teeniv tippjuht, kui kellelegi kinkida või annetada kas või paar eurot teadmisega, et see raha läheb asja ette, tekitab see võimsamaid ja pikemaajalisi positiivseid emotsioone kui sama summat enda tarbeks kulutades. Sama kinnitavad ka raamatu „Õnnelik raha. Nutikama kulutamise tarkus“ autorid väites, et kui me mõtestame oma raha kulutamise ümber, saame seeläbi kogeda ka rohkem õnnetunnet.

Raha võimaldab rohkem vabadust

Olgu selleks keskmisest suurem sissetulek või eeskujulik säästufond, vaba rahaga kaasneb rohkem vabadusi. Sõltuvalt sinu huvidest või vajadustest saad sa näiteks lubada endale pikemat haiguslehel viibimist, reisimist või sobimatult töölt kiiremini lahkumist. Teadmine, et kui sinu elus peaks midagi ootamatut juhtuma või sul peaks tekkima soov midagi erilist teha ja raha pole probleemiks, sisendab lisaks kindlustundele ka kõva doosi rahulolu ja muretust.

Raha võimaldab võtta rohkem aega enda jaoks

Raha võimaldab tekitada enda jaoks rohkem vaba aega. Auto läks katki? Viid parandusse. Kodu vajab remonti? Helistad töömehele. Seda nimekirja võib täiendada erinevate suuremate ja väiksemate ülesannetega, kuid põhimõte jääb alati samaks. Kui sinu eelarve seda lubab, saad mõne töö delegeerida spetsialistile ja teha samal ajal midagi lõõgastavat või kasulikku isegi siis, kui saaksid ka ise nende ülesannete lahendamisega hästi hakkama.

 

Seega raha eest saab küll õnne. Peamine on teada, millele ja kui palju seda kulutada.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Isiklikud rahaasjad