Kas ainult kodulaen on banketikõlbulik?

esmaspäev juuli 27, 2015

Kui vaadata eestlaste suhtumist finantstoodetesse, jääb mulje, et igasugused lahendused, mis kätkevad endas mingite ostude või kulude finantseerimist kuidagi teisiti kui palgapäeval kõrvale pandud rahaga, on kõike muud kui banketikõlbulikud.

Ainsaks erandiks siinjuures on kodulaenud. See on koššer ja igati banketikõlbulik, sellest on saanud ühiskondlik norm ning suure osa keskeast nooremate inimeste igapäevase finantskäitumise osa. Iga kuu alguses näpistab pank kindla osa sissetulekust kontolt kohe maha. Nagu aamen kirikus. Kinnisvarabuumgi sai alguse ju sellest, et peeti pisut kohtlaseks neid, kes laenumaksetele eelistasid üürimakseid.

Ja sama loomuomane on kõigi teiste finantskohustuste vastasus. Eestlastel on ju terve rida vanasõnugi, mis kõik manitsevad võlgu mitte võtma. Võlg on võõra oma, laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua jne. Tõsi, see vastasus väljendub küll pigem sõnades kui tegudes. Avalikult banketikõlbulikuks tunnistatakse vaid kodulaen, kuid salamisi või teinekord endale isegi aru andmata keerutatakse üsna julgelt jalga ka teiste toodetega.

Autoliisingud ja krediitkaardid, järelmaksuga ostetud ruuteritest ja arvutitest rääkimata. Isegi toidupoodidel on oma järelmaksukaardid. Ühelgi puhul neist ei võta inimene sukasäärest raha, mis sinna raske tööga kogutud, vaid pigem peetakse mõistlikuks asi kohe kätte saada ja seejärel vaikselt selle eest maksta.

Nii et võlg on muidugi jätkuvalt võõra oma, kuid see võõras pole enam sugugi nii võõras kui vanasti. Põhiküsimus on tegelikult muutunud. Arvestatava osa Eesti leibkondade jaoks on laenude, järelmaksude, liisingute ja teiste finantstoodete puhul kõige olulisemaks muutunud kas-küsimuse asemel küsimused nagu "millised on tingimused", "kui palju see maksab" jne.

Tulles tagasi pealkirjas esitatud küsimuse juurde, siis tegelikult kasutavad Eesti inimesed erinevaid finantsteenuseid üsna julgelt. Kuid nagu banketilegi minnes teed enne selgeks kaua see kestab, kas seal on pilet ning mida hind sisaldab, tuleks ka laenu võttes väga põhjalikult kõik tingimused endale selgeks teha. Kehvalt banketilt võid ka poole pealt välja hiilida, kuid kahjulikust laenulepingust vabaneda on märksa keerukam.

Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Kallis, ma leidsin megahea laenupakkumise. Kuulutusteportaalist!

esmaspäev juuli 20, 2015

Internet on täis kõiksugu laenupakkumisi, reklaami jookseb telest ja raadiost ning ahvatlevad mündikuhjad on trükitud lehtedele ja välireklaamidele. Laenu pakuvad Eesti armastatumate brändidega suurpangad, tuntud väiksemad tegijad, aga ka loendamatu hulk kiirlaenufirmasid, mille nimesid pole sa enne kuulnud ega kuule ilmselt ka hiljem.

Valikut peaks justkui olema igale maitsele – tagatisega või tagatiseta, kallim või odavam, kiirem ja aeglasem, pikem ja lühem. Ja ometi leidub inimesi, kes sellest valikust miskipärast endale sobivat ei leia ning otsustavad, et kõige õigem on laenu võtta mõnelt tundmatult eraisikult, kes oma teenust kuulutuseportaalis pakub.

Ja sageli pole inimestel, kes selliste eraisikute poole laenu saamiseks pöörduvad, üldsegi nii kole krediidiajalugu, et panga ust kulutada ei tasuks. Seda enam jääb arusaamatuks, miks otsustatakse laenuleping sõlmida tundmatu eraisikuga, mille puhul jääb tegevus paremal juhul halli tsooni ning kus laenuvõtjale pole mingeid garantiisid.

Võib muidugi kohe küsida, et mis selles siis halba on, kui üks eraisik teisele laenu annab, eriti kui tundub, et saab soodsamalt kui pangast. Ega laenuandmises kui sellises polegi. Isegi laenuvõtmises mitte, ikka võib juhtuda, et vajatakse korraga suurem summa raha. Halvaks läheb asi aga siis, kui sellele tundmatule eraisikule, kellega suheldakse enamasti vaid telefoni või meili teel, teadmata isegi inimese õiget nime, esitatakse ka kõik andmed enda, oma finantsnäitajate ja elustiili kohta.

Lihtsa näitena – kui taotleda laenu pangast ja esitada sinna ka oma pangakonto kuue kuu väljavõte, on inimesel kindlus, et tema andmed on kaitstud ja keegi neid ei kuritarvita. Saates oma viimase poolaasta kontoväljavõtte aga täiesti suvalisele inimesele, võib sellega üsna suurtesse sekeldustesse sattuda.

Mõelge korraks, et keegi teab juba näiteks seda, mis ajal sa tavaliselt poes käid (järelikult sa sel ajal kodus ei ole?), millal ja kui palju palka saad ja raha välja võtad (sul on kaasas suurem kogus sularaha), millal oled elukaaslasega spordiklubis või kohvikus käid (Sind pole jälle kodus!), mille eest internetis maksad (kas sa ikka tahad, et kõik seda teaks?) jne. Päris hirmutav, mis?

Lihtne soovitus selliste olukordade vältimiseks on üldse mitte laenu võtta. Kui aga on tingimata vaja, siis tasub pöörduda laenusooviga sinna, kus sinu andmed on kaitstud ning sa tead, kellega tehingu teed. 

Blogi kategooriad: kuidas valida laenu

Ma ju kõigest refinantseerin!?

esmaspäev juuli 13, 2015

Võlanõustajatega rääkides kuuleb teinekord uskumatuid lugusid inimestest, kes suudavad erinevaid laenusid omavahel kombineerida sellises mahus, et see inimene võiks vabalt töötada eduka raamatupidajana.

Samas lõppeb laenude tagasimaksmiseks üha uute laenude võtmine varem või hiljem olukorraga, millest enam väljapääsu ei leita. Mida hiljem see juhtub, seda hullem see olukord ka reeglina on.

Tihti mõeldakse laenu võttes, et oh, minu sissetuleku juures ei ole see lisakulu probleem. Võib-olla alguses ei olegi, kuid ühel hetkel, kui kaob töö või tekib mingeid ootamatuid suuremaid kulusid, avastatakse ennast olukorras, kus just laenu tagasimakse jagu on raha puudu.

Kui sellele olukorrale nüüd lisada erinevate kiirlaenude reklaamid, kus pakutakse näiteks esimeseks kuuks suisa ilma intressikuluta tasuta laenu, on libastumine kerge tekkima. Ka siin kehtib kuulus petturluse kolmnurga printsiip – inimesel peab olema vajadus, võimalus ja enda jaoks ka moraalne õigustus, et seda teed minna.

Vajadus – maksekuupäev läheneb! Võimalus – tasuta laen on kõigest ühe kõne või hiirekliki kaugusel! Õigustus – ma ju kõigest refinantseerin oma senised tooted, seda soovitatakse tihti oma laenuasjade kordategemiseks, isegi siinsamas Laenukoolis!

Nii võibki alata spiraal, kus „osavamatel“ skeemitajatel on õnnestunud ilma reaalset sissetulekut omamata mitu aastat erinevaid laenupakkumisi kombineerida ning valusat tõehetke edasi lükata. Oma roll on siin ka kiirlaenufirmadel, mis oma agressiivsete ja tihti vastutustundetute kampaaniatega inimestel libastumise kergemaks teevad.

Läbimõeldud finantskäitumise ja mõistliku refinantseerimisega on sel kõigel paraku vähe pistmist. Loomulikult on mõistlik oma kehvematel tingimustel laenud paremate vastu vahetada, kui see on võimalik, kuid see peab olema siiski kooskõlas inimese reaalsete sissetulekute ja maksevõimega. Muidu pole tegemist enam refinantseerimise vaid lihtlabase skeemitamisega.

Blogi kategooriad: Finantsteadmised