6 viga, mida inimesed teevad pensionile jäädes

teisipäev november 21, 2017

Viimase aja uudised panevad nii mõnegi inimese oma tulevikupenisoni peale mõtlema. Kui suur see saab olema? Kas sellest piisab? Millised saavad olema elamiskulud ja maksud? Laenukool ei saa ennustada, milline saab olema sinu pension. Küll aga saame nimetada vigu, mida pärast karjääri lõpetamist vältida. Lugege hoolega, sest kuigi inimene õpib kogu elu, muutuvad õppetunnid teatud vanusest kulukaks. Eriti pensionieas, kus reeglina raha teenimisega enam aktiivselt ei tegeleta.

1. Ei tee oma elukorralduses muudatusi.

Pensionile jäädes tuleks hinnata oma senist elatustaset ning mõelda, mida peaks ja saaks muuta. Alustada tuleks eluasemest. Isegi, kui eluasemelaen on tasutud, siis pärast laste kodust lahkumist võib see ühe-kahe inimese jaoks suureks jääda. Eriti kriitiliselt peaksid oma olukorda hindama majaomanikud. Majas elamisel on palju plusse, kuid eramu vajab ka palju tööd. Siinkohal tasuks läbi mõelda, et kas vanuse kasvades jagub jõudu, abikäsi ja raha maja ülalpidamiseks. Vahest oleks mõttekam kolida hoopis kuhugi väiksemasse kohta ning ülejäänud raha kasutada muud otstarbel? Üle tuleks vaadata ka oma senised tarbimisharjumused. Tööturult lahkumisega võib nii mõnigi kulurida tarbetuks osutuda. Võimalik ka, et vanemas eas vajad hoopis teistsuguseid tooteid ja teenuseid.

2. Minnakse kohe säästude kallale.

Pensionile jäämine võib luua eksliku arvamuse, et edasine elu on nüüd stabiilne ja sündmustevaene. Suuremad laenud peaksid selleks ajaks tasutud olema, pole enam tööd, mida kaotada ning arvele tiksub regulaarselt kindel summa. Tegemist on siiski unistusega, sest pensionile jäämisega elu seisma ei jää, mis tähendab, et ootamatuid väljaminekuid võib ikka ette tulla. Kuitahes suuri või väikeseid kulutusi, olgu need siis seotud kodu, tervise, lähedase või mõne mu sinu elukorraldusest tuleneva valdkonnaga, teatud summa tasub alati varuks hoida.

3. Ei vaadata üle oma investeerimisportfelli.

Investeerimisega on ikka nii, et mõni projekt annab kohe tulemusi, mõni kukub kohe läbi, mõni jääb pikemaks ajaks paigale, omasoodu kasumit või kahjumit teenima. Viimane on iseloomulik väikeinvestoritele. Need on siis tavalised inimesed, kes on end teemaga kurssi viinud ning osa säästudest mõnda firmasse või mitmesse paigutanud ning jätkanud oma igapäeva töö tegemist. Pensionile jäädes aga nii mõnigi ei arvesta, et tema positsioon ühiskonnas ja finantspotentsiaal on oluliselt muutunud. Kuna hilisemas eas pole töökoha leidmine ja lisaraha teenimine kahjuks enam nii lihtne, siis soovitame oma investeerimisstrateegia ümber teha. Kui see seni on olnud agressiivne, siis vali rahulikum tempo. Vahest tasuks mõnest kohast raha välja võtta? Kas on osakuid, mida sooviksid hoopis pärandada?

4. Ei olda kursis toetuste ja maksudega.

Kuna pension pole enamiku meie elu kestel aktuaalne, siis ei kiputa sellest mõtlema ka pensioniea lähenedes või juba pensionil olles. Ükskõik, kui vana sa praegu oled, soovitame tutvuda praeguse pensionisüsteemiga ning panna paika üldine plaan, millal ja kuidas soovid tööturult lahkuda. Sõltuvalt pensioniliigist, on sul omad soodustused ja piirangud, eriti, kui soovid pensionil olles ikkagi tagasi tööle minna. Erilist tähelepanu tasub pöörata ka tulumaksule ja selle piirmäärale.

5. Ei olda kursis erinevate petuskeemidega.

Pensionile jäämisega aeglustub igapäevane elutempo. Paratamatult hakatakse tarbima teisi infokanaleid või väheneb info pealevool hoopiski, sest vahelduseks sooviks ringi liikuda ja teha asju, mida töö ajal teha ei saanud. Nii või teisiti ei pruugi pensionär enam tahta või olla võimeline hoidma end kursis kõige toimuvaga. Seetõttu pole vanemad inimesed tihti teadlikud viimase aja petuskeemidest. Eriti haavatavad on need, kes on ühiskonnast eemale tõmbunud ning elavad omaette.

6. Abistatakse liialt oma täiskasvanud lapsi või sugulasi.

Oma lapsi, sugulasi või sõpru tuleb ikka hädas aidata, kuid piir tuleks tõmmata hädaolukorra ja mugavuse vahele. Me ei väida, et pensionile jäädes lukusta oma uks vältimaks raha kulutamist võõrastele muredele, kuid soovitame abi pakkudes jääda mõistlikkuse piiridesse. Kui sinu täisealine järeltulija või sugulane on sinust liiga kauaks sõltuma jäänud, aita tal leida võimalusi iseseisva elu alustamiseks või anna lihtsalt üks sõbralik müks õigele teele suunamiseks.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

3 kavalat kogumisväljakutset lastele

esmaspäev november 13, 2017

Ilmselt iga lapsevanem on oma pojale või tütrele taskuraha andes sadu kordi korrutanud, et ära siis kõike korraga ära kuluta ja jäta ikka midagi hilisemaks ka. Mõni laps on rohkem, mõni vähem huvitatud raha kogumisest. Kui leida last huvitav ese või üritus, siis on pool võitu motivatsiooni näol juba olemas. Raha kogumine aga nõuab aega ja kannatust, ning lapsed selle viimase poolest tihti ei hiilga. Seega, mida sa vajad, on üks haarav ja selge eesmärgiga süsteem, mis ajendaks su last raha kõrvale panema. Pole probleemi, Laenukoolil on sulle kolm kavalat ideed.

365-päevane väljakutse

Üle maailma, nii vanemate kui laste seas populaarne rahakogumisviis. Menukaks teeb selle süsteemi paindlikkus. Esimese sammuna tuleb enda jaoks välja printida tabel, kus on toodud summad ühest sendist 3.65 euroni. Iga päev valib laps summa, mille ta soovib kõrvale panna ja kriipsutab selle tabelist maha. Järgmistel kordadel seda enam kasutada ei saa. Nii koguneb lapse hoiupõrsasse aasta möödudes 667.95 eurot. See on päris korralik summa ja seega motiveerib last oma taskuraha kasutamist põhjalikumalt läbi mõtlema. Ideaalis peaks see ka innustama otsima lisasissetulekuallikaid, eeldusel, et need jäävad lapsevanema poolt kehtestatud reeglite ja kehtivate seaduste piiresse. Kogumistabeli saad alla laadida siit. Kui igapäevane säästmine on lapse jaoks liiga raske, siis võib raha kõrvale panna sama süsteemi järgi ka nädalapõhiselt.

Lisatööde tegemine

Ettevõtmine, mis õpetab lisaks passiivsele raha kogumisele ka aktiivset viisi ehk töö tegemist. Lapsega lepitakse kokku tema iganädalased kodutööd, mis peavad olema kindlasti tehtud. Seejärel lepitakse kokku tööd, mille eest on võimalik saada lisatasu. Pane tähele, lisatöid ei saa teha või nende tulemus ei lähe arvesse, kui peamised ülesanded on täitmata. Tegemist peaks olema ülesannetega, mis on spetsiaalselt lapsele määratud. Kellegi aitamise eest tasu anda pole pikemas perspektiivis mõistlik valik. Lisaks soovitame mängida tööde tähtaegade ja keerukusastmetega, millest sõltuks siis tasu suurus. Peamine, et laps saaks nö maigu suhu, et tööl ja tööl on vahe ning raha teenimiseks tuleb oma aega targalt kasutada.

Säästude kahekordistamine

Selle väljakutse puhul pole kogumis- ega lõppsummat ette määratud. Põhimõte seisneb selles, et laps paneb oma taskurahast iga kuu soovitud summa kõrvale ja teatud perioodi möödudes loetakse raha üle ning lapsevanemad annavad sama palju juurde. Seega, kui lapsel õnnestub näiteks aasta jooksul koguda 30 eurot, siis lapsevanem annab veel 30 eurot juurde. Kui teil aga juhtub olema sõpru või sugulasi, kes on sünnipäevaümbriku täitmisel erakordselt helded, siis tasub mõelda nende summade väljaarvamisele või mingile piirmäärale. Siinkohal aga jälgige, et erand lapse motivatsioonile laastavalt ei mõjuks. Kuna tegemist on pigem ekstravagantse meetodiga, siis soovitame seda kasutada nooremate lastega. Nii saavad nad raha kogumisele hoo sisse ning saavutatud positiivset emotsiooni saab rakendada juba järgmiste võtete juures.

 

Soovime edukat raha kogumist!

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

5 finantsviga, mida teevad mehed

esmaspäev november 6, 2017

Rahaasjad on üldiselt sooneutraalsed. Siiski on erinevaid finantsvigu, mille poolest paistavad silma just ühe soo esindajad. Eelmine nädal olid Laenukooli luubi all naised ja nende apsakad finantskäekirjas. See nädal keskendume võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes meestele. Ka neil tuleb ette olukordi, kus saaks rahaga paremini ümber käia.

 

1. Mehed riskeerivad investeerimisel rohkem.

Mis puutub investeerimisse, siis mehed on riskide võtmisel julgemad. Mõnda ettevõttesse oma raha paigutamisega kaasnevad paratamatult teatud ohud, kuid alati ei saa lähtuda põhimõttest "kes ei riski, see šampust ei joo." Ei tasu unustada, et investeerimine ei ole sama, mis hoiustamine. Oma raha ei pruugi sa enam kunagi näha. Seega on targem pidada asjatundjatega nõu või uurida põhjalikumalt ettevõtte tausta eriti hoolikalt siis, kui raha paigutamisega kaasneb kõrgendatud oht see kaotada.

2. Mehed kipuvad säästude kogumist tahaplaanile jätma.

Mehed elavad tihti tänases päevas ega mõtle, mis saab 10 või 20 aasta pärast. Kuna oma tegevusi planeeritakse enamasti käigu pealt, siis pole paljud mehed ootamatuteks väljaminekuteks valmis. Väike hädaabipuhver aga peaks igal inimesel olema. Seega paneme meestele südamele hakata iga kuu mingit väiksemat summat kõrvale panema. Abiks seegi.

3. ‎Mehed kulutavad liiga palju naistele.

Kohtingul olles on naisele välja tegemine kena žest. Arvamus, et mängus peavad olema suured summad, on aga juba ammu ajast ja arust. Tänapäeval on enamus naisi majanduslikult iseseisvad ning ei vaja, et iga arve nende eest tasutaks või et kingid oleksid kallid. Pealegi, väärt naisi sinu raha ei huvita. Nemad hindavad pigem sinu iseloomu ja seltskonda. Seega panusta pigem isiklikku arengusse.

4. ‎Mehed kulutavad liiga palju tehnilistele vidinatele.

Meestel on tehnoloogiaga samasugune side nagu naistel kingade ja kottidega. Kõlab kole stereotüüpselt, aga poodides suvalisel hetkel ringi vaadates on sooline esindatus ikkagi ühele poole kaldu. Kuigi seadmed ja mängud on kindlasti kõik väga põnevad, tuleks mõelda, kas iga uuendusega tasub kohe kaasa minna? Kui üldine massihullus on möödunud, ja möödub ta enamasti kiiresti, on hinnad ka kohe soodsamad. Sama kehtib ka sõiduki kohta. Kõige uuem ja võimsam auto või mootorratas mõjub joovastavalt ning toob endaga kaasa ka teatud staatuse. Teiselt, kasutatud sõidukite seast leiab väärilisi vastaseid, mis samas ei mõju rahakotile nii laastavalt ja on pikemas perspektiivis tasuvamad.

5. ‎Mehed ei jälgi oma igapäevakulutusi.

Kommunaalid, teenustasud, lõunad töö juures, sõpradega väljaskäimised, hobid ja sõiduki omamine - igapäevased kulutused, mille puhul kipuvad mehed valima pigem mugavama kui soodsama variandi. Asi pole selles, et mehed ei oska oma kulusid üles märkida - enamik mehi lihtsalt ei viitsi sellega tegeleda. "Mõni euro siia-sinna"-loogikaga kaob täpne ülevaade oma kuludest, mistõttu on need 10-20% kõrgemad kui peaks. Seega soovitame alla laadida mõni eelkujundatud excel või abivalmis rakendus, mille abil oma rahaasjad joonde saada.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised