4 nippi, kuidas jõuludega mitte pankrotti minna

esmaspäev november 30, 2015

Kuigi poodidesse ilmub igasugune jõulude teemaline kila-kola üha varem ning üldiselt on oktoobri lõpuks poed juba kulla, karra, sädeluse ja mandariinidega üle külvatud, algab õige jõuluaeg ikka advendiküünalde süütamisega. Nüüd on see lõpuks siis käes!

Päkapikud ja põhjapõdrad, kohev lumevaip ja ümber laua kogunenud pere, piparkoogihõng ja vürtsikas glögi… Need on kindlasti märksõnad, millest kõik jõuluajal mõtlevad. Aga nagu igal kurgil on kaks otsa, on jõuludelgi teine pool, mis paljude jaoks tähendab korralikku peavalu – kust leida raha kogu selle jõulutunde tekitamiseks?

Pole mõtet väita, et jõulude ajal ei kuluks rohkem raha. Muidugi kulub. Söök, kingitused, vanematele külla sõit… Aga samas ei pea jõulud tähendama seda, et tuleb pere eelarve tingimata sügavasse miinusesse ajada ning seapraadi kuni jaanipäevani tagantjärgi kinni maksta.

Ja ei, me ei ütle, et kasvata suvel kõrvitsaid ja kartuleid, millega jõululaud katta ning kingituseks koo kogu tutvusringkonnale villasokid. Enamasti pole sellise soovitusega midagi peale hakata. Küll aga toome ära neli soovitust, millest ka päriselt kasu on, kui ei taha jõuludega pankrotti minna:

  1. Loosipakid. Leppige erinevates suhtlusringides – pere, töökaaslased, sõbrad jne – kokku, et teete sel aastal loosipakid. Eriti täiskasvanud inimeste puhul pole saadud kingituste arv ju sugugi oluline, pigem on küsimus žestis ja selles, et saaks koos teistega midagi kuuse alt otsida ja kingitusepaberit krabistada. Nii et rõõm jääb, kokkuhoid aga mitmekordne.

    Ebamugavate olukordade vältimiseks võite ka kokku leppida, mis hinnaklassi loosipakid peaks jääma või kas paki sees peab olema hoopis näiteks midagi isetehtut.

  2. Söödav on IN! Ilmselt on kõik saanud elu jooksul kingituseks raamatuid, mida pole kunagi lugenud, piparkoogivorme, mida niigi juba kodus 3 komplekti seisab jne. Samas mõni maitsev suutäis kulub alati ära – lähtu sellest ka kingituse tegemisel.

    Miks mitte võtta üks õhtu ja küpsetada see aasta kingituseks hoopis piparkoogimaja? Paar kilo mandariine, peotäis pähkleid või tuttavalt jahimehelt hangitud latt head suitsuvorsti juurde ja on väga efektne kingitus olemas ilma mitukümmet eurot kulutamata.

  3.       Kingi emotsioone! Asju on meil kõigil liiga palju. Järjekordse uue telefoniümbrise asemel võid aga kingipakki torgata hoopis mõne toreda emotsiooni stiilis „kutse rabamatkale koos sooja tee ja hea seltskonnaga“.

    Selliseid ideid, mis nõuavad minimaalselt raha, kuid see eest pakuvad hulgaliselt häid emotsioone, suudab ilmselt igaüks välja mõelda terve pinutäie. Nende puhul on hea ka see, et teoks teha saab need juba hiljem ja endale sobival ajal.

  4. Lähtu oma eelarvest, sellest tulenevalt tee ka otsused (vaata eelnevat kolme punkti!) ning katsu hakkama saada nii, et jõulud ei viiks pere eelarvet sügavasse miinusesse. Nii on kõigil pühadest rohkem rõõmu!

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Kas reisides on võimalik säästa?

esmaspäev november 16, 2015

Viimasel kahel nädalal on Eestis väga palju juttu olnud reisimisest. Peamiselt muidugi probleemidest, mis seotud rahvusliku lennukompanii pankrotiga. Samas on jõulud tulemas ning tänavu langevad pühad kalendriga kokku peaaegu ideaalselt nii, et paljude jaoks on jõulude ja aastavahetuse paiku vähemalt kaks nädalat nö vaheaega.

Ja sellistel puhkudel inimesed ikka reisivad. Kas siis teise Eesti otsa vanematele ja vanavanematele külla, aga sageli ka niisama puhkama, sest lastel on koolivaheaeg. Reisimine pole kaugeltki odav lõbu, aga seda oskuslikult planeerides on võimalik üsna korralikult kokku hoida.  

Toome mõned head soovitused, kuidas seda teha:

  1. Ööbimine. Lihtne variant on minna hotelli, kuid see on ka kõige kulukam võimalikest. Kui hotellimugavused sind ei paelu ning kavatsed sihtkohas palju ringi liikuda ja vähe magada, on üheks võimaluseks tegeleda näiteks nn. sohvasurfamisega.

    On mitmeid keskkondi (n. www.couchsurfing.com), mis viivad kokku inimesi, kes on nõus enda juurde koju kas tasuta või väga väikse raha eest lubama võõraid, paremal juhul neile ka linna tutvustama ja koos lõbusalt aega veetma.

    Kui siiski soovite pisut privaatsemat ööbimist, tasub lisaks hotellidele ja hostelitele kaaluda ka korteri rentimist. Suurema seltskonnaga minnes on see kokkuvõttes odavam ning lisaks saab kõvasti kokku hoida toidult, kui korteris on olemas köök. Hea nipp on selliste korterite otsimisel kasutada lisaks ülemaailmsetele portaalidele (n. www.airbnb.com või www.booking.com) ka kohalikke sihtkohariigi portaale. Sageli on sama korteri hinnavahe kordades ülemaailmsete keskkondade kahjuks.

