ISIKLIK EELARVE JA ELIZABETH WARREN’I 50-30-20 REEGEL

esmaspäev juuni 26, 2017

Isikliku eelarve koostamine keerleb peamiselt ümber matemaatiliste tehete. Igakuised sissetulekud, väljaminekud ja säästmised peavad olema balansis. Numbrid klapivad alati samade reeglite järgi. Liidad sa  2+3 või 3+2, tulemus on ikka sama ja ei sõltu sinu soovidest. Küll aga sõltub sinust ja valitud eelarve koostamise metoodikast nende numbrite suurus. Oma kulude-tulude üle arvestuse pidamiseks on põhimõtteliselt kaks moodust. Esimene võimalus on sissetulekust kõik püsikulud maha arvestada ja vaadata edasi, mida ülejäägiga teha. Teine võimalus on jaotada sissetulek teatud eesmärkide vahel. Mõlemal lähenemisel on omad plussid. Laenukool alustab nimekirja lõpust ja tutvustab ühte võimalikku eesmärgistatud eelarve pidamise meetodit: Elizabeth Warren’i 50-30-20 reeglit.

Kes on Elizabeth Warren?

Elizabeth Warren on 1949. aastal sündinud USA teadlane ja poliitik, kelle peamiseks huviobjektiks on tavainimesed ja nende isiklik majanduslik olukord. Ta on antud teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ja artikleid, andnud hulganisti intervjuusid ning töötanud nõuandjana riigiasutustes ja ka senaatorina. Ta on olnud ajakirja TIME 100 maailma mõjuvõimsaimate inimeste nimekirjas.  Koos oma tütre, Amelia Warren Tyagi’ga lõi ta raamatus "All Your Worth: The Ultimate Lifetime Money Plan" 50-30-20 eelarvestamise põhimõtte.

Kuidas 50-30-20 reegel töötab?

Tegemist on väga lihtsa põhimõttega, mille järgi planeeritakse 50% sissetulekust vältimatute kulude, 30% isiklike vajaduste ja 20% säästmise või laenumaksete jaoks. Protsendid pole rangelt paigas. Iga inimene saab nende piire vastavalt oma tulu suurusele ja elukorraldusele natuke nihutada. Peamine, et osakaalud jääksid enam-vähem samaks. Eesmärk on ikkagi katta oma praegused kui ka tuleviku finantskohustused olemasolevate vahendite piires. Lisaks annab 50-30-20 reegel sulle ka kindlama kontrolli oma raha üle. Nii on sul täielik teadmine, et teenitu kulutatakse eesmärgipäraselt, mitte ei  haihtu suvaliselt õhku.

Alusta oma igakuise sissetuleku määramisest. Palgatöölisel on selleks iga kuu üks summa. Kui sinu tasuga on seotud ka boonussüsteem või oled vabakutseline, siis arvuta ühe kuu keskmine aasta peale. Seejärel fikseeri oma kulud jaotades need kolme rühma:

  1. 50% - elamispinna laen või üür, kommunaalmaksed, kommunikatsiooniteenused, toit, ravimid ja muud möödapääsmatud kulud. Paneme siinkohal südamele, et kuigi mõni kulu on vältimatu, saab seda teatud määral ohjata. Näiteks tasub üle vaadata oma mobiili- ja internetipaketid, vahest annab neid soodsamate vastu vahetada.
  2. 30% - kino, teater, kohvikud, restoranid, trenn ning muu meelehea ja meelelahutus, millega sulle oma vaba aega meeldib sisustada. Ükski eelarve, mis keelab osta midagi endale, ei ole eriti elujõuline. Seega on parem hinnata oma väljaminekuid ning eelarvestada need piisavalt paindlikult, samas piiritletult, et sinu soovid ja finantsvõimalused oleksid tasakaalus. Nii väldid sa stressist ja muudest emotsioonidest tingitud liigseid ostlemisi.
  3. 20% - laenumaksed ja/või säästmine. Kõige väiksem, kuid samas oluliseim osakaal eelarves. Selle abil on tagatud sinu laenukohustused, hädaabifond ja erinevad tulevikuplaanid.

Et eelarve alustamine libedamalt läheks, koostasime sinu jaoks esialgse Exceli tabeli, mida saad enda andmetega täita. NB! Tegemist on töövahendiga mõeldud eraviisiliseks kasutamiseks.

Miks see meetod töötab?

50-30-20 reegli edu peitub selle universaalsuses. See on üheaegselt universaalne kui ka individuaalne. Paika pandud osakaalud aitavad oma kulusid vastavalt järje peal hoida. Meelelahutus ületab tunduvalt 30% piiri? Selge, millestki tuleb loobuda. Vältimatud kulud moodustavad 40%? Tore! Ülejäägi saad säästmisse suunata. Lähenemine, mis töötab kõigi puhul. Individuaalseks muudab reegli sinu enda sissetuleku suurus. Keegi ei ütle, sulle, et nui neljaks pead iga kuu 200€ kõrvale panema, vaid sinu võla- ja säästustrateegia arvestab sinu enda võimalustega.

50-30-20 tulude-kulude arvestaja põhja saate alla laadida siit: TF Laenukool – 50-30-20 tulude-kulude arvestaja 

Edukat eelarve koostamist!

Pildi allikas: Wikipedia

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

KINDLUSTADA VÕI MITTE KINDLUSTADA – SELLES ON KÜSIMUS

esmaspäev juuni 19, 2017

Mitu korda elus sa oled mõelnud, et oleks mul ainult kindlustus olnud? Või vastupidi, et küll on hea, et ma selle ära kindlustasin? Ilmselt kõige tihedamini oled vastamisi küsimusega, kas kindlustada või mitte. Kõike endale kuuluvat, renditud ja laenatud vara korraga ei kindlusta, see on selge. Kindlustuse puhul pole vastus alati ühene. Mõni agaram kindlustusagent võib ju puust ja punaseks teha, miks sul just seda paketti on vaja, parem ju karta kui kahetseda, aga igakuine tasu, kuitahes väike, on ka raha. Seega vaata üle allolev nimekiri ning hinda oma reaalseid vajadusi ja võimalikke riske. Kindlustada või siis mitte kindlustada – mõlemal juhul mõjutab antud otsus sinu praeguseid ja tuleviku kulusid. Iseasi, kui ulatuslikult.

Nutikindlustus
Nutitelefonid ja tahvelarvutid on need kõige kergemini ja ka tihedamini purunevad asjad kodus. Eriti, kui peres on väikeseid lapsi. Teatud firmad pakuvad nutiseadmete parandamise hüvitamist kodu- või autokindlustuse raames, kuid uurida tasub ka eraldi kindlustuspakette. Siis saad veenduda, et sul on parim lahendus. Nutiseadmete kindlustamist ühel või teisel moel tasub kaaluda, sest tihti maksab purunenud klaasi või nupu parandamine pool seadme ostuhinnast.

Teiste seadmete ja vallasvara kindlustus
Kindlustada saab ka telekat, raadiot, külmikut või erinevaid seadmeid komplektina. Kuna elektrooniliste seadmete väärtus kahaneb ajas kiiresti, siis uuri kullipilgul kindlustustingimusi. Eriti oluline faktor on omavastutuse suurus. Kui see moodustab lõviosa uue seadme maksumusest, siis on targem kindlustamata jätta. Vallasvara kindlustamine võib olulisem olla neile inimestele, kes elavad üürikorteris. Võõrast pinda ise ei kindlusta, kuid oma asjade eest sooviksid ikka hoolitseda. Enne aga räägi omanikuga lepingutingimused läbi. Vahest hüvitab tema korterikindlustus ka korteris olevatele asjadele tekkinud kahju.

Kodukindlustus
Oma koju investeerid sa kõige rohkem oma aega raha ja raha. Viimase aja uudistest selgub aga, et aiast pannakse suurema tahtmise korral isegi hekk pihta. Lisaks varastele võib kodu seisukorda mõjutada ka õnnetus naabrite juures või mõni looduskatastroof. Seega on kodukindlustus sõlmida rohkem kui soovituslik. Enne uuri kindlasti turgu ja võrdle erinevaid pakkumisi.

Elukindlustus
Nii mõnigi inimene jätab elukindlustuse sõlmimata, sest mõte surmast on ebameeldiv. Samas, ega elukindlustus polegi mõeldud igaühe jaoks. Kui sinu peres on inimesi, kes otseselt sõltuvad sinu sissetulekust, siis tasub elukindlustust kaaluda. Ära lase end teema morbiidsusest mõjutada ja võta pakkumised. Mõistliku kuumakse korral kaovad sünged mõtted peast kiiresti.

Laenukindlustus
Kindlustada saab nii krediitkaardilt võetud kui ka suuremaid pangast laenatud summasid. Siinkohal tasub läbi mõelda, kui suur on risk, et jääd maksetega hätta ning kui suure summa lisab laenukindlustus sinu igakuisele laenumaksele. Kui oled üpris kindel, et tagasimaksmisega võib probleeme tekkida, siis jäta parem laen üldse võtmata. Samas, sa ei saa iial olla täiesti kindel, et su töökoht ei kao või et su tervis ei vea alt. Laenukindlustuse kohta tasub uurida ka siis, kui oled pere üks peamisi leivateenijaid.

Lemmikloomakindlustus
Õnnetusi juhtub, ka lemmikloomadega. Vaevalt sa sooviksid kliinikus olla silmitsi paratamatusega, kus pead raha puudumisel oma sõbra magama panema. Üldiselt on reegel, et mida suurem või haruldasem loom, seda suuremad ravikulud. Lemmikut kindlustades tuleks arvestada ka tema elueaga, näiteks hamstri kindlustamine pole just mõistlik investeering.

Kasko- ja liikluskindlustus
Ise võid sa ju eeskujulik liikleja olla, kuid meie teed on täis igasuguseid kahtlaseid elemente: huvitava suhtumise või puudulike oskustega juhid, kaheldava väärtusega sõiduteed ja ekstreemsustesse kalduvad ilmastikuolud. Seega pole siin eriti pikka mõtlemist. Plekimõlkimisest suurema õnnetuseni – igakuised kindlustusmaksed on 100% asja ette.

Reisi- ja tervisekindlustus
Kõik sõltub sihtkohast, reisi pikkusest, reisivahenditest ja sinu kohvri sisust. Kui viskad seljakoti selga ja sõidad bussiga paariks päevaks Riiga, siis tundub reisikindlustus natuke liiast. Samas, pikemad ja kaugemad reisid võivad tekitada muret pagasi, tehnika ja reisi katkemise pärast. Eraldi teema on tervisekindlustus. Euroopa Liidu sees kehtib ravikindlustuskaart, mida on võimalik eesti.ee portaalist paari klikiga tellida. Väljaspool liitu reisides tasuks tervisekindlustus ikkagi teha. Ka kõige tervem inimene võib haigestuda või õnnetusse sattuda ning raviarved välismaal on ühed suurimad arved. Parem karta kui kahetseda.

Mida kindlustuse valimisel kindlasti silmas pidada
ehk hangi vastused järgmistele küsimustele:

  • Milline on omavastutus?
  • Milline on kindlustusperiood?
  • Milline on kuumakse ja kindlustussumma?
  • Millal kindlustuspakkuja kahjusid ei hüvita?
  • Kuidas käib kahju tõendamine?
  • Mida konkurendid pakuvad?
  • Mida põnevat veel peenikeses kirjas kirjutatakse?
Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

MÕISTLIKU PUHKUSE PLANEERIMISE ABC

esmaspäev juuni 12, 2017

Kuigi ilm on heitlik, ja ülejäänud suvekuud ilmselt jätkavad samal lainel, siis mõtted liiguvad ikkagi puhkuse suunas. Puhkus on aga nii rahaliselt kui ajaliselt piiratud tegevus. Seda enam tuleb seda hoolsalt planeerida, et jõudehetkedest viimast võtta. Laenukool jagab kõigile, kelle eesmärk on puhata mõistliku eelarve piires, nippe ja trikke, mida puhkusele suundumisel silmas pidada.

Vali sihtkoht arukalt. Juuli on ilmselt kõige populaarsem puhkusekuu üle maailma, kuid reisipakkumised erinevad hooajati. Suvel on populaarsed sellised kohad nagu Türgi, Bulgaaria, Kreeka, Itaalia … Sügise- ja talvekuudesse aga on saadaval mõistliku hinnaga pakette teistsugustesse sihtkohtadesse: USA, Tai, Vietnam, Aafrika, erinevad eksootilised saared … Mõnikord on isegi soodsam ja põnevam puhata hooajavälisel ajal. Sihtkoha valikul jälgi uudiseid ja uuri välisministeeriumi lehte. Lisaks terroriohule võivad paljud avalikud kohad olla piiratud ligipääsuga või suletud.

Kontrolli hindu. Internet on täis erinevaid reisimisega seotud portaale ja ettevõtteid, kes pakuvad oma teenuseid. Kasuta neid targalt ära. Valides näiteks lennupileteid, kontrolli nende hindu mitmest allikast, kaasa arvatud teenusepakkuja enda lehelt. Hinnavahe võib olla märkimisväärne, eriti kui sul on varasematest reisidest kogunenud püsikliendi punkte. Majutusest rääkides uuri lisaks hotellidele ka kohalike inimeste pool pakutavaid majutusteenuseid. Headeks lehekülgedeks on Couchsurfing ja Airbnb. Esimene on mõeldud pigem noortele ja seiklushimulistele reisijatele. Teine portaal pakub turvalisi ööbimislahendusi igale maitsele ja rahakotile. Kellel on pikem puhkus või vabam töögraafik, võiks pilgu peale visata viimase hetke pakkumistele. Teinekord võib komistada vägagi soodsa pakkumise peale.

Kohalik hinnatase. Lennupiletid ja majutus võivad ju soodsa hinnaga olla, kuid puhkuse eelarvet mõjutavad oluliselt ka söögile, meelelahutusele ja transpordile kuluvad summad. Seega tee põhjalik eeltöö. Arvesta seejuures välja oma päevaraha söömiseks, muuseumide külastamiseks, ühest kohast teise saamiseks … Kindlasti uuri ka kohapeal levinud maksevahendite kohta. Kas eelistatakse pigem sularaha või kaardimakset? Sellest sõltub, palju sularaha kaasa võtta ning kui palju sul kulub valuuta vahetamise ja välismaal pangakaardi kasutamise peale. Teatud sihtriikides on universaalseks valuutaks dollar. Seda on hea teada juhuks, kui kohapeal peaks valuuta vahetamine või raha välja võtmine oluliselt kallim olema.

Tegevused sihtkohas. Võta maksimum ja planeeri oma marsruut ette. Reisiraamatud ja internet, sõbrad ja tuttavad - kõik oskavad soovitada häid või vältimist väärt kohti ning milliste väljaminekutega seejuures arvestada. Võimalikult palju infot tasub hankida ka kohalike kommete ja seaduste kohta. Piirangud alkoholile, odavatele toodetele, taime- ja loomaproduktidele, lisaks erinevad ühiskonnanormid, mille peale ise ei tulekski - nendega mittearvestamine võib kulukaks osutuda. Võimaluse korral uuri ka kohalike petuskeemide kohta. Keegi ei anna sulle heast tahtest tänaval roosi, kommi, käepaela vms väikest meenet. Ära lase end võõrastel puudutada. Investeeri heasse kõhukotti või kaelaskantavasse rahakotti. Võimaluse korral võta kaasa nii ID-kaart kui pass ja hoia neid eraldi. Kõik need ettevaatusabinõud võivad sind säästa nii mõneski probleemist.

Kodu turvaliseks. Teavita ainult võtmeisikuid, et lähed puhkusele. Oma elamusi postita sotsiaalmeediasse pigem naastes. Kõikide Facebook’is, Instagramis või mujal meediumis sõbraks märgitud inimeste seