Kas päkapikud on serverisse kolinud?

neljapäev detsember 17, 2015

E-kaubandusest räägitakse viimastel aastatel palju. Veel mõni aasta tagasi peamiselt selles võtmes, et see on üleilmne trend, kuid eestlased on ses osas umbusklikud ja ei kipu väga netis ostlema. Viimastel aastatel aga on need uudised asendunud regulaarsete teadetega, kuidas e-kaubanduse osakaal, saadetud pakkide arv jms ajavad oma kasvukõveraid üha uutesse kõrgustesse.

Ja seda mitte mõne protsendi kaupa, vaid märksa suuremate sammudega. Nii võiski möödunud nädalal näiteks Tarbija24 lehelt lugeda, et aastaga on Omniva pakiautomaatides saadetud pakkide maht kasvanud 40%. Muide, Lätis on kasv sama ajaga olnud aga veel 3x suurem. Tahes tahtmata tekitavad sellised uudised isegi neis, kes pole kunagi midagi netist ostnud, küsimusi, et mis värk on? 

Netis ostlemise buumi taga on tegelikult kaks faktorit. Üheltpoolt usaldusväärsete makselahenduste juurutamine ja teisalt logistikalahendused, mis toimetavad paki kohale mugavalt ja mis peamine – soodsalt. Veel parem kui ka kiirelt, aga paljude netiostlejate jaoks pole see primaarne.

Nüüd jõuamegi päkapikkudeni. Kas jõuluvana kingikotti täites tasub neil sel aastal ka kiigata tavapäraste ostukeskustes kolamiste asemel netipoodide laia maailma? Lühike vastus on ei, sest selleks olete tegelikult juba hiljaks jäänud. Pikem vastus on, et tasub ikka, tasub vaadata erinevate poodide tingimusi, hinnata riske ja võimalusi. Ja kui muud ei, siis panna kalendrisse meeldetuletus järgmiseks jõuluks.

Selle kasuks räägib peamiselt:

  • Netist saab odavamalt. Odavusel on tegelikult kaks aspekti – ühelt poolt võib leida meil tavapoes müüdava kauba lihtsalt odavama hinnaga. Aga teine pool, mis näiteks kingikoti täitmisel on eriti tähtis, on see, et sobivas hinnaklassis asju on lihtsalt kolossaalselt suurem valik. Kui otsid kingitusi hinnaklassis kuni 5 eurot, siis see, mida kõike selle raha eest näiteks aliexpress.com poest saab, on pöörane.
  • Netist saab mugavamalt. Teate küll seda tunnet, kui oled kaks ja pool tundi juba mööda kaubanduskeskust ringi trampinud ning alles pooltele inimestele on õnnestunud kingitused leida. Ega netistki õige asja leidmine alati kiirelt käi, kuid oma aega saad paremini planeerida küll ning otsingudki on märksa sihipärasemad. Ja muide – paljudel puhkudel toob kuller netist ostetud kauba suisa koju kätte.
  • Netist ostes on vähem stressi. Sellest mööda poode kappamisest me juba rääkisime, aga netiostlemine aitab vältida üleüldist jõuluhullust. Kuna kaupade tarneaeg on teinekord isegi kaks kuud või rohkem (kui tahad tellida näiteks Hiinast ja tahad tasuta kohale toimetamist), on selleks, et jõuluks asjad kätte saada, mõistlik need ära tellida juba oktoobris. Ja detsembris, kui teised lapiliste nägudega mööda poode tormlevad, on sinu asi ainult õigel ajal pakiautomaadist asi ära otsida.

Muidugi on netiostudel ka oma hädad, millega tuleb arvestada. Ühelt poolt muidugi usaldusväärsus – kas raha läheb õigesse kohta ja kas selle eest saab ka soovitud kauba. Kõige parem rohi selle riski maandamiseks on teha ostud suurtes ja tunnustatud e-poodides.

