Värske uuring: kes võtavad väikelaenu ja miks?

esmaspäev jaanuar 8, 2018

TF Banki värske laenukäitumisuuringu andmeil on väikelaenude võtmiste osakaal püsinud viimaste aastate jooksul võrdlemisi stabiilsena. Kui aastal 2016 oli viimase 12. kuu jooksul võtnud väikelaenu 13% vastanutest, siis 2017. aasta lõpuks oli see number kasvanud 16 protsendini. Sama stabiilsena on püsinud ka hetkel väikelaenu tagasi maksvate inimeste osakaal, mis on viimase uuringu seisuga 24%. Natuke alla 90% neist maksab tagasi ühte laenu. Ülejäänutel on 2, 3 või enam laenu.

Lisaks väikelaenuvõtjate osakaalu regulaarsele monitoorimisele koostab TF Bank ka keskmise väikelaenuvõtja profiili. Allpool on toodud kokkuvõte, milline on väikelaenu tarbija keskmine vanus, elukoht ja sissetulek ning mis põhjustel ta väikelaenu võtab.

Kes võtab laenu?

Väikelaenu võtavad inimesed vanuses 26-55 aastat. Enamus vanuserühmadest on kaetud, sest erinevalt eluasemelaenust on väikelaen oma suuruse ja taotlemistingimuste poolest kättesaadavam suuremale hulgale inimestele. Lisaks võimaldab see katta oluliselt rohkem erinevaid kulusid, alustades hädaolukordade lahendamisest kodus ja lõpetades unistustereisi ostmisega. 18-25. aastaste ja 56-64. aastaste seas on väikelaenu võtmine madala osakaaluga, sest antud sihtrühma esindajatel pole nende eluetapist tulenevalt väikelaenu taotlemiseks võimalust või vajadust.

Rahvuselt on ligi 60% väikelaenuvõtjatest eestlased. Elukohaks on enamik vastanutest märkinud maapiirkonna. Olulisi erinevusi vastajate sugu ja sissetulekut võrreldes pole.

Miks võetakse laenu?

Tulles tagasi vajaduste juurde, siis põhiselt võetakse väikelaenu auto ostmiseks või selle parandamiseks (32%). Teiseks peamiseks põhjuseks on ehitus- või remonditööd kodus (28%). Ülejäänud laenuvõtmise eesmärgid varieeruvad laial skaalal, igaüks neist moodustab koguvalimist väikese osa (2-8%): igapäevaste kulutuste katmine, terviseteenuste eest tasumine, reisimine, koduseadmete, elektroonikatoodete või mööbli ostmine, hariduse omandamine, varasemate laenude refinantseerimine ja muud põhjused.

„Väikelaenu võrdsustakse tihti kiirlaenuga, mistõttu kipub sellel ka halb maine olema. Tegelikkuses on olukord hoopis teine,“ kommenteeris TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali turundusjuht Birgit Jõgeva. „Nagu viimasest uuringust näha, kasutavad inimesed väikelaenu peamiselt suuremateks praktilisteks väljaminekuteks nagu koduremont ja autoost. Laenule on alternatiiviks muidugi kogumine. Eeldusel, et inimene enne laenuotsuse langetamist arvutab läbi oma igakuised tulud-kulud ning võrdleb erinevaid pakkumisi, on väikelaen aga ajalises mõttes mõistlikum lahendus. Suurema summa kogumine võtab aega. Kui aga igakuiselt teatud summa laenu tarbeks tasumine teeb rahaliselt lõpuks sama välja kui säästmine, siis eelistavad inimesed ostuga mitte oodata.“

TF Bank paneb siinkohal siiski uuesti südamele, et iga laen on finantskohustus ja vajab hoolikat järelemõtlemist. Enne laenu võtmist konsulteeri spetsialistiga. Abiks on ka meie blogi www.laenukool.ee isikliku eelarve ja laenuvõtmise planeerimise alased artiklid.

 

17.–29.11.2017 küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus 18-84 vanuseid internetikasutajaid Eestis. Uuringus osales 1000 inimest. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Uuringu tellijaks oli TF Bank. Kokkuvõtte tegemisel on tulemusi kõrvutatud varasemate, 2016. ja 2017. aastal tehtud uuringutega, milles on kasutatud sama ankeeti ja valimisuurust.

TF Bank on Stockholmi börsil noteeritud Rootsis registreeritud pank. 1987 aastal Rootsis registreeritud TF Bank on täna kiiresti kasvav, samas riskiteadlik ja stabiilse kapitaliga Põhja-Euroopa pank. Meil on luba tegutseda Eestis, Rootsis, Soomes, Norras, Poolas ja Lätis. TF Bank AB tegutseb Eesti Vabariigis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu. Panga tegevust kontrollib Rootsi Finantsinspektsioon (Finansinspektionen) ja piiratud ulatuses Eesti Finantsinspektsioon. Vaata lisa www.tfbank.ee.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Uudised

7 rahaga seotud uusaastalubadust

esmaspäev jaanuar 1, 2018

Uus aasta algab paljude jaoks lubadustega enda elus midagi muuta või alustada millegi uuega. Dieet, uus töökoht, remont või uus elukoht, uus auto, unistuste reis soojale maale …. Uueks aastaks võib paljutki planeerida, kuid kõik need soovid vajavad alustuseks enamasti ühte asja – raha. Seega soovitab Laenukool oma uusaastalubaduste andmisel sellest ka alustada. Anname omalt poolt 7 soovitust rahaga seotud uusaastalubaduseks, et sinu unistused, ja ka igapäevaelu, rajaneksid kindlatele alustaladele.

1. Panen paika finantseesmärgid.

Olgu selleks igakuine säästmis- või kulutamiseelarve või muu rahaga seotud eesmärk, määra selle juurde ka kindlad numbrid. Vastasel juhul jäävadki need eesmärgid vaid sõnadeks paberil. Näiteks „Aastal 2018 teenin 1000 eurot rohkem“ on oluliselt kindlam siht kui lubada endale, et uuel aastal kavatsed senisest suuremat palka teenida. Siinkohal paneme ka südamele, et numbreid määra arvutuste, mitte soovunelmate põhjal. Kui oled võtnud nõuks teenida rohkem raha, siis mõtle kohe läbi, mida selleks teha saad, et eesmärgi saavutamine oleks reaalne.

2. Vaatan oma võlad üle.

Võta ette kõik oma krediitkaardid, järelmaksud, liisingud ja laenud, pane need tähtsuse järjekorda ning analüüsi nende hetkeolukorda. Vahest saad mõne võla kohe likvideerida? Vahest tasuks mõni laen refinantseerida? Kindlasti kontrolli ka oma paberimajandust, et sul oleks kõik vajalikud dokumendid olemas ja maksed internetipangas ajastatud.

3. Vaatan üle oma tellimused.

Me kõik tarbime erinevaid teenuseid ja tellime koju tooteid. Hinda kriitilise pilguga oma teleka-, interneti-, kõne- ning muid kommunikatsiooni ja meelelahutusega seotud pakette – kas need kõik on vajalikud? Kui jah, siis kas mõne paketi saaksid soodsama vastu vahetada muutes selle mahtu või teenusepakkujat? Erilist tähelepanu pööra ajalehtedele ja ajakirjadele. Need on asjad, mida tänapäeval on internetis oluliselt soodsam lugeda.

4. Vaatan oma pensioniplaani üle.

Isegi kui pension on alles mägede taga, tasub seda kontot kord aastas kontrollida. See on teema, mis küll iga kuu ei muutu, kuid vajub seda kergemini unustusehõlma. Parem on aegajalt vaadata oma pensionifondi tootlust, võrrelda seda teistega ning teha plaane, kuidas oma vanaduspõli kindlustada kui aastaid hiljem ebakindlusega silmitsi seista.

5. Hakkan oma igapäevakulude üle arvet pidama.

Olgu selleks ruuduline kaustik või mõni kaval nutirakendus, peamine on leida vahend, mis aitaks igapäevastel kulutustel silma peal hoida. Vastasel juhul lähevad kõik unistused ja uueks aastaks seatud eesmärgid vett vedama. Kontrolli alt väljas kulutused toovad endaga paratamatult kaasa ootamatuid lisakulutusi.

6. Harin end iga kuu finantsalaselt.

Proovi iga kuu leida hetk, et lugeda mõni artikkel või raamat, vaadata mõnda videot või filmi, kuulata mõnda saadet, mis on finantsalaselt hariv. Niimoodi hoiad oma rahaasjad joonel ja, kes teab, saad võib-olla ideid, kuidas oma sissetulekut suurendada.

7. Lõpetan ootamise ja ettekäänete leidmise.

Soovid paremat palka, aga kunagi pole palgatõusu küsimuseks õige hetk? Tahaksid uut töökohta, kuid samas kardad uusi väljakutseid? Sooviksid oma laenuasjad korda saada, kuid pangaga suhtlemine tundub ebameeldiv? Oodates elu paremaks ei lähe ja probleemid end ise ei lahenda. Seega, kui tunned ja näed, et sinu elus on kitsaskohti, haara härjal sarvist ja hakka neid väljakutseid sammhaaval lahendama.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Isiklikud rahaasjad

5 tegevust, mille arvelt aega säästa

esmaspäev detsember 25, 2017

Paljudel meist on ajaga kitsas käes. Töö, kool, kodu, trenn, hobid, pere - kellel on vähem, kellel rohkem kohustusi. Kõik võtab oma aja. Lisaks tuleb päeva jooksul ette muidki väiksemaid tegevusi, millele kulub veelgi oma aeg. Päevas on vaid 24 tundi ja sellest teatud aeg kulub magamisele. Seega tuleb oma ajakasutuses eriti hoolas olla, et midagi olulist ei jääks tegemata ja et puhkehetki ei jääks väheseks. Aeg on meie kõige väärtuslikum ressurss.

Pühadeaeg on hea võimalus vaadata rahulikult oma igapäevastele tegevustele otsa, leidmaks ajaröövlid ning nendest ka vabaneda. Laenukool toob välja 5 peamist kitsaskohta, kuhu meie aeg märkamatult kaob. Kas ka sul?

1. Lased end keset tööd „kiirete“ küsimuste ja kõnedega segada.
Minutiline, viieminutiline või kui tahes üürike katkestus läheb tegelikult sulle ajaliselt kaks-kolm korda rohkem maksma. Kui sa meid ei usu, siis proovi järgmist. Palu kõigil jäta teade või tulla kindlal ajal tagasi ning tegele nende teenetega järjest. Võime kihla vedada, et sul kulub nende lahendamisele vähemalt terve tund. Siia arvesta juurde aeg, mis sul kulub uuesti oma tööjärje leidmisele ja keskendumisele. Me ei ütle, et saada kõik küsijad ja abivajavad tagasi, kuid inimesed leiavad piisava aja möödudes enamasti ise lahenduse.

2. Veedad aega telekat või Youtube’i kanaleid sirvides.
Üks asi on vaadata oma lemmiksarja või -filmi, teine asi on sihitult klõpsida kanalite või videote vahel ning otsida midagi igavuse peletamiseks. Kui siia juurde arvestada reklaamid ja ootamised laadimiste vahel, siis tihti kulub kaks tundi, enne kui telekas või arvuti lootusetu ohkega kinni pannakse. Soovitame see aeg parem kulutada trennile, lugemisele, magamisele või millele iganes, mis lõõgastab sind tervislikumal moel kui helendava ekraani tuim vahtimine.

3. Kontrollid pidevalt oma Facebook’i, Twitterit, meilikontot või muud digimeediumi.
Sulle võib tunduda, et oled niiviisi kõigega kursis, kuid kui sa hakkad mõtlema, kui palju kassivideosid, skandaalsete pealkirjadega artikleid ja rämpsposti su ekraanile kuvatakse, siis targem oleks piirduda nende kontode sirvimisega paar korda päevas ja efekt on sama.

4. Ajad asju tipp-tunnil või kõrghooajal.
Kas sa oled ka üks nendest inimestest, kes lahkub töölt kell 17 või jätab oma jõulukinkide ostmise 23ndale detsembrile? Parem oleks tööle minna varem ja lahkuda varem. Või siis olla tööl pool tundi kauem ja maksta arveid või teha muud kasulikku kui passida bussi või autoga närve ja mõttetegevust laastavas ning, mis peamine, aega raiskavas ummikus. Sama kehtib ka igasuguste pühade kohta. Targem on külastada poode natuke varem või tellida oma kingid hoopistükkis internetist. Nii säästad palju aega.

5. Tegeled millegagi puhtast kohusetundest või viisakusest.
Siia punkti alla kuuluvad kõik raamatud, mille loed lõpuni, sest lähtud põhimõttest, et kui juba alustasid lugemist, siis loed ka lõpuni. Tegelikkuses aga on nii, et kui raamat on jama, siis see sinu aega ei vääri. Siia kategooriasse kuuluvad ka kõik tüütud inimesed ja peod, kes saavad osa sinu väärtuslikust ajast, ja olgem ausad, ka sinu meelerahust. Üldse on nii, et kui miski või keegi tekitab negatiivseid emotsioone, siis on ajakulu seda suurem, sest pahas tujus olles on raske millegi produktiivsega tegeleda.

Kui tundsid, et mõni punkt puudutas hinge, siis asu selle kallal häbitundeta tööle. Peamine on ikkagi oma päeva aega juurde võita, mitte ennast olnu pärast materdada, sest ka see on tõsine ajaraisk.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Isiklikud rahaasjad