Millega arvestada lapsehoolduspuhkuselt tööle naastes?

esmaspäev veebruar 5, 2018

Kui ees terendab lapsehoolduspuhkuse lõpp, tuleb hakata mõtlema edasisele elukorraldusele ja kuidas see mõjutab nii sinu isiklikku kui ka pere eelarvet. Muutusi on palju. Lisaks sellele, et laps peab lasteaia näol harjuma uue keskkonnaga, ootavad ka sind ees mitmed väljakutsed. Ainuüksi rahalise poole pealt muutub sinu sissetulek ja seda mõjutavad faktorid. Vahet ei ole, kas naased vanale positsioonile või leiad uue töökoha, seoses lapsega on sul senisest rohkem õigusi, kuid ka piiranguid. Soovitame kõik tööle naasmisega seotud aspektid läbi mõelda enne, kui oled juba tööpostil oma ülesandeid täitmas. Siinkohal tulebki appi TF Banki Laenukool soovitustega, millega arvestada enne lapsehoolduspuhkuse lõppemist.

Millised on sinu õigused ja võimalused?

Lapsehoolduspuhkuse lõppedes tee endale selgeks, millised on sinu õigused töötava lapsevanemana: millistel tingimustel saad puhkust, millistel juhtudel saab sind koondada või vallandada või kas on veel mingeid juriidilisi aspekte, millega peaksid arvestama? Lisaks, kuna sinu elu dikteerib lapse kasvatamisega seotud asjaolud (lasteaias käimine, huviringid, haigused, arstil käimised jms), siis uuri, millised on võimalused sinu töögraafiku muutmiseks või väljaspool töökohta ülesannete täitmiseks. Kas sinu ülemus saab sulle siinkohal teatud juhtudel vastu tulla või vajalikke ressursse eraldada (näiteks sülearvuti kodus töötamiseks)? Või pead ise arvestama teatava väljaminekuga?

Kuidas on korraldatud pere- ja tööelu?

Kui mõlemad vanemad käivad tööl ja laps hakkab käima lasteaias, peab paratamatult muutma oma senist elukorraldust. Vältimaks tulevasi arusaamatusi kodus ja tööl ning tarbetuid kulutusi, pane aegsasti teise lapsevanemaga paika, kes hakkab last lasteaeda ja huvialaringidesse viima, kuidas on korraldatud kodused toimetamised ning millega peaks veel arvestama seoses kummagi tööga. Kas teil on oma tööst tulenevalt vaja lisaabi hoidja näol? Kuidas on korraldatud logistika? Kas teie perre on vaja autot? Organisatoorseid küsimusi on kindlasti veel, mis oleks vaja enne tööle naasmist läbi arutada.

Kes jääb haige lapsega koju?

Esimene aasta lasteaias kipub raske olema ja seda just haiguste pärast. Isegi need lapsed, kes seni on olnud raudse tervisega, võivad iga kuu rühmast mõne haiguse saada. Kuigi haigekassa hüvitab 80% ulatuses lapsega kodus oldud aja, tuleks siinkohal lapsevanematel läbi arutada, kellel on rahalisest seisukohast mõttekam koju jääda (kui peres pole just mõnda vanavanemat või muud sugulast, kes saab last hoida). Nimelt arvutatakse eelneva aasta lapsehoolduspuhkusel olnud ja sel aastal tööle naasnud vanema hooldushüvitis alampalgalt, kuna eelmisel kalendriaastal puudus tal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Arvutuskäigu leiad Haigekassa kodulehelt.

Millal on lasteaias puhkus?

Kui sinu laps käib lasteaias, siis pead arvestama võimalusega, et suvel võib see paar nädalat puhkusel olla. Uuri juba aegsasti ette, millistel kuupäevadel on lasteaed kinni ja kas nad pakuvad selleks ajaks mingeid alternatiive? Mõni lasteaed on suletud täies koosseisus, mõni pakub asendusrühmasid. Nii või teisiti vajad seda infot aegsasti, et planeerida oma puhkust töölt või otsida võimalusi lapse hoidmiseks. Vaheajaga võivad kaasneda täiendavad kulud, olgu selleks siis perereis või tasuline hoidja.

Kas hakkate lapse tuleviku tarbeks raha koguma?