Ja siis see kauba kättesaamine… Tarneaeg on enamasti e-poes ilusti ka ära toodud, kuid ei tasu eeldada, et asjad kiiremini jõuavad. Ja kui jätta ostud näiteks detsembrikuusse, siis pigem läheb isegi kauem aega kui lubatud. Ootavad ju sajad miljonid inimesed jõuluvana ühel ja samal õhtul ning pakkidevoog kasvab aasta-aastalt.

Nii et selleks, et jõuluõhtul keegi tuleks ja hüüaks hou-hou-hou, ei pea päkapikud kindlasti enam päevade kaupa ostukeskustes hängima, vaid võivad ka serverites vajalikku kraami kokku kuhjata. Lihtsalt sel puhul tuleb arvesada eripäradega, millest eespool juttu oli.

Loe ka: 4 nippi, kuidas jõuludega mitte pankrotti minna

 

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Kes võidab, kui kindlustust vaja ei lähe?

esmaspäev detsember 7, 2015

Reisimine, eriti koos lastega, on kulukas lõbu. Seda sõltumata igakuise sissetuleku suurusest või sellest, millist reisi parasjagu eelistatakse. Piletid või bensiinikulu, ööbimine ja söömine ning muud vajalikud kulud tuleb kanda nagunii. Ja mis seal salata, puhkusel tahaks natukene rohkem kulutada ka sellele, mille pealt muidu igapäevaselt võib ka kokku hoida – eeskätt siis erinevale meelelahutusele.

Kui need kulud on aga enamasti reisile minnes planeeritud ning rahagi varutus, siis ootamatuste ega õnnetuste eest pole keegi kaitstud. Ei kodus ega võõrsil. Vahe on ainult selles, et võõrsil kipub igasuguste ootamatustega tegelemine minema (kümnetes) kordades kulukamaks, kui kodumaal.

Ega selle vastu mingit imerohtu olu – kõige paremini aitab riske maandada kindlustus. Samas on viimase kümnendiga reisimine muutunud nii lihtsaks ja mugavaks, et teinekord ei tule enam pähegi eraldi kindlustust sõlmima hakata. Korraks autoga Riiga või laevaga üheks päevaks Helsingisse minek ei tundugi enam piisavalt „välismaa“ olevat. Küll aga meenub see siis, kui – ptüi, ptüi, ptüi – häda käes ja arved tulema hakkavad.

Siin on 5 soovitust parima kindlustuskaitse valimiseks:

  • Vaata üle, millised kindlustused sul juba olemas on. Sageli tuleb näiteks krediitkaardiga või mõne muu pangateenusega kaasa automaatne reisikindlustus.
  • Autoga reisides on jätkuvalt vajalik nn roheline kaart. Võta ühendust kindlustusfirma või liisinguandjaga ning uuri välja, mida sul täpselt vaja on.
  • Reisikindlustuse maksumus sõltub palju sellest, millise kindlustuskaitse valid. Mõtle, kui suur on tõenäosus, et su pagas näiteks kaotsi läheb – käsipagasiga reisides on see tõenäosus suhteliselt väike jne.
  • Reisikindlustust tehes tutvu hoolega ka sellega, mida katab tervisekindlustus ning mõtle läbi, mida sa puhkusel olles teha kavatsed. Kui plaanid näiteks suusatada, sukelduda, rattaga sõita või muul moel kehaliselt aktiivne olla, vaata üle, kas ja mis tingimustel seal saadud vigastused kindlustuskaitse alla lähevad.
  • Parima kindlustuspakkumise saamiseks kasuta kindlustusmaaklerite abi. Levinuim neist on iizi.net, kuid maaklerportaale on teisigi.

Ja ära unusta, et kui kindlustus osutub kokkuvõttes asjatuks kuluks ja midagi ei juhtu, ei ole see mitte sinu kaotus vaid võit!

Loe ka: Kas reisides on võimalik säästa? ja Laenukindlustus – asjatu kulu või hügieenireegel?

 

 

4 nippi, kuidas jõuludega mitte pankrotti minna

esmaspäev november 30, 2015

Kuigi poodidesse ilmub igasugune jõulude teemaline kila-kola üha varem ning üldiselt on oktoobri lõpuks poed juba kulla, karra, sädeluse ja mandariinidega üle külvatud, algab õige jõuluaeg ikka advendiküünalde süütamisega. Nüüd on see lõpuks siis käes!

Päkapikud ja põhjapõdrad, kohev lumevaip ja ümber laua kogunenud pere, piparkoogihõng ja vürtsikas glögi… Need on kindlasti märksõnad, millest kõik jõuluajal mõtlevad. Aga nagu igal kurgil on kaks otsa, on jõuludelgi teine pool, mis paljude jaoks tähendab korralikku peavalu – kust leida raha kogu selle jõulutunde tekitamiseks?

Pole mõtet väita, et jõulude ajal ei kuluks rohkem raha. Muidugi kulub. Söök, kingitused, vanematele külla sõit… Aga samas ei pea jõulud tähendama seda, et tuleb pere eelarve tingimata sügavasse miinusesse ajada ning seapraadi kuni jaanipäevani tagantjärgi kinni maksta.

Ja ei, me ei ütle, et kasvata suvel kõrvitsaid ja kartuleid, millega jõululaud katta ning kingituseks koo kogu tutvusringkonnale villasokid. Enamasti pole sellise soovitusega midagi peale hakata. Küll aga toome ära neli soovitust, millest ka päriselt kasu on, kui ei taha jõuludega pankrotti minna:

  1. Loosipakid. Leppige erinevates suhtlusringides – pere, töökaaslased, sõbrad jne – kokku, et teete sel aastal loosipakid. Eriti täiskasvanud inimeste puhul pole saadud kingituste arv ju sugugi oluline, pigem on küsimus žestis ja selles, et saaks koos teistega midagi kuuse alt otsida ja kingitusepaberit krabistada. Nii et rõõm jääb, kokkuhoid aga mitmekordne.

    Ebamugavate olukordade vältimiseks võite ka kokku leppida, mis hinnaklassi loosipakid peaks jääma või kas paki sees peab olema hoopis näiteks midagi isetehtut.

  2. Söödav on IN! Ilmselt on kõik saanud elu jooksul kingituseks raamatuid, mida pole kunagi lugenud, piparkoogivorme, mida niigi juba kodus 3 komplekti seisab jne. Samas mõni maitsev suutäis kulub alati ära – lähtu sellest ka kingituse tegemisel.

    Miks mitte võtta üks õhtu ja küpsetada see aasta kingituseks hoopis piparkoogimaja? Paar kilo mandariine, peotäis pähkleid või tuttavalt jahimehelt hangitud latt head suitsuvorsti juurde ja on väga efektne kingitus olemas ilma mitukümmet eurot kulutamata.

  3.       Kingi emotsioone! Asju on meil kõigil liiga palju. Järjekordse uue telefoniümbrise asemel võid aga kingipakki torgata hoopis mõne toreda emotsiooni stiilis „kutse rabamatkale koos sooja tee ja hea seltskonnaga“.

    Selliseid ideid, mis nõuavad minimaalselt raha, kuid see eest pakuvad hulgaliselt häid emotsioone, suudab ilmselt igaüks välja mõelda terve pinutäie. Nende puhul on hea ka see, et teoks teha saab need juba hiljem ja endale sobival ajal.

  4. Lähtu oma eelarvest, sellest tulenevalt tee ka otsused (vaata eelnevat kolme punkti!) ning katsu hakkama saada nii, et jõulud ei viiks pere eelarvet sügavasse miinusesse. Nii on kõigil pühadest rohkem rõõmu!

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest