5 kõige tüüpilisemat viga eraisikute laenukäitumises

esmaspäev märts 5, 2018

Laenu võtmine pole teema, millega tavainimene igapäevaselt kokku puutuks. Laenu võetakse harva ja äärmisel vajadusel. Seepärast tehaksegi enne laenamist põhjalik eeltöö pankadest ja laenupakkumistest, vaadatakse oma eelarvet ja kaalutakse võimalusi. Mida aga erinevatest reklaambuklettidest ei leia, on teiste inimeste laenamiskogemus, veel vähem, milliseid vigu nad oma laenukäitumises on teinud.

Väikelaene väljastava niššipangana on TF Bankil pikk kogemus klientide laenukäitumise vallas. Koondasime enamlevinud probleemid ühte blogipostitusse kokku, et saaksid nendega tutvuda enne, kui laenulepingule alla kirjutad. Teiste vigadest on ikka parem õppida kui neid ise oma nahal kogeda.

1. Maksetähtajaga mitte arvestamine

Väike, aga oluline detail, mis võib omajagu peavalu tekitada. Mõned pangad lasevad maksekuupäeva vastavalt oma palgapäevale sättida, mõnel on see fikseeritud. Seega uuri enne lepingule alla kirjutamist, millised võimalused on maksekuupäeva määramisel. Kui tegemist on ühe kindla kuupäevaga, siis hakka varakult oma igakuist rahalist seisu planeerima vältimaks erinevaid meeldetuletus- ja viivise tasusid.

2. Ootamatust sündmusest tingitud makseraskused

Elus võib ikka ette tulla suuri muudatusi, tihti ei anna need oma tulekust pikalt ette teada. Olgu selleks töökohavahetus või töötuks jäämine, lapseootele jäämine, haigestumine – igal juhul tasub ootamatu sündmuse ilmnemisel koheselt oma eelarve üle vaadata ning plaane teha. Hea mõte on omada ka vähemalt ühe palga suurust hädaabifondi, mis aitaks raskuste tekkimisel laenud ja muud pakilised kulud katta, kuni leiad uue sissetulekuallika.

3. Makseraskustega mitte tegelemine

Jätkates ootamatute sündmuste teemal, siis keegi meist pole tegelikult kaitstud makseraskuse eest. Kõigil võib juhtuda õnnetusi, mistõttu pole võimalik lühi- või pikemaajaliselt oma laenukohustusi täita. Kuitahes raske sündmusega tegu ka poleks, esimese asjana võta ühendust pangaga. Uuri võimalusi maksepuhkuse võtmiseks ja maksegraafiku muutmiseks. Mõlema osapoole huvides on, et laenumaksed ei kuhjuks. Pangateadetele reageerimata jättes tekitad endale ainult suurema võla kui vaja oleks.

4. Kellegi teise laenu enda nimele võtmine

Sinu vanem, laps, sõber või muu lähedane ei saa laenu, aga sina saaks? Kui armas see inimene ka poleks, ära võta tema laenu enda nimele isegi siis, kui ta lubab pühalikult ise kõik osamaksed õigeaegselt tasuda. Panga otsus teatud isikutele mitte laenu anda põhineb nende krediidivõimekusel. Laenutaotlust läbi vaadates on pankadel ligipääs taotleja kontoväljavõttele, rahvastiku-, pensioni- ja maksehäireregistrile ning paljudele teistele andmebaasidele. Nende andmete põhjal arvutatakse ka laenuotsus. Sinu info põhineb aga lähedase jutul. Kuigi sisuliselt on laen tema oma, vastutad sina selle eest oma varaga. Lisaks on sinu finantsolukorrale ohus ka sinu krediidiskoor. Kui peaksid tulevikus ise laenu vajama, võib selle saamine juba varem võetud laenu tõttu raskendatud olla.

5. Võetakse mitu erinevat laenu arvestamata kuludega

Kui palju keegi laenu vajab, sõltub iga inimese isiklikust vajadusest. Kui aga nende vajaduste rahuldamiseks hakatakse võtma juba teist, kolmandat või enamat laenu, tasuks oma kohustused kriitilise pilguga üle vaadata ja mõelda refinantseerimise peale. Mitme erineva laenu koondamine üheks on tihti laenuvõtjale mitmes mõttes soodsam. Erinevaid laene tasudes on intressi- ja haldustasud summana enamasti kõrgemad kui üheks laenuks kokku koondatuna. Ühte laenu omades muutuvad isiku rahaasjad ka kergemini hallatavaks ja läbipaistvamaks, paraneb krediidiskoor. Refinantseerimisele tasub tegelikult mõelda ka siis, kui varasemalt on võetud kiirlaen või on tegemist vanema väikelaenuga. Kui mõni pank pakub uut laenu soodsamatel tingimustel, tasub oma lepingud kindlasti ümber teha ja niimoodi igakuiselt säästa.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Isiklikud rahaasjad

Põnev viktoriin: raha ajalugu Eestis

esmaspäev veebruar 26, 2018

Eesti Vabariigi 100. sünnipäev paneb meid tagasi vaatama selle riigi rikkalikule ajaloole. Sama huvitav on ka siin kasutusel olnud raha ajalugu. Laenukool otsustas juubeliaasta vaimus läheneda sellele teemale mänguliselt ja koostada viktoriini.

Pane end proovile, kui palju tead sina Eestis käibel olnud rahast. Õiged vastused on toodud lehe lõpus, kuid kes soovib spikerdada või lihtsalt oma teadmisi täiendada, soovitame lugeda Vastseliina Gümnaasiumi õpilase Gerda Sinisalu uurimustööd teemal „Raha ja rahavahetused Eesti ajaloos“.

Head mõistatamist!


1. Enne Nõukogude okupatsiooni oli Eestis aastatel 1928-1941 kasutusel Eesti kroon. Esimesed rahatähed ei saanud õigeaegselt valmis – millele trükiti seniks asendused?
   a. kasetohule
   b. tavalisele paberile
   c. 100-margastele

2. Nõukogude võimuga võeti kasutusele Nõukogude rublad. Inimestest oli nendel kujutatud
   a. Marxi, Leninit ja Stalinit
   b. Leninit ja Stalinit
   c. ainult Leninit

3. Mis aastal võeti rubla asemel kasutusele Eesti kroon?
   a. 1991
   b. 1992
   c. 1993

4. Krooni tulekuga lubati ümber vahetada kuni 1500 rubla. Eesti kroonides oli selle väärtuseks
   a. 50 krooni
   b. 100 krooni
   c. 150 krooni

5. Mis hoonet oli kujutatud 2-kroonise tagaküljel?
   a. Tartu ülikooli
   b. Toompea lossi
   c. Estonia teater

6. Palju maksis keskmiselt üks päts leiba 1992. aastal?
   a. Umbes 4 krooni
   b. Umbes 5 krooni
   c. Umbes 6 krooni

7. Mis aastal võeti Eestis kasutusele euro?
   a. 2010
   b. 2011
   c. 2012

8. Kas Eesti krooni pangatähti ja münte saab veel vahetada eurosularahaks?
   a. Jah
   b. Ei

9. Väljendamaks koostööd nii Euroopa rahvaste vahel kui ka mujal maailmas kujutatakse Euro pangatähtede tagaküljel just neid ehitisi:
   a. Lipumaste
   b. Sildu
   c. Kirikuid

10. Mida on kujutatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud kullast meenemündil?
   a. Rukkilille
   b. Pääsukest
   c. Rändrahnu

 

Õiged vastused: 1.c, 2. c, 3. b, 4. c, 5 .a, 6. a, 7. b, 8. a, 9. b, 10. a.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Kiire ülevaade Bitcoin'ist

esmaspäev veebruar 19, 2018

Bitcoin on üheaegselt midagi müstilist kui ka tavapärast. Kuna see on laialdaselt tuntud krüptoraha (Ether, Ubiq, Omni jt on juba vähemteada valuutad), siis on Bitcoin omandamas üha suuremat rolli meie igapäevaelus. Sellest räägitakse ju kõikjal, kirjutatakse ametlikes ja ajakirjandusväljaannetes, kajastatakse nii uudistes kui meelelahutussarjades, kuuldavasti makstakse välismaal mõnes firmas Bitcoin'ides isegi palka. Samas, seda ei saa katsuda ega argiostudeks kasutada. Ulmelisust lisab olukorrale fakt, et Bitcoin'e kaevandatakse arvutitega, mitte ei vermita valukojas ega trükita paberile.

IT-valdkonnaga igapäevaselt mitte seotud inimesele jääb see kõik ilmselt kaugeks ja häguseks. Mõne jaoks on see põnev teema, mida lähemalt uurida, teise jaoks järjekordne petukaup. Laenukool otsustas teemasse süübida ja teha oma lugejatele kiire ülevaate, mis on Bitcoin.

Kõik võivad Bitcoin’e kaevandada ja nendega kaubelda. Bitcoin, nagu iga teinegi krüptoraha, on vabavaraline lahendus, mille arendamisest võivad kõik olenemata oma asukohast osa võtta. Sama kehtib ka Bitcoin’idega kauplemise kohta, sest kogu tegevus toimub internetis. Seega ei kontrolli digitaalset valuutat üks keskne organisatsioon, vaid kõik selle kasutajad.

Bitcoin’ide ostmiseks ja müümiseks on vaja spetsiaalset rakendust. Kõige tuntum platvorm on Bitcoin Wallet, kuid erinevaid lahendusi on veelgi. Platvormi valik sõltub ka kaubeldava krüptoraha liigist.

Bitcoin’ide kaevandamiseks on vaja tehnikat ja teadmisi. Sõna „kaevandamine“ võib tekitada omajagu küsimusi, kuid lihtsustatult seletatuna teenitakse üks Bitcoin keerulise matemaatilise tehte lahendamise eest. Tegemist on niivõrd raske võrrandiga, et selleks on vaja võimsat tehnikat, teadmisi sellega opereerimiseks ning aega.

Bitcoin'e on piiratud arv. 21 miljonit, kui täpne olla. Bitcoin’e kaevandatakse maailma eri paigus pidevalt juurde. Hetkeseisuga peaks antud maht täituma saja aasta pärast.

Bitcoin'i väärtus on ajas muutuv. Bitcoin'i hinda mõjutavad mitmed faktorid, sealhulgas valitsuse regulatsioonid, meediakajastus, nõudlus jms. Olukord turul muutub iga päev, kui mitte iga tund.

Investeerimine on õheaegselt võimalus ja risk. Bitcoin’ide ostmise ja müümisega kaasnevad alati omad võimalused ja ohud, peamiselt on need seotud rahas võitmisega või kaotamisega. Nagu varasemalt mainitud, muutub hind pidevalt, hinnad erinevad ka kauplemisplatvormide raames. Lisaks on Bitcoin’ide kauplemisega seotud erinevad turvariskid.

Bitcoin’ide vahetamisele ja kauplemisele kehtivad seadused ja maksud. Igas riigis on need erinevad. Vältimaks seaduse rikkumist tuleks enne kaevandamist ja kauplemist end nendega kurssi viia.

Bitcoin'e on võimelik ära kaotada ja neid on võimalik ka ära varastada. Üle maailma on hulgaliselt dokumenteeritud juhtumeid, kus inimesed jäävad oma Bitcoin’idest ilma mingi tehnilise vea või küberrünnaku tõttu. Seetõttu kasutavad paljud oma krüptoraha kaitsmiseks erinevaid turvameetmeid.

Bitcoine pole võimalik jälitada. Kuigi Bitcoin’ide väljastamisaadressid on salvestatud igaveseks, liiguvad nad erinevates võrgustikes nii kiiresti, et neid on raske, teatud juhtudel lausa võimatu mingi kindla inimesega seostada. Sellepärast on Bitcoin’id kriminaalses maailmas populaarsed, eriti kui pidada silmas rahapesu ja tumeveebis (Dark Web) toimuvat narkokaubandust.

 

Bitcoin ja teised krüptorahad on nii lai valdkond, et kõiki nüansse pole võimalik antud artikli raamidesse suruda. Kui kaalud alustada Bitcoin’ide kaevandamise ja/või kauplemisega, soovitame end teemaga enne põhjalikult kurssi viia. Sissejuhatuseks tasub tutvuda allolevate linkidega, kuid kindlasti pea nõu ka spetsialistidega.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised