Eriti Kõva Mees rahamuredest ei räägi?

esmaspäev august 10, 2015

Eriti Kõva Mees ei nuta kunagi. Ta otsustab kodus kõik asjad ise, sest tema vastutab ainuisikuliselt. Ta ei räägi kunagi sellest, mida ta tunneb ega – hoidku selle eest – väljenda ülevoolavalt oma emotsioone. Eriti Kõva Mees ei räägi kunagi ka rahaasjadest, sest raha on tal piisavalt ja isegi kui ei ole, pole see mitte kellegi teise asi.

See on muidugi stereotüüpne lähenemine, kuid näited elust annavad sellele piisavalt alust. Eriti meie laiuskraadil, kus inimesed on loomupoolest kinnised ning enda avamist peetakse sageli nõrkuse märgiks.

Üheks märgiks nõrkusest, ebaõnnestumisest ning mittehakkamasaamisest peetakse ka rahamuresid. Keegi ei räägi oma probleemidest või võlgadest avalikult ning võlanõustajad on välja toonud, et sageli ei tea isegi oma pere liikmed, et ühel neist võivad olla väga tõsised probleemid. Samas mõjutavad need otseselt ka inimesi, kes Eriti Kõva Mehega koos elavad või temast sõltuvad.

Esimene samm probleemi lahendamisel ongi probleemi tunnistamine. See ei tähenda mitte ainult hommikul vannitoas peegli ees endale silma vaatamist, vaid probleemide läbiarutamist ka pereringis. Üheskoos tuleks aru saada probleemi tõsidusest ning seada ka realistlikud eesmärgid, olgu selleks siis vähendada igakuiseid makseid, maksta ära kiiremas korras ja rohkem püksirihma pingutades kõige kallimad laenud vms.

Enda lähikondsetega läbiarutamine on oluline, sest rangem finantsdistsipliin nõuab tahes tahtmata ka mingeid loobumisi. Rahamured, eriti kui neid ei teadvustata, ajavad sageli ka suhted keeruliseks, seetõttu on mõistlik koos läbi arutada, millest loobutakse. Kui kõik on olukorrast teadlikud ja saavad eesmärgist aru, on õnnestumise tõenäosus suurem.

Sest tegelikult on Eriti Kõva Mees hoopis see, kes suudab tekkinud probleemid lahendada ja teha seda nii, et ka teda ümbritsevad inimesed ei kannataks. 

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Appi! Maksekuupäev läheneb, kuid raha pole!

esmaspäev august 3, 2015

Pole saladus, et Eesti perede eelarved on üsna pingul ning igakuist manööverdamisruumi vähe. Ja suure osa pingul eelarvest moodustavad sellised hädavajalikud kulud, mida ei saa tegemata jätta või edasi lükata.

Sellisteks kuludeks on ka erinevad finantskohustused. Samas pole ootamatust eest keegi kaitstud. Mida teha, kui on näha, et laenukuumaksed hakkavad üle jõu käima? Või kui tekib oht, et ei suuda arveid õigel ajal tasuda?

Peamine eeldus positiivseks lahenduseks on probleemi tunnistamine ja sellega tegelemine. Alustada tuleks rääkimisest - nii pereringis kui laenuandja või teenusepakkujaga. Vaadake pereringis üle oma võimalused ning kui ikka paistab, et välja ei tule, võtke ühendust oma laenuandja või teenusepakkujaga veel enne, kui saabub makse tähtaeg.

Tihtipeale kuhjuvad võlad just seetõttu, et pistetakse pea jaanalinnu kombel liiva alla ning sedasi lähevad võlad edasi inkassosse või ka juba kohtutäiturite kätte, millega kaasnevad võlgniku jaoks suured lisakulud. Samuti lisanduvad maksega hilinemisel viivised ja muud võlgnevusega kaasnevad tasud.

Laenuandjatel on tavaliselt võimalik pakkuda erinevaid erakorralisi lahendusi, milleks võib olla näiteks maksegraafiku pikendamine, mis toob kaasa väiksema kuumakse. Mõned laenuandjad pakuvad laenuga kaasa tasuta laenukindlustust, mis katab laenumaksed sunnitud töötuse või tõsise terviserikke korral. Laenuandjatega läbirääkimistel ole aus ja tunnista, kui pakutud lahendus Sulle tegelikult on üle jõu käiv. Ei ole mõtet sõlmida uusi kokkuleppeid ja lubadusi, kui need ei tundu realistlikud.

Kõige olulisem on see, et oled valmis probleemi lahendama ning oled ise suhtluses laenuandjaga aktiivne. Võlg ei kao iseenesest ära ja laenuandja eest peitu pugemine toob kaasa tõsisemad tagajärjed, milleks on näiteks kaasnevad suured lisakulud; maksehäire registreerimine, mis on nähtav teistele teenusepakkujatele ning võtab võimalused edaspidi erinevaid eluksvajalikke teenuseid tarbida. Kui võlgnevus jõuab juba kohtusse, võib tuua see kaasa sundtäitmise ja sellele lisanduvad täitemenetluse kulud.

Tõsisemate ja pikaajalisemate probleemide korral, mille puhul ise väljapääsu ei näe, tasub pöörduda ka võlanõustaja poole.

Blogi kategooriad: kuidas valida laenu

Kas ainult kodulaen on banketikõlbulik?

esmaspäev juuli 27, 2015

Kui vaadata eestlaste suhtumist finantstoodetesse, jääb mulje, et igasugused lahendused, mis kätkevad endas mingite ostude või kulude finantseerimist kuidagi teisiti kui palgapäeval kõrvale pandud rahaga, on kõike muud kui banketikõlbulikud.

Ainsaks erandiks siinjuures on kodulaenud. See on koššer ja igati banketikõlbulik, sellest on saanud ühiskondlik norm ning suure osa keskeast nooremate inimeste igapäevase finantskäitumise osa. Iga kuu alguses näpistab pank kindla osa sissetulekust kontolt kohe maha. Nagu aamen kirikus. Kinnisvarabuumgi sai alguse ju sellest, et peeti pisut kohtlaseks neid, kes laenumaksetele eelistasid üürimakseid.

Ja sama loomuomane on kõigi teiste finantskohustuste vastasus. Eestlastel on ju terve rida vanasõnugi, mis kõik manitsevad võlgu mitte võtma. Võlg on võõra oma, laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua jne. Tõsi, see vastasus väljendub küll pigem sõnades kui tegudes. Avalikult banketikõlbulikuks tunnistatakse vaid kodulaen, kuid salamisi või teinekord endale isegi aru andmata keerutatakse üsna julgelt jalga ka teiste toodetega.

Autoliisingud ja krediitkaardid, järelmaksuga ostetud ruuteritest ja arvutitest rääkimata. Isegi toidupoodidel on oma järelmaksukaardid. Ühelgi puhul neist ei võta inimene sukasäärest raha, mis sinna raske tööga kogutud, vaid pigem peetakse mõistlikuks asi kohe kätte saada ja seejärel vaikselt selle eest maksta.

Nii et võlg on muidugi jätkuvalt võõra oma, kuid see võõras pole enam sugugi nii võõras kui vanasti. Põhiküsimus on tegelikult muutunud. Arvestatava osa Eesti leibkondade jaoks on laenude, järelmaksude, liisingute ja teiste finantstoodete puhul kõige olulisemaks muutunud kas-küsimuse asemel küsimused nagu "millised on tingimused", "kui palju see maksab" jne.

Tulles tagasi pealkirjas esitatud küsimuse juurde, siis tegelikult kasutavad Eesti inimesed erinevaid finantsteenuseid üsna julgelt. Kuid nagu banketilegi minnes teed enne selgeks kaua see kestab, kas seal on pilet ning mida hind sisaldab, tuleks ka laenu võttes väga põhjalikult kõik tingimused endale selgeks teha. Kehvalt banketilt võid ka poole pealt välja hiilida, kuid kahjulikust laenulepingust vabaneda on märksa keerukam.

Blogi kategooriad: Finantsteadmised