Kas reisides on võimalik säästa?

esmaspäev november 16, 2015

Viimasel kahel nädalal on Eestis väga palju juttu olnud reisimisest. Peamiselt muidugi probleemidest, mis seotud rahvusliku lennukompanii pankrotiga. Samas on jõulud tulemas ning tänavu langevad pühad kalendriga kokku peaaegu ideaalselt nii, et paljude jaoks on jõulude ja aastavahetuse paiku vähemalt kaks nädalat nö vaheaega.

Ja sellistel puhkudel inimesed ikka reisivad. Kas siis teise Eesti otsa vanematele ja vanavanematele külla, aga sageli ka niisama puhkama, sest lastel on koolivaheaeg. Reisimine pole kaugeltki odav lõbu, aga seda oskuslikult planeerides on võimalik üsna korralikult kokku hoida.  

Toome mõned head soovitused, kuidas seda teha:

  1. Ööbimine. Lihtne variant on minna hotelli, kuid see on ka kõige kulukam võimalikest. Kui hotellimugavused sind ei paelu ning kavatsed sihtkohas palju ringi liikuda ja vähe magada, on üheks võimaluseks tegeleda näiteks nn. sohvasurfamisega.

    On mitmeid keskkondi (n. www.couchsurfing.com), mis viivad kokku inimesi, kes on nõus enda juurde koju kas tasuta või väga väikse raha eest lubama võõraid, paremal juhul neile ka linna tutvustama ja koos lõbusalt aega veetma.

    Kui siiski soovite pisut privaatsemat ööbimist, tasub lisaks hotellidele ja hostelitele kaaluda ka korteri rentimist. Suurema seltskonnaga minnes on see kokkuvõttes odavam ning lisaks saab kõvasti kokku hoida toidult, kui korteris on olemas köök. Hea nipp on selliste korterite otsimisel kasutada lisaks ülemaailmsetele portaalidele (n. www.airbnb.com või www.booking.com) ka kohalikke sihtkohariigi portaale. Sageli on sama korteri hinnavahe kordades ülemaailmsete keskkondade kahjuks.

  2. Soodsad paketid. Kui Sul pole kindlat sihtkohta veel välja valitud ning paigas üksnes eelarve, tasub vaadata erinevaid lehekülgi, mis koondavad endas häid pakkumisi. Ühelt poolt vautšeriportaalid (tuntuim www.cherry.ee), aga väga häid lennupiletite ja majutuse kombosid leiab ka www.reisidiilid.ee lehelt.
  3. Lennukipiletid. Kui siiski on plaan lennata, siis tasub seda varakult ette planeerida. Või siis üldse mitte ette planeerida, sest lennupiletid on soodsaimad just pikalt ette broneerides või viimasel hetkel valides.
  4. Üldiselt on erinevate lennufirmade pakkumisi ise kombineerides võimalik lennata kordades soodsamalt, kui pakuvad kohalikud reisibürood. Kuigi tõsi, see eeldab teatavat paindlikkust – võivad olla suuremad ooteajad lennujaamades, piirangud pagasile ning ka oht, et kui ei osta ühte piletite paketti (nn. connected flight), võid järgmisest lennust maha jääda.

    Paljude jaoks kaalub hinnavõit aga need riskid üles. Häid lennupakkumisi võid otsida näiteks www.bookinghouse.ee, www.skyscanner.com, www.azair.eu jt lehekülgedelet.

    Söö korralikult. See võib küll kõlada naljakalt, ent igaüks, kes on vähegi ringi rännanud, teab ilmselt, et kõige odavam on süüa kõht regulaarselt ja korralikult täis. Seevastu iga paari tunni tagant teeäärses bensiinijaamas kabanossi või võileiba „tankides“ kulub raha väikeste summadena kokkuvõttes kõvasti rohkem. Lennujaamas pakutavate söökide hinnad on omakorda veel kõvasti krõbedamad.

 

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

„Kui ma oleks teadnud…“ ehk 3 olulist fakti käenduse kohta

neljapäev november 5, 2015

Mäletate, mida Tõnisson ütles Tootsile, kui viimane tuli kallist klassivenda laenule käemeheks kauplema? „Kui ma oleks teadnud, et sa sellise sooviga tuled, ma oleks hoopis kodunt ära läinud.” Kuna ta ei teadnud, sai Toots lõpuks siiski allkirjad kätte. Kuid nagu Tõnisson ütles, siis üksnes seepärast, et tegemist oli koolivenna ja ühekülamehega ning raha, mida Tõnisson esiti tahtis käemeheks olemise asemel Tootsile anda, tal õieti polnud…

Sellest ajast, mida „Suve“ filmis näidatakse, on tänaseks peaaegu sada aastat möödas, kuid Tõnissoni kimbatus pole kuhugi kadunud. Kõige sagedamini tuleb käemeheks hakkamine ehk mingi kohustuse käendamine meie kodudes ilmselt jutuks sügiseti. Sügis on õppelaenude aeg ning õppelaenu saamise eelduseks on käendajate olemasolu.

Nii juhtubki, et septembris-oktoobris-novembris saavad paljud meist kõne mõnelt tuttavalt või sugulaselt, mis algab stiilis „kuule, mul oleks vaja õppelaenu võtta, saad sa ühe allkirja panna?“. Tuleb aga meeles pidada, et see üks allkiri netipangas võib halbade asjaolude kokkulangemisel tähendada hoopis enamat, kui tühi žest.

Oluline on teada, et:

  1. Käendus on tagatis. Kui laenajal pole raha või soovi oma laene tagasi maksta, võetakse see käendajalt. Kui käendajaid on rohkem kui üks, vastutavad nad solidaarselt. Oluline on ka see, et kui laenu võtja jääb laenuandjale võlgu, võib viimane hakata kohe käendajalt laenu sisse nõudma ilma, et oleks laenaja poole üldse pöördunud. Selle vältimiseks tasuks juba algselt käenduslepingusse kirjutada, et käendaja vastutab üksnes siis, kui laenu võtjal on palutud võlg tasuda, kuid ta pole seda teinud.
  2. Käendus on kohustus. Käendatud laen loetakse reeglina käendaja finantskohustuste hulka ning see võib saada probleemiks, kui käendaja soovib hiljem ise laenu võtta. Ja seda sõltumata sellest, kas käendaja peab kunagi seda kohustust täitma või maksab laenuvõtja oma laenud ise ilusti tagasi.
  3. Käendus on leping. Nagu iga teise lepingu puhul, tuleb ka käenduse puhul hoolega läbi mõelda, mis tingimustel sa laenu käendad. Kas paned „igaks juhuks“ õppelaenu taotlejale juba suurema summa, et järgmine aasta ei peaks uuesti käenduslepingut tegema? Millal tekib laenuandjal õigus pöörata oma nõue käendaja vastu? Või kas laenu võtja tohib laenulepingut muuta ka ilma käendaja nõusolekuta?
  4. Käendus on õigus. Enamasti on käenduslepingutes kirjas ka see, et käendajal on õigus saada laenuvõtjalt infot selle kohta, kuidas too oma kohustusi on täitnud, milline on laenujääk ja ka laenuvõtja majanduslik olukord. Selle õiguse kasutamist ei maksa häbeneda, sest tegelikult on kaalul ei rohkem ega vähem kui käendaja enda raha.

 

Pilt: Tallinnfilm www.kino.ee

 

Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Liiga hea, et olla tõsi?

esmaspäev oktoober 26, 2015

Alustuseks kõige olulisem – kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see enamasti polegi tõsi. See universaalne tõde kehtib tegelikult pea igas olukorras, kui mõned üksikud suuremat või väiksemat sorti imed välja arvata. Finantsteenuste valdkonnas pole paraku põhjust imedele loota.

Küll aga üritatakse just finantsteenuste ja laenude turul sageli jätta muljet, et pakkumised on parem kui elu ise. Toome ära mõned levinumad „nipid“, millega üritatakse inimesi enda teenuste kasuks kallutada.

  • Tasuta laen! Tundub ju supermõistlik võtta laenu, millelt ei tule intressi maksta? Nö peenikest kirja lugedes selgub enamasti siiski, et kuskil on konks – intressi ei tule tasuda vaid mingil lühikesel perioodil või ainult esimeselt osamakselt. Isegi kui õnnestub mitu korda erinevatest kohtadest seda „tasuta“ laenu võtta, lõppeb selline skeemitamine suure tõenäosusega varem või hiljem laenulõksu langemisega.
  • Laena SMS-teel. Tegelikult käivad samasse kategooriasse ka laenu vormistamine toidupoes või ajaleheputkas. Eesmärk on sellistel teenustel üks – sokutada pakkumine inimesele käeulatusse just siis, kui mingi emotsiooni ajel soov tekib. Võib ju mõelda, et mis selles halba on, kui nõudlus ja vajadus kokku saavad, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtetega see siiski kokku ei käi.
  • Mikroskoopiline intress. Intressi number võib ju madal olla, kuid alati tasub võrrelda kõiki laenu tingimusi. Sageli on väga väikese intressi juures ka mingi konks – näiteks lisandub lepingu sõlmimise tasu, laenu ei ole võimalik varem tagasi maksta või kaasnevad sellega täiendavad kulud vms. Lõplikku tõde ei näita sageli isegi krediidikulukuse määr, sest see ei kajasta neid kulusid, mis keeratakse inimese kraesse siis, kui makse peaks viibima või tekkima mõni muu probleem.
  • Vabakasutusega laenukontod. Pole vahet, kas nimetada seda krediidikontoks, laenukontoks, arvelduskrediidiks või millekski muuks – kui antakse kasutada võõras raha, mis tuleb hiljem koos mingite lisatasudega tagasi maksta, on tegemist laenuga. Ja laenuga kaasnevad kulud.  See, et laen on tehtud mingi konto kaudu igal hetkel kättesaadavaks, inimeste finantsdistsipliinile kasuks ei tule.

Nii et kuigi parima pakkumise otsimine on igati tervitatav, siis kõik pole kuld, mis esmapilgul hiilgavana näib. Ühegi ettevõtte eesmärk ei ole sulle heategu teha, kõigil on mängus oma ärihuvid. Ja tulles tagasi alguse juurde, siis kui mingi asi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see enamasti ei olegi. 

Blogi kategooriad: Finantsteadmised