Kooliaeg, oh kooliaeg - palju sina maksad?

reede august 24, 2018

Kuidas näeb välja kooliks valmistumine peres, kus neljast lapsest läheb kooli 2? Oma kogemusi jagab Laenukooli külalisblogija Liivi Sidron.

„Kodus on nii igavaks läinud, et tahaksin juba kooli minna,“ teatas ükspäev meie vanim laps, kes astub septembris kolmandasse klassi. Noorem vend, keda ootab ees teine kooliaasta, nõustus temaga. Nad igatsevad küll rohkem sõpru ja vahetunde kui õppetööd, kuid nemad on siiski kooliks valmis.

Mina kooliostudega veel ühel pool ei ole, aga võtan rahulikult, sest olulisemad asjad on olemas ja puuduolevad saab soetada kas või toidupoest. Oluliste asjade hulka loen näiteks koolikotid, mis on lapsi teeninud aasta või kaks ega näita veel väsimuse märke.

Kui paljude lapsevanemate jaoks on ranitsate valimine olnud keeruline ja kulukas, siis meieni tulid koolikotid ise, üks kampaania käigus koos sülearvuti soetamisega ja teine läbi Eesti Lasterikaste Perede Liidu. Tegu on keskmisse hinnaklassi jäävate koolikottidega, mis on end piisavalt tõestanud, et julgen 25 euro ringis maksvaid koolikotte soovitada ja tulevikus ka soetada, aga seda muidugi juhul, kui soovitud hinda ei küsita superkangelase pildi, vaid seljatoestuse ja ergonoomiliste õlarihmade eest.

Ühesõnaga on lastel koolikotid olemas ja eelmisest kahest aastast on alles ka veidi kunstitarbeid, vihikuid, jõupabereid ja kilekaasi, mistõttu õpetajalt saadud nimekirjas olevaid asju ei tule täies mahus soetada. Võiks eeldada, et sellisel juhul saab kooliostud täitsa soodsalt tehtud, kuid kuna kõige soodsamad valikud ei ole alati parimad, siis olen arvestanud, et kahe lapse kunstitarvete, kirjutusvahendite, vihikute ja kehvade pinalite uutega asendamise peale kulub ümmarguselt 100 eurot. Selle summa sisse olen arvestanud ka klassiraha ja 8 rulli majapidamispaberit, mis lastel kahe peale kooli tuleb viia.

Eelmistel aastatel tegin kooliostud hüper- ja supermarketitest, seekord on kaalukausil ka Perekaardi partnerid, kes pakuvad suurperedele kuni 20% suurust soodustust tavahinnaga koolikaupadele. Erinevate hinnatestide põhjal on toidupoodide hinnatase sageli siiski soodsam kui kontori- ja koolitarvetele spetsialiseerunud kaupluste või raamatupoodide oma, mistõttu ei pruugi ma suurt hinnavahet näha ning teen lõpuks ostud sealt, kus parasjagu mugavam on.

Kulude hajutamise eesmärgiga tegin riiete ja jalanõude hulgas inventuuri ning mõned vajalikud täiendused ära juba juuni- ja juulikuus. Sügiseks vajalikke asju sai tegelikult veel varemgi varutud, sest jalanõude ja üleriiete kvaliteedi pealt ma väga kokku ei hoia, aga head asjad on kallid isegi allahindluste ajal, mistõttu tasubki neid just siis ette soetada. Riiete ja jalanõude osas päris kõik veel olemas ei ole, üks laps vajab uusi spordijalatseid, teine sisejalatseid ja sügist üleriiete komplekti, aga nendele peale üle 100 euro ei tohiks kuluda, sest tean, kus praegu head soodushinnad on.

Eelnevatel aastatel on ka dressid olnud üheks suuremaks kuluartikliks, kuid libedast polüestrist pükste põlved ei ole end õigustanud ka tuntud brändide juures ja seetõttu tänavu ma dressikomplektile enam rõhku ei pannud. Kombineerisin olemasolevaid spordisärke ja dressipluuse kõige soodsamate puuvillaste pükstega, mida sain „võta 3, maksa 2 eest“ raames 32 eurot eest kokku 6 paari. Varem maksin sellise summa ühe dressikomplekti eest ja nutsin kulunud püksipõlvi nähes juba oktoobris.

Üldiselt soetangi lastele allahindluste ajal asju jooksvalt ette, tänu sellele ei kulu riietele ja jalanõudele uue hooaja või kooliaasta alguses eriliselt suuri summasid. Praeguse seisuga arvestan augusti eelarvest kahe vanema lapse koolitarvetele, riietele ja jalanõudele umbes 200 eurot, kuid kulutuste hajutamiseta ning allahindluste jälgimiseta korrutaksin summa julgelt kahega. Saaksime kindlasti ka väiksema eelarvega hakkama, veel kergem oleks isegi suurem summa kulutada, aga on asju, mille pealt ma ei soovi kokku hoida ja samas ei saa ka priisata.

Kahe aasta pärast saadame korraga kooli juba neli last ja kuna kulud aina kasvavad koos lastega, siis tuleb ka aina loovamaks ja ettenägelikumaks muutuda, et mitte teha järeleandmisi kvaliteedi osas ja samas mitte minna sügise alguses pankrotti.

Kui ma hakkaksin alles augusti lõpus mõtlema sellele, mida kõike on neljale lapsele lasteaeda, kooli ja garderoobi juurde vaja, siis tõenäoliselt ahvatleksid mind väga pakutavad järelmaksuvõimalused, sest kõige ühe kuu eelarvesse sättimine oleks liiga kulukas. Sellisele libedale teele ma minna ei soovi ega soovita. Küll leiab häid soovitusi pere eelarve planeerimiseks ja kulude optimeerimiseks TF Banki Laenukoolist, mis ei õpeta võtma laenu, vaid vastupidi, õpetab majandama nii, et laenu ei oleks vaja võtta. Sedasi majandama õppida soovin ja soovitan küll.

Ilusat suve lõppu ja stressivaba kooliaasta algust!

 

Liivi Sidron on populaarne pereblogija ning jagab fännidele seiku oma igapäevaelust blogis Kuus Sidrunit. Kirjasõna teel jagab ta peamiselt mõtteid nelja lapse kasvatamisest ning kuidas kulgeb elu kui perepea töötab Soomes. 

 

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Värske uuring: palk ja võrdne kohtlemine

esmaspäev juuni 25, 2018

Kui palju läheb kellegi palgast pere eelarvesse, pole just igapäevane jututeema, mida seltskonnas arutada. Tegemist on ikkagi sügavalt isikliku küsimusega, mis on perekonniti erinevalt lahendatud. Kuna Eesti näol on tegemist üleminekuühiskonnaga, kus traditsioonilised vaated põrkuvad uue aja ideedega, siis antud küsimus on põnev uurimisvaldkond.

Nii otsustaski TF Bank uurida 1002 inimese vaateid, kas pere eelarvesse peaks rohkem panustama kõrgema sissetuleku pereliige. Lisaks huvitas meid, kas suurem palganumber võiks olla pigem mehel või naisel.

See, kes teenib peres rohkem, peaks ka rohkem kulusid kandma.

16% küsitletutest leidis, et kindlasti peaks edukam pool rohkem rahalisi kohustusi täitma ja 52% pigem jah. Soo ja rahvuse lõikes olid vastanute osakaalud enamvähem pooleks. Ka erinevaid vanusegruppe võrreldes selgus, et „pigem jah“ on üpris võrdselt populaarne vastus kaldudes samas natuke vanema grupi poole. Väitega nõustus 57% vanusegrupist 46-55-aastat kui 18-25-aastastest leidis sama 47%. Võrreldes vastuseid inimeste sissetuleku taustal, selgus, et 58% inimestest, kelle kuupalk jäi kuni 500 euro piiresse, pigem nõustusid väitega, et rohkem teeniv pereliige peaks ka rohkem kulusid kandma. Suuremate sissetulekutega inimesed pooldasid antud ideed vähem, kuid sellegipoolest ülekaalukalt.

Viiendik pooldab soolist palgalõhet

Diskussioon meeste ja naiste palganumbrite võrdsusest on meie ühiskonnas pidevalt aktuaalne. Meedias kajastatakse tihti erinevaid seisukohti, analüüse ja uuringuid probleemi olemusest või siis just selle puudumisest. Seega otsustasime minna teemaga rohkem süvitsi uurides soo ja sissetuleku seotust, kuid natuke teise nurga alt.

Uurisime inimestelt, kes nende meelest võiks peres rohkem teenida. Enamus ehk 79% küsitletutest vastas, et vahet ei ole. Teisisõnu pole oluline, kas peres teenib rohkem mees või naine. Küll aga hakkas silma, et ligi viiendik vastanutest leidis, et suurem palganumber peres võiks olla mehel. Meessoost vastajatest pooldas seda väidet 21% kui naistest leidis sama 17%. Vanuste lõikes suuri erinevusi ei olnud: 21% nii 26-35 kui 36-45 aastatest oli väitega nõus. Neile järgnesid ülejäänud vanusegrupid jäädes oma earühmas 17-18% piiresse.

Küll oli aga tekkis suur vahe rahvuste lõikes. Kui 15% eestlastest leidis, et mees võiks peres rohkem teenida, siis muudest rahvustest inimesi oli samal meelel 29% ulatuses. Samas soosis palgalõhet 22% suurtes linnades elavatest inimestest kui maapiirkondades oli selleks osakaaluks vaid 15%. Kui aga võrrelda vastajaid sissetulekute baasil, siis inimesed sissetulekuga kuni 500 eurot ja 501-800 eurot pooldasid ideed vastavalt 17% ja 16% ulatuses, inimestest palganumbriga 801-1100 eurot leidis sama 23% ja üle 100 euro teenivatest inimestest 21%.

 

10.–22.05.2018 küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus 18-84 vanuseid internetikasutajaid Eestis. Uuringus osales 1002 inimest. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Uuringu tellijaks oli TF Bank.

1987 aastal Rootsis registreeritud TF Bank on Stockholmi börsil noteeritud pank. TF Bank on täna kiiresti kasvav, samas riskiteadlik ja stabiilse kapitaliga Põhja-Euroopa pank. Meil on luba tegutseda Eestis, Rootsis, Soomes, Norras, Poolas ja Lätis. Vaata lisa www.tfbank.ee.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Uudised

TF Banki uuring: mida arvatakse palkadest ja maksudest?

esmaspäev juuni 18, 2018

Palgad ja maksud – need on numbrid, mis ei jäta kedagi külmaks. Igal ühel meil on arvamus sellest, kas üldine sissetulekutase Eestis on madal, normaalne või kõrge. Erinevates meediumites on aegajalt päevakorras uued tööviisid, miinimumpalga suurus ning kodanikupalga võimalikkus. Sama kirglikuks teemaks on ka maksud. Need tunduvad kõikidele ühteviisi kõrged. Või kas ikka on nii?

TF Bank küsitles rohkem kui tuhandet erineva vanuse, rahvuse, elukoha ja sissetulekuga inimest uurimaks nende finantsalaseid hoiakuid palkade ja maksude teemal. Eesti erinevates piirkondades elavate meeste ja naiste arvamus pole alati nii ette ennustatav kui arvata võiks.

Eelistatud on kuupõhine palgaarvestus.

Eesti elanikkonnal on valdavalt regulaarne sissetulek. Tänapäeva muutuvate elu- ja tööviiside valguses uurisime, millist palga, pensioni või muu perioodilise tasu saamise sagedust nad eelistaksid. 66% vastanutest jääksid tavapärase, kord kuus täies ulatuses laekuva sissetuleku juurde. Samas oli arvestatav osakaal ka neid (20% vastanutest), kellele sobiks saada tasu kaks korda kuus (2x50%).

Miinimumpalk võiks olla 900 eurot ja rohkem.

2018. aastal on miinimumpalk 500 eurot. TF Banki uuringus anti vastajatele valida 100-eurose sammuga alates 300 eurost. Kui 700-eurost miinimumpalka pooldas 19% vastanutest ja 800-eurost 18%, siis koguni 26% leidis, et miinimumpalk võiks olla 900 eurot või enam.

Maksud on kõrged ja pension madal.

Nii nagu enamik vastajatest soovis, et miinimumpalk oleks kõrgem, leidsid nad ka, et riiklikud maksud on kõrged. 26% küsitletutest väitis, et maksud Eesti Vabariigis on väga kõrged ja 51%, et pigem kõrged. Samas oli ka neid, kes leidsid, et maksud meie riigis on parajad (21% vastanutest). Pensioni kohta arvas 53% küsitluses osalenutest, et see väga madal ja 43%, et see on pigem madal. Kokkuvõttena ei olnud vastajad rahul ei riiklike maksude ega kohaliku pensionitasemega.

Kehtida võiks 500-eurone kodanikupalk.

Palusime TF Banki uuringus osalejatel anda hinnang, kas Eestis võiks igaühele kehtida kodanikupalk. Tegemist on siis meedias aegajalt arutlusel olnud ideega, et kõikidele kodanikele võiks riigi poolt olla tagatud tingimusteta põhisissetulek. 19% vastanutest leidis, et selline korraldus võiks kindlasti kehtida. 38% vastasid aga pigem jah. Ideega pigem mitte nõustuvaid inimesi oli 30%. Küsimusele, kui suur võiks kodanikupalk olla, vastas 29% kodanikupalga pooldajatest, et piisav oleks 500 eurot. Sellele järgnes 13% vastanute soov teenida 900 või enam eurot.

 

10.–22.05.2018 küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus 18-84 vanuseid internetikasutajaid Eestis. Uuringus osales 1002 inimest. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Uuringu tellijaks oli TF Bank.

1987 aastal Rootsis registreeritud TF Bank on Stockholmi börsil noteeritud pank. TF Bank on täna kiiresti kasvav, samas riskiteadlik ja stabiilse kapitaliga Põhja-Euroopa pank. Meil on luba tegutseda Eestis, Rootsis, Soomes, Norras, Poolas ja Lätis. Vaata lisa www.tfbank.ee.

Blogi kategooriad: Uudised