5 nippi, kuidas pühadekulud kontrolli all hoida

esmaspäev detsember 10, 2018

Kui arvad, et jõulukuud ei saa üle elatud ilma suurte väljaminekuteta, siis siin on Sinu jaoks mitu olulist nippi, kuidas kulutustega rahakotile mitte liiga teha

1. Tee põhjalik eelarve

Anna oma krediitkaardile ja mõistusele välja teenitud puhkus ja limiteeri ostlemist. Just praegu on õige aeg oma võimaluste kaardistamiseks ja põhjaliku eelarve koostamiseks. Pane paika, kas ja kui palju on Sul võimalik kinkide peale kulutada. Nagu Barack Obama on öelnud: „Eelarve on rohkemat kui hunnik numbreid paberil; see on kehastus meie väärtustest“.
Raha, mida saad mõistlikult kulutada kinkidele, peaks olema ressurss, mis pole mõeldud kohustuste ja arvete tasumiseks. Ehk kui soovid rohkem laristada, siis ära haara kohe oma krediitkaardi järele, vaid kasuta raha, mida oleksid muidu kulutanud teistele asjadele (nagu näiteks hommikused latted). Nii kaua kuni kasutad oma olemasolevaid võimalusi, mitte üüriraha või krediiti, oled tubli!

2. Loo oma enda „hea“ või „paha“ nimekiri

Jõuluvana on see, kes peab ostma kingid kogu maailmale, mitte Sina. Kui Sinu kingisaajate nimekiri koosneb rohkem kui viiest inimesest, kes ei kuulu perekonnaringi, on aeg hakata kärpima. Seejärel küpseda ports küpsiseid kõigile, kelle oma nimekirjast eemaldasid. Sel moel on kindel, et saad jagada pühaderõõmu kedagi unustamata ja rahakotti lõhki rebimata.

3. Eelarve on isiklik

Kui mõni Su lähedane teeb alati peeneid kingitusi, aga Sinul pole see võimalik, siis ära säti oma kinkide kulukust tema omade järgi. Kui kahtled, kas pere või sõbrad on õnnelikud ka vähem kulukamate kinkidega, siis mõtle olukordadele, kui nemad on Sulle eelarvesõbralikke kinke teinud. Kahtlemata on teil kõigil murevabam vana-aasta õhtu, kui te pole endi õlgadele üksteise jaoks laene ja krediiti võtnud.

4. Kingi oma aega

Ema, isa, tädid-onud ja teised lähedased inimesed suure tõenäosusega ei hindaks midagi kõrgemalt kui külaskäiku Sinu poolt. Tee pisikesi kingitusi ja suuri kallistusi!

5. Kallite kinkide asemel eelista personaalseid

Väike, kuid läbimõeldud kingitus on palju väärtuslikum kui kallis kink, mis ei leia kasutust. Väldi trendikates kaubamajades poodlemise impulssi ja võta minut, et mõelda, mida Sinu kinginimekirjas loetletud inimesed reaalselt vajaksid. Esmalt mõtle võimalike kingitavate mittemateriaalsete elamuste peale, siis isetehtavate kinkide peale ja alles viimase võimalusena osta midagi poest.
Ära lase kinkimise hullusel saada väikeseks saatanaks oma õlal, kes röövib Sinult pühaderõõmu. Veeda aega oma pere, sõprade ja lähedastega. Kinkides keskendu pigem sentimentaalsele mitte rahalisele väärtusele ja väldi võimalike võlamuresid. Kui suudad järgida neid viite nõuannet, ei pea Sa uuel aastal arvelduskontot avades tundma hirmu.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Isiklikud rahaasjad

Uuring: kui palju kulutatakse jõulukinkidele?

reede detsember 7, 2018

Pühade hooaja üks kahtlemata suurimaid stressiallikaid on kõigile olulistele inimestele täpselt õige jõulukingi leidmine. TF Bank küsitles rohkem kui tuhandet erineva vanuse, rahvuse, elukoha ja sissetulekuga inimest uurimaks kui palju keskmiselt investeeritakse jõulukinkidesse.


Suurim osa vastajatest (19%) ütles, et kulutavad kinkidele keskmiselt 51-100 eurot, kuid eriti palju vähem ei olnud vastajaid (18%), kes väitsid, et kinkide kulukus jääb vahemikku 151-300 eurot. 101-150 euro vahemikku jääb 16% vastajate kinkide kogumaksumus. Võrdselt vähe (7%) oli neid, kes kulutavad kas kuni 25€ või 301-500€.


Kes siis kulutab rohkem, kas mehed või naised?

Igivanale küsimusele kahjuks lihtsat vastust ei tulnudki. Üldiselt otsustavad nii mehed kui naised soetada jõulukinke võrdsete summade eest. Suurim erinevus tuli esile keskmise kulukusega 51-100 eurot vastuse variandis, kuhu markeeris ennast 23% meestest, aga ainult 16% naistest. Ja kui keskmiselt 101-150 eurot kulutavad kinkide peale 19% naisi, siis sama teevad 14% meestest. Üle 500 euro eest soetavad kinke vaid 3% meestest ja 4% naistest.

Vanus ei mängi rolli

Vanusegrupiti ei esinenud eriti silmapaistvaid lahknevusi. Enim levinum oli 51-100 eurone keskmine kulukus, mille poolt hääletas 23% 18-25 aastastest, 20% 36-45 aastastest, 22% 46-55 aastastest ja 17% nii 26-35 kui ka 56-64 aastastest. Suurejoonelisi kulutajaid ehk neid, kes panevad jõulukinkide jaoks kõrvale 301-500€ oli võrdselt pea igas vanusegrupis (8%). Ainsad, kes pole nõus nii palju kinkidele kulutama olid kõige nooremad ja kõige vanemad.

Andunuid kinkidesse investeerijaid leidub üle terve Eesti

Ida-eestlased on erilised, sest ainult 3% neist kulutavad kinkidele kuni 25 eurot ja lausa 26% 51-100 eurot. Samas on nad kõige tagasihoidlikumad (3%), kui asi puudutab kinkide tegemist väärtuses 301-500 eurot. Lääne-Eesti kodanikest 21% on nõus kinkidesse investeerima 151-300 ja lausa 11% pere ja sõpru üllatama 301-500 euro eest. Põhja-eestlased ja lõuna-eestlased on kulutamisharjumustelt väga sarnased ja enamus vastajatest üritab kinke ostes jääda alla 300 eurosesse eelarvesse. Konkreetseim erinevus tuli esile suurte kulutajate vahel: 16% põhjas elavatest vastanutest on nõus käima välja 301-500 eurot, sama on nõus tegema aga 11% lõuna-eestlastest.

Rahakoti paksus on oluline tegur?

Ei tulnud üllatusena, et suurema sissetulekuga inimesed on üldiselt ka nõus kinkidele rohkem kulutama. Kui kuni 800-eurose sissetulekuga vastanutest on keskmiselt 4% nõus jõulukinkide jaoks välja käima 301-500 eurot, siis loomulikult paistavad silma need, kes teenivad üle 800€ kuus, sest sama summa investeerib kinkidesse keskmiselt 9% vastanutest..
Anomaaliaks esinesid need, kelle sissetulek kuus on vahemikus 651-800€, sest 11% nendest kulutavad kinkidele vaid kuni 25 eurot. Võrdluseks võib öelda, et kuni 500 eurose palgaga inimestest investeerib kinkidesse sama summa 9%.

 

10.–22.05.2018 küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus 18-84 vanuseid internetikasutajaid Eestis. Uuringus osales 1002 inimest. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Uuringu tellijaks oli TF Bank.

1987 aastal Rootsis registreeritud TF Bank on Stockholmi börsil noteeritud pank. TF Bank on täna kiiresti kasvav, samas riskiteadlik ja stabiilse kapitaliga Põhja-Euroopa pank. Meil on luba tegutseda Eestis, Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Saksamaal, Austrias, Poolas, Leedus ja Lätis. Vaata lisa www.tfbank.ee.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Uudised

Aitasime toota elektrit SOS Lastekülale

esmaspäev detsember 3, 2018

Oktoobris algatas Paulig kohviringluse projekti. Nimelt on kohvipuru mitmekesine orgaaniline jääde - mitte ainult ei anna sellest teha koduseid näomaske või väetist, kuid sellest saab lausa eraldada suures koguses biogaasi. Koostöös erinevate ettevõtete kui ka eraisikutega koguti novembri lõpuni kasutatud kohvipuru, millest koostöös Nelja Energia biogaasijaamaga toodetakse bioenergiat. Saadav elektrienergia annetatakse SOS Lasteküla kodudele.

Eestlased on suured kohvisõbrad, juues igal aastal peaaegu 6 kg kohvi inimese kohta. Igal hommikul algab päev paljudes kodudes ja kontorites tassitäie aurava kohviga, tihti korratakse rituaali veel mitu korda päevaski. TF Banki töötajad ei ole selles osas erandid, mistõttu olime äärmiselt elevil võimalusest projektis kaasa lüüa.


Suurte kohvisõpradena ja sooviga teha head, panime novembri alguses kohvipuru kogumise kasti püsti enda kontoris. TF Banki töötajad olid lausa nii agarad, et lisaks töö juures toodetud kohvijäätmetele, toodi kohvipuru ka endi kodudest. 26ndaks novembriks olime kogunud kokku täpselt 5 kilo kohvipuru! Projekti koosööpartneri KVARK erilahenduste spetsialisti Arnold Rein Tatuntsi sõnul saab juba ainult ühest kilost kohvijäätmetest kätte peaaegu 500 liitrit biogaasi. Pole üldse paha panus meie väikse kollektiivi kohta!


TF Bank on väga tänulik võimaluse eest anda oma panus niivõrd erilisse projekti. Soovime Pauligile, Nelja Energia biogaasijaamale, SOS Lastekülale ja kõigile teistele projekti koostööpartneritele rahulikku jõuluootust!

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Uudised