Liiga hea, et olla tõsi?

esmaspäev oktoober 26, 2015

Alustuseks kõige olulisem – kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see enamasti polegi tõsi. See universaalne tõde kehtib tegelikult pea igas olukorras, kui mõned üksikud suuremat või väiksemat sorti imed välja arvata. Finantsteenuste valdkonnas pole paraku põhjust imedele loota.

Küll aga üritatakse just finantsteenuste ja laenude turul sageli jätta muljet, et pakkumised on parem kui elu ise. Toome ära mõned levinumad „nipid“, millega üritatakse inimesi enda teenuste kasuks kallutada.

  • Tasuta laen! Tundub ju supermõistlik võtta laenu, millelt ei tule intressi maksta? Nö peenikest kirja lugedes selgub enamasti siiski, et kuskil on konks – intressi ei tule tasuda vaid mingil lühikesel perioodil või ainult esimeselt osamakselt. Isegi kui õnnestub mitu korda erinevatest kohtadest seda „tasuta“ laenu võtta, lõppeb selline skeemitamine suure tõenäosusega varem või hiljem laenulõksu langemisega.
  • Laena SMS-teel. Tegelikult käivad samasse kategooriasse ka laenu vormistamine toidupoes või ajaleheputkas. Eesmärk on sellistel teenustel üks – sokutada pakkumine inimesele käeulatusse just siis, kui mingi emotsiooni ajel soov tekib. Võib ju mõelda, et mis selles halba on, kui nõudlus ja vajadus kokku saavad, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtetega see siiski kokku ei käi.
  • Mikroskoopiline intress. Intressi number võib ju madal olla, kuid alati tasub võrrelda kõiki laenu tingimusi. Sageli on väga väikese intressi juures ka mingi konks – näiteks lisandub lepingu sõlmimise tasu, laenu ei ole võimalik varem tagasi maksta või kaasnevad sellega täiendavad kulud vms. Lõplikku tõde ei näita sageli isegi krediidikulukuse määr, sest see ei kajasta neid kulusid, mis keeratakse inimese kraesse siis, kui makse peaks viibima või tekkima mõni muu probleem.
  • Vabakasutusega laenukontod. Pole vahet, kas nimetada seda krediidikontoks, laenukontoks, arvelduskrediidiks või millekski muuks – kui antakse kasutada võõras raha, mis tuleb hiljem koos mingite lisatasudega tagasi maksta, on tegemist laenuga. Ja laenuga kaasnevad kulud.  See, et laen on tehtud mingi konto kaudu igal hetkel kättesaadavaks, inimeste finantsdistsipliinile kasuks ei tule.

Nii et kuigi parima pakkumise otsimine on igati tervitatav, siis kõik pole kuld, mis esmapilgul hiilgavana näib. Ühegi ettevõtte eesmärk ei ole sulle heategu teha, kõigil on mängus oma ärihuvid. Ja tulles tagasi alguse juurde, siis kui mingi asi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see enamasti ei olegi. 

Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Lihtne säästmisnipp – „ära-kuluta-päev"

esmaspäev oktoober 12, 2015

Säästmisega alustamine tundub lihtne senikaua, kuni see on lihtsalt idee. On ju ilmselt igaüks tabanud end mõttelt, et tegelikult võiks vähem kulutada. Konkreetsete sammudeni jõudmine nõuab aga juba palju tugevamat selgroogu. Üks viis selleks on kuulutada enda jaoks välja „ära-kuluta-päev“.

Loogika on lihtne – lepi iseendaga kokku, et ühel nädalapäeval sa raha ei kuluda. Mitte üldse. Mitte millegi peale. Veel parem, jäta isegi rahakott koju. Ja eriti hea, kui lepite selle päeva kokku pereringis ning võtate ette ühiselt.

Loomulikult ei tähenda see, et sel päeval ei söö, kraanist vett ei võta ja keerame toasooja nulli. Küll aga võib edukalt pudelivee ostmise asemel lasta joogivee kraanist. Veelgi enam – sa võib ju ka joogipudeli kodust väljudes juba kotti pista, siis ei teki ka päeva jooksul ahvatlust. Ka lõunasöögi saab edukalt kodust kaasa pakkida, mõtle sellele juba eelmisel õhtul.

Ja poodi ära sel päeval üldse mine. Ah et mis vahet seal, mis päeval ma poes käin, sest vajalikud asjad tulevad nagunii ära osta? Tegelikult on vahe päris suur ja seda kinnitavad pea kõik uuringud, et inimesed, kes käivad vähem kordi poes ja planeerivad toidukaupade ostu pikema aja peale ette, kulutavad toidupoes kokkuvõttes ka vähem raha.

Ka transport on igapäevane kulu, millelt saab „ära-kuluta-päeval“ kokku hoida. Kui töökoht asub mitmekümne kilomeetri kaugusel, siis jalgsi ei ole mõtet vantsima hakata. Küll aga mõtle, et äkki saad jätta auto kaugemale ning vältida niimoodi parkimistasu? Või kui vahemaad on väiksemad, siis mine jalgsi või rattaga või tasuta ühistranspordiga, kui omavalitsus seda pakub.

Tundub lihtne? Tegelikult ongi. Tutvusta seda mõtet ka töökaaslastele ja äkki võtate hoopis üheskoos sellise päeva ette.

 

Loe säästmise kohta rohkem: 5 nõuannet, kuidas raha säästa, Igakuine sääst ei ole ainult rikaste lõbu

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Kes senti ei korja…

esmaspäev oktoober 5, 2015

Kõik teavad, kuidas see vanasõna lõppeb. Ja ilmselt ei tule üllatusena, et see vanasõna kehtib ka ümberpööratuna – kes sente tuulde loobib, see varsti eurodest ilma on. Kuid olete te märganud, kui palju raha tegelikult igasuguste „pisikeste“ tasudena iga kuu teie rahakotist justkui märkamatult minema hiilib?

Eriti kergelt kipub raha näppude vahelt (loe: pangakaardilt) pudenema viimastel aastatel, kui kasutusel on euro ning paarikümne sendiseid lisakulusid ei pane sageli enam tähelegi. Kuu lõpuks võib nii kokku tulla aga täitsa arvestatav summa. Sellistelt kuludelt kokkuhoidmine vaevalt küll kellegi rikkaks teeb, aga vähemalt ühe korraliku lõunasöögi jagu õnnestub ilmselt igaühel säästa.

Toome ära kolm lihtsat sammu, kuidas seda teha:

-        Alusta pangakonto väljavõttest – sageli on inimestel kontod erinevates pankades ning raha liigutatakse ühelt arvelt teisele sama kergelt, kui rahakoti ühest taskust teise. Aga kui iga sellise liigutuse eest maksad 16 või 32 senti teenustasu, võib see liigutamine kokkuvõttes päris kulukaks minna. Võtmesõnaks on siin planeerimine – koonda maksed kokku. Samuti mõtle, kas vajad ikka kõiki neid kontosid ja pangakaarte, millel on reeglina mingi kuine hooldustasu. 

-        Tutvu oma mobiiliarvega. Erinevad teenused kolivad järjest mobiili ning nende kasutamine on äärmiselt mugav ja kiire. Samas – kas teadsid, et iga kord parkimise eest makstes maksad ka 32 senti teenustasu? Äkki oleks teinekord mõistlik jalutada parkimisautomaadini ning see raha kokku hoida. Vaata üle ka erinevad teavitussõnumid, mis sulle telefoni saadetakse (näiteks raha laekumise kohta pangakontole) – tihtipeale maksad sa iga sellise sõnumi eest, samas kui mobiilipanga kasutamine on peaaegu sama mugav kuid tasuta.

-        Väldi emotsioonioste. See, kuidas paigutada poodides asju nii, et inimesed võimalikult palju ostaks, on lausa eraldi teadus. Selle vastu võitlemine aga igaühe enda asi. Kui tihti juhtub, et näiteks poes kassajärjekorras seistes tõstad justkui möödaminnes lindile sealsamas käeulatuses olnud šokolaadi või nätsupaki? Retsept selle vastu on lihtne – tee enne poodi minekut omale nimekiri asjadest, mida vajad ning hoia sellest poes käies ka kinni.

Loe säästunippe ka siit: 5 nõuannet, kuidas raha säästa, Igakuine sääst ei ole ainult rikaste lõbu