  2. Soodsad paketid. Kui Sul pole kindlat sihtkohta veel välja valitud ning paigas üksnes eelarve, tasub vaadata erinevaid lehekülgi, mis koondavad endas häid pakkumisi. Ühelt poolt vautšeriportaalid (tuntuim www.cherry.ee), aga väga häid lennupiletite ja majutuse kombosid leiab ka www.reisidiilid.ee lehelt.
  3. Lennukipiletid. Kui siiski on plaan lennata, siis tasub seda varakult ette planeerida. Või siis üldse mitte ette planeerida, sest lennupiletid on soodsaimad just pikalt ette broneerides või viimasel hetkel valides.
  4. Üldiselt on erinevate lennufirmade pakkumisi ise kombineerides võimalik lennata kordades soodsamalt, kui pakuvad kohalikud reisibürood. Kuigi tõsi, see eeldab teatavat paindlikkust – võivad olla suuremad ooteajad lennujaamades, piirangud pagasile ning ka oht, et kui ei osta ühte piletite paketti (nn. connected flight), võid järgmisest lennust maha jääda.

    Paljude jaoks kaalub hinnavõit aga need riskid üles. Häid lennupakkumisi võid otsida näiteks www.bookinghouse.ee, www.skyscanner.com, www.azair.eu jt lehekülgedelet.

    Söö korralikult. See võib küll kõlada naljakalt, ent igaüks, kes on vähegi ringi rännanud, teab ilmselt, et kõige odavam on süüa kõht regulaarselt ja korralikult täis. Seevastu iga paari tunni tagant teeäärses bensiinijaamas kabanossi või võileiba „tankides“ kulub raha väikeste summadena kokkuvõttes kõvasti rohkem. Lennujaamas pakutavate söökide hinnad on omakorda veel kõvasti krõbedamad.

 

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

„Kui ma oleks teadnud…“ ehk 3 olulist fakti käenduse kohta

neljapäev november 5, 2015

Mäletate, mida Tõnisson ütles Tootsile, kui viimane tuli kallist klassivenda laenule käemeheks kauplema? „Kui ma oleks teadnud, et sa sellise sooviga tuled, ma oleks hoopis kodunt ära läinud.” Kuna ta ei teadnud, sai Toots lõpuks siiski allkirjad kätte. Kuid nagu Tõnisson ütles, siis üksnes seepärast, et tegemist oli koolivenna ja ühekülamehega ning raha, mida Tõnisson esiti tahtis käemeheks olemise asemel Tootsile anda, tal õieti polnud…

Sellest ajast, mida „Suve“ filmis näidatakse, on tänaseks peaaegu sada aastat möödas, kuid Tõnissoni kimbatus pole kuhugi kadunud. Kõige sagedamini tuleb käemeheks hakkamine ehk mingi kohustuse käendamine meie kodudes ilmselt jutuks sügiseti. Sügis on õppelaenude aeg ning õppelaenu saamise eelduseks on käendajate olemasolu.

Nii juhtubki, et septembris-oktoobris-novembris saavad paljud meist kõne mõnelt tuttavalt või sugulaselt, mis algab stiilis „kuule, mul oleks vaja õppelaenu võtta, saad sa ühe allkirja panna?“. Tuleb aga meeles pidada, et see üks allkiri netipangas võib halbade asjaolude kokkulangemisel tähendada hoopis enamat, kui tühi žest.

Oluline on teada, et:

  1. Käendus on tagatis. Kui laenajal pole raha või soovi oma laene tagasi maksta, võetakse see käendajalt. Kui käendajaid on rohkem kui üks, vastutavad nad solidaarselt. Oluline on ka see, et kui laenu võtja jääb laenuandjale võlgu, võib viimane hakata kohe käendajalt laenu sisse nõudma ilma, et oleks laenaja poole üldse pöördunud. Selle vältimiseks tasuks juba algselt käenduslepingusse kirjutada, et käendaja vastutab üksnes siis, kui laenu võtjal on palutud võlg tasuda, kuid ta pole seda teinud.
  2. Käendus on kohustus. Käendatud laen loetakse reeglina käendaja finantskohustuste hulka ning see võib saada probleemiks, kui käendaja soovib hiljem ise laenu võtta. Ja seda sõltumata sellest, kas käendaja peab kunagi seda kohustust täitma või maksab laenuvõtja oma laenud ise ilusti tagasi.
  3. Käendus on leping. Nagu iga teise lepingu puhul, tuleb ka käenduse puhul hoolega läbi mõelda, mis tingimustel sa laenu käendad. Kas paned „igaks juhuks“ õppelaenu taotlejale juba suurema summa, et järgmine aasta ei peaks uuesti käenduslepingut tegema? Millal tekib laenuandjal õigus pöörata oma nõue käendaja vastu? Või kas laenu võtja tohib laenulepingut muuta ka ilma käendaja nõusolekuta?
  4. Käendus on õigus. Enamasti on käenduslepingutes kirjas ka see, et käendajal on õigus saada laenuvõtjalt infot selle kohta, kuidas too oma kohustusi on täitnud, milline on laenujääk ja ka laenuvõtja majanduslik olukord. Selle õiguse kasutamist ei maksa häbeneda, sest tegelikult on kaalul ei rohkem ega vähem kui käendaja enda raha.

 

Pilt: Tallinnfilm www.kino.ee

 

Blogi kategooriad: Finantsteadmised