Igakuine sääst ei ole ainult rikaste lõbu

esmaspäev august 17, 2015

Ei ole saladus, et suurel osal Eesti leibkondadest pole varuks suuri sääste. Tõsi – pärast viimast majanduskriisi on säästmine suurenenud ning täna ütleb neli inimest viiest, et mingid säästud on neil olemas. Kuid enamasti on see vaid 1-2 kuu varu, kui sedagi.

Samas on säästmisega alustamine peamiselt psühholoogiline samm, mille astumine nõuab pigem tahtejõudu kui megasuurt sissetulekut. Umbes nagu tervisesportlasel, kelle kõige raskem distants on diivanist välisukseni ja kui see läbitud, pole probleemiks teha jooksusammul pikem ring ümber kodukvartali.

Kogumist võib alustada ka väga väikestest summadest – pane alustuseks kõrvale kasvõi paar protsenti oma sissetulekutest. Loomulikult oleks tore, kui saaks kohe jätta puutumata 10 või rohkem protsenti, kuid reaalsuses see suurel osal ei pruugi õnnestuda.
Kõrvalepanekuks võid teha eraldi arvelduskonto, mis ei ole seotud pangakaardiga ja kuhu kannad igal palgapäeval planeeritud säästu, kuna siis ei ole nii lihtsat kiusatust raha ära kulutada.

Nii et alusta julgelt väiksematest summadest. Võib ju küll mõelda, et mis sellest iga kuu 20 euro kõrvale panekust kasu on, kuid mõelge parem niipidi – aastaga koguneb juba mitusada eurot ning ongi varu ootamatu autoremondi või otsad andnud külmkapi väljavahetamise tarbeks olemas!

Kõige olulisem selle juures on, et suudaksid iga kuu regulaarselt midagi kõrvale panna. See annab hädavajaliku minimaalse manööverdamisruumi, et ootamatuste korral ei peaks sirutama kätt kohe uue laenu järele. Kui alustate säästmist terve perega üheskoos, leppige ka kokku reeglid, millal ja milleks seda fondi kasutada võib.

 

Loe säästmise kohta rohkem: 5 nõuannet, kuidas raha säästa

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Eriti Kõva Mees rahamuredest ei räägi?

esmaspäev august 10, 2015

Eriti Kõva Mees ei nuta kunagi. Ta otsustab kodus kõik asjad ise, sest tema vastutab ainuisikuliselt. Ta ei räägi kunagi sellest, mida ta tunneb ega – hoidku selle eest – väljenda ülevoolavalt oma emotsioone. Eriti Kõva Mees ei räägi kunagi ka rahaasjadest, sest raha on tal piisavalt ja isegi kui ei ole, pole see mitte kellegi teise asi.

See on muidugi stereotüüpne lähenemine, kuid näited elust annavad sellele piisavalt alust. Eriti meie laiuskraadil, kus inimesed on loomupoolest kinnised ning enda avamist peetakse sageli nõrkuse märgiks.

Üheks märgiks nõrkusest, ebaõnnestumisest ning mittehakkamasaamisest peetakse ka rahamuresid. Keegi ei räägi oma probleemidest või võlgadest avalikult ning võlanõustajad on välja toonud, et sageli ei tea isegi oma pere liikmed, et ühel neist võivad olla väga tõsised probleemid. Samas mõjutavad need otseselt ka inimesi, kes Eriti Kõva Mehega koos elavad või temast sõltuvad.

Esimene samm probleemi lahendamisel ongi probleemi tunnistamine. See ei tähenda mitte ainult hommikul vannitoas peegli ees endale silma vaatamist, vaid probleemide läbiarutamist ka pereringis. Üheskoos tuleks aru saada probleemi tõsidusest ning seada ka realistlikud eesmärgid, olgu selleks siis vähendada igakuiseid makseid, maksta ära kiiremas korras ja rohkem püksirihma pingutades kõige kallimad laenud vms.

Enda lähikondsetega läbiarutamine on oluline, sest rangem finantsdistsipliin nõuab tahes tahtmata ka mingeid loobumisi. Rahamured, eriti kui neid ei teadvustata, ajavad sageli ka suhted keeruliseks, seetõttu on mõistlik koos läbi arutada, millest loobutakse. Kui kõik on olukorrast teadlikud ja saavad eesmärgist aru, on õnnestumise tõenäosus suurem.

Sest tegelikult on Eriti Kõva Mees hoopis see, kes suudab tekkinud probleemid lahendada ja teha seda nii, et ka teda ümbritsevad inimesed ei kannataks. 

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Appi! Maksekuupäev läheneb, kuid raha pole!

esmaspäev august 3, 2015

Pole saladus, et Eesti perede eelarved on üsna pingul ning igakuist manööverdamisruumi vähe. Ja suure osa pingul eelarvest moodustavad sellised hädavajalikud kulud, mida ei saa tegemata jätta või edasi lükata.

Sellisteks kuludeks on ka erinevad finantskohustused. Samas pole ootamatust eest keegi kaitstud. Mida teha, kui on näha, et laenukuumaksed hakkavad üle jõu käima? Või kui tekib oht, et ei suuda arveid õigel ajal tasuda?

Peamine eeldus positiivseks lahenduseks on probleemi tunnistamine ja sellega tegelemine. Alustada tuleks rääkimisest - nii pereringis kui laenuandja või teenusepakkujaga. Vaadake pereringis üle oma võimalused ning kui ikka paistab, et välja ei tule, võtke ühendust oma laenuandja või teenusepakkujaga veel enne, kui saabub makse tähtaeg.

Tihtipeale kuhjuvad võlad just seetõttu, et pistetakse pea jaanalinnu kombel liiva alla ning sedasi lähevad võlad edasi inkassosse või ka juba kohtutäiturite kätte, millega kaasnevad võlgniku jaoks suured lisakulud. Samuti lisanduvad maksega hilinemisel viivised ja muud võlgnevusega kaasnevad tasud.

Laenuandjatel on tavaliselt võimalik pakkuda erinevaid erakorralisi lahendusi, milleks võib olla näiteks maksegraafiku pikendamine, mis toob kaasa väiksema kuumakse. Mõned laenuandjad pakuvad laenuga kaasa tasuta laenukindlustust, mis katab laenumaksed sunnitud töötuse või tõsise terviserikke korral. Laenuandjatega läbirääkimistel ole aus ja tunnista, kui pakutud lahendus Sulle tegelikult on üle jõu käiv. Ei ole mõtet sõlmida uusi kokkuleppeid ja lubadusi, kui need ei tundu realistlikud.

Kõige olulisem on see, et oled valmis probleemi lahendama ning oled ise suhtluses laenuandjaga aktiivne. Võlg ei kao iseenesest ära ja laenuandja eest peitu pugemine toob kaasa tõsisemad tagajärjed, milleks on näiteks kaasnevad suured lisakulud; maksehäire registreerimine, mis on nähtav teistele teenusepakkujatele ning võtab võimalused edaspidi erinevaid eluksvajalikke teenuseid tarbida. Kui võlgnevus jõuab juba kohtusse, võib tuua see kaasa sundtäitmise ja sellele lisanduvad täitemenetluse kulud.

Tõsisemate ja pikaajalisemate probleemide korral, mille puhul ise väljapääsu ei näe, tasub pöörduda ka võlanõustaja poole.

Blogi kategooriad: kuidas valida laenu