Küsimus, millega pere eelarvet planeerides kindlasti peaks arvestama. Olgu selleks lihtne mündikassa riiulil või hoius pangas, iga kuu tuleks arvestada kindla summaga ja seda päris pika aja jooksul. Siinkohal peaksitegi perekonnana läbi arutama, kas ja kui palju kavatsete lapse tuleviku jaoks kõrvale panna. Iga perekonna kogumisstrateegia sõltub tema võimalusest, seega oleks hea need ka omavahel läbi arutada.

Kas on plaanis veel lapsi saada?

Sinu karjääri ja suuremate ostude planeerimisel on vajalik sellele küsimusele kasvõi korraks tähelepanu pöörata isegi, kui sellele kohe vastata ei oska. Peamine on vaadata kaugemale tulevikku ja mõelda läbi, kaua ja mis tingimustel saate elada praeguses elukohas praeguse pere koosseisuga. Kas praegune elukoht vajab parandustöid või lisaseadmeid? Kas kõik vajalik asub lähedal (poed, koolid, arstid jms vajalikud asutused)? Mis saab siis, kui perre peaks lisanduma veel üks laps? Kas vajaksite uut elukohta või autot? Kas perekonna rahaline seis muutuks oluliselt?

Mis saab siis, kui perekonda tabab mõni õnnetus?

Pikaajaline haigus, töökaotus, vana või haige lähedase eest hoolitsemine, ootamatused seoses kodu või autoga – kõike võib juhtuda. Siinkohal oleks hea ette mõelda, millised oleksid teie võimalused erinevate olukordade ilmnemisel. Kas oleks mõttekas kindlustus sõlmida? Investeerida kuhugi? Igal mõttel on omad plussid ja miinused, kuid hädaabifondi omamine on alati hea mõte. Veelgi parem mõte on omada mitut tagavaraplaani. Peamine, et need oleksid kooskõlas teie pere eelarvega ning oleksid tulevikus kindlalt võtta.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Eestlane suhtub väikelaenu vastutustundlikult

esmaspäev jaanuar 29, 2018

Vaadates üha karmistuvaid reegleid laenutoodete reklaamimisel, jääb mulje, et inimesi on lihtne ahvatleda väikelaenu võtma. TF Banki värskest laenukäitumisuuringust selgub aga, et eestlased ei võta väikelaenu nii kergekäeliselt kui võiks arvata. Laenukool toob Teieni lühikese kokkuvõtte väikelaenuturu hetkeolukorrast ning eestlaste laenamismustritest.

Turg on stabiilne.

Väikelaenude võtmiste osakaal on püsinud viimaste aastate jooksul võrdlemisi stabiilsena. 2017. aasta lõpuga oli 16% vastanutest võtnud viimase 12 kuu jooksul väikelaenu. Stabiilsena on püsinud ka hetkel väikelaenu tagasi maksvate inimeste osakaal (24% kõikidest vastanutest) . Natuke alla 90% neist maksab tagasi ühte laenu. Ülejäänutel on 2, 3 või enam laenu. Kõikidest vastanutest ainult 5% on võtnud kiirlaenu ning nendestki pool kavatseb selle refinantseerida väikelaenu abil. 75% küsitletutest vastas, et järgmise 12 kuu jooksul nad väikelaenu ei plaani võtta.

Tühja-tähja pärast laenu ei võeta.

Väikelaenu võtavad inimesed vanuses 26-55 aastat, kellel on madal või keskmisest natuke madalam sissetulek. Elukohaks on enamik vastanutest märkinud maapiirkonna. Rahvuselt on ligi 60% väikelaenuvõtjatest eestlased. Põhiselt võetakse väikelaenu auto ostmiseks või selle parandamiseks (32%). Teiseks peamiseks põhjuseks on ehitus- või remonditööd kodus (28%). Selliste kuluartiklite nagu igapäevaste ostude, terviseteenuste, reisimise, mööbli, elektroonika jms tarbeks tuleb väikelaenu võtmist harvemini ette.

Laenuandjat valitakse hoolega.

Laenupakkujat valides on otsustamisel vastajate jaoks määravaks pakutav intressimäär (33%). Panga või finantsettevõtte usaldusväärsus pole osakaalult pooltki nii oluline (14%), kuid valiku tegemisel on see teisel kohal. Siinkohal teeksime ka huvitava tähelepaneku. Mõlemad aspektid olid just eestlaste jaoks olulised (vastavalt 65% ja 72%), kuid mis puutub ettevõtte mainesesse, siis naisvastajate jaoks oli tegu eriti olulise faktoriga (61% vastanutest).

Laenuandja valikul peetakse veel oluliseks võimalust tagastada laen ennetähtaegselt ilma lisatasudeta ning madalaid või puuduvaid lisatasusid. Ebaolulised tegurid laenuandja valimisel on võimalus võtta erinevates suurustes väikelaenu ja võimalikult pikaks ajaks. Kõige vähem rolli mängib aga klienditeeninduse sõbralikkus.

 

Siit võime järeldada, et eestlast ainult laenu saamise lihtsuse ja kiirusega ei ahvatle. Hinnatakse hoolega laenuintressi ning arvestatakse finantsasutuse taustaga. Laenuvõtjad on erinevas vanuses ja erineva sissetulekuga, kuid laenu võtavad valdav enamus kindla eesmärgiga, mitte hetkeemotsiooni ajel niisama kulutamiseks.

 

17.–29.11.2017 küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus 18-84 vanuseid internetikasutajaid Eestis. Uuringus osales 1000 inimest. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Uuringu tellijaks oli TF Bank. Kokkuvõtte tegemisel on tulemusi kõrvutatud varasemate, 2016. ja 2017. aastal tehtud uuringutega, milles on kasutatud sama ankeeti ja valimisuurust.

TF Bank on Stockholmi börsil noteeritud Rootsis registreeritud pank. 1987 aastal Rootsis registreeritud TF Bank on täna kiiresti kasvav, samas riskiteadlik ja stabiilse kapitaliga Põhja-Euroopa pank. Meil on luba tegutseda Eestis, Rootsis, Soomes, Norras, Poolas ja Lätis. TF Bank AB tegutseb Eesti Vabariigis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu. Panga tegevust kontrollib Rootsi Finantsinspektsioon (Finansinspektionen) ja piiratud ulatuses Eesti Finantsinspektsioon. Vaata lisa www.tfbank.ee.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Uudised

Põhjalik ülevaade: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

esmaspäev jaanuar 22, 2018

Rahapesu pole maailmas uus nähtus. Esimesed viited selle pärinevad hiliskeskajast ning nii mõnigi siis kasutusel olev võte on tänapäevalgi veel kasutusel. Rahapesu ja terrorismi rahastamine arenevad pidevalt ning nendega peavad sammu ka erinevad seadused ja tõkestamise meetmed, mis toobki meid tänapäeva. 26.10.2017 võeti vastu uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS). Uue seaduse eesmärk on, nagu ka selle eelkäijatelgi, ennetada ja takistada finantssüsteemide kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Mõni seadusepunkt muutus, mõni jõustub alles tulevikus, kuid antud blogipostituse eesmärk on anda ülevaade, millega üldse on tegu ning kuidas see Sind mõjutab.

Mis on rahapesu?

Alustame esmalt mõistetest. Rahapesu on varguse, maksupettuse, narko- ja inimkaubanduse, salakaubaveo, röövimise või muu kriminaalse tegevuse teel saadud raha muutmine seaduslikeks varadeks. Teisisõnu on rahapesu eesmärgiks varjata ebaseaduslikult teenitud tulu ning selle tegelikke omanikke. Rahapesu kahjustab otseselt kui ka kaudselt ettevõtlust, riigi majandust ja poliitikat, riikidevahelisi suhteid ning seeläbi ka üksikisiku majanduslikku elamiskeskkonda. Muidugimõista soodustab rahapesu kuritegevuse levikut. Globaliseerumise ning tehniliste vahendite kiire arenguga samas tempos kasvavad ka rahapesu mõõtmed ning selle skeemid muutuvad üha keerulisemaks.

Mis on terrorismi rahastamine?

Terrorismi rahastamine on igasuguse terroriteo, selle toimepanija, terroristliku organisatsiooni ning iga selle liikme igasugune toetamine või rahastamine. Olgu selleks siis otsese või kaudse vara või teenuse annetamise, annetamiseks kogumise või kasvõi öömaja andmise kaudu. Tooksime veel eraldi välja, et terrorismi rahastamiseks loetakse ka terroristliku organisatsiooni liikme või terroriteo toimepanija lähedaste toetamine, sealhulgas igapäevaelu kulutuste katmine ja kasvõi pereliikmele toidu või ravimite ostmine.

Kelle kaudu rahapesu ja terrorismi rahastamist teostatakse?

Kõige suurema surve all on muidugimõista pangad ja teised finantsasutused. Nimetatud ettevõtete finantsprotsesse kasutatakse kas otseselt või kaudselt kriminaalse tulu päritolu peitmiseks, olgu siis mõne ettevõtte või eraisiku vahendusel.

Rahapesu ja terrorismi rahastamist korraldatakse ka järgmiste organisatsioonide protsesse ära kasutades: hasartmängude korraldajad, kinnisvara vahendajad, 10 000 euroseid ja suuremaid sularahatehinguid vahendavad kauplejad, väärismetalli ja -toodete kokkuostjad ja hulgimüüjad, audiitorid, raamatupidamis- ja maksunõustamisteenuste pakkujad, usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujad, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise ja/või rahakotiteenuse pakkujad, väärtpaberikontodega seotud teenuste vahendajad, piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad, pandimajapidajad, valitud õigusteenuste osutajad ja mittetulundusühingud.

Kõigile neile kohaldatakse käesolevat seadust, mis tähendab, et nad peavad oma töös tagama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise protsesside toimimise. Järeltvalvet seaduse täitmise üle teostab Rahapesu andmebüroo tehes koostööd Finantsinspektsiooni, Advokatuuri ja Justiitsministeeriumiga.

Kuidas toimub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine?

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks kasutavad seadusega kohustatud ettevõtted ja organisatsioonid oma töös erinevaid protsesse. Lisaks ettevõttesisestele nõuetele on seaduses toodud ka kohustuslikud tegevused ehk hooldusmeetmed, mida oma klientidega suhtlusel järgida. Nõutud hoolsusmeetmed on toodud RahaPTS paragrahvis number 20, kuid kokkuvõtvalt peab seadusega kohustatud ettevõte, antud juhul siis pank, teostama

  • oma klientide isikusamasuse tuvastamise (selleks hanigtakse infot sõltumatutelt osapooltelt, kiireim ja tõhusaim viis selleks on e-identimine),
  • regulaarset taustakontrolli oma praeguste ja uute klientide seas (uuritakse finantsolukorra, laenuvõtmise eesmärgi, geograafilise asukoha, poliitilise positsiooni jms kohta. Vaata ka kliendituvastus)
  • järelvalvet arvelduste ja tehingute üle, mille puhul jälgitakse rahade ja varade liikumist (kahtlust tekitavate tehingute eesmärkide, sisu, tehingus osalevate isikute ja allikate puhul asutakse juhtumit lähemalt uurima ja teavitatakse vajadusel vastavaid võimuorganeid).

Tegemist on igapäevaste protseduuridega, mis üldiselt ei häiri tavainimese igapäevaelu. Sel viisil tagatse tehingute läbipaistvus ja tagasiulatuvalt kontrollitavus.

Kuidas see kõik minusse puutub?

Üksikisiku tasandil võivad antud teemad kauged tunduda. Igapäevast töö- ja pereelu elades võib tõesti jääda mulje, et seadusekuulekal tavakodanikul pole rahapesu ja terrorismi rahastamisega mingit seost. Tegelikult aga on. Teadmatusest, halvade asjaolude kokkulangemisel või pettuse ohvriks langedes võib tavalisest eraisikust ilma tema teadmata saada rahapesu või terrorismi rahastamise osaline. Osaledes aga isikusamasuse tuvastamise ja taustauuringute protsessides aitab eraisik kaasa tugevama ja turvalisema finantskeskkonna loomisele. Toome võrdluseks lennujaama turvakontrolli, kus kõikide kontrollimisega takistatakse neid üksikuid kuriteo korda saatmisel.

Kui Sul on lisaküsimusi.

Kui Sa ei saanud käesolevast blogipostitusest ikkagi täit ülevaadet, siis lisainformatsiooni saad ka alljärgnevatelt linkidelt:

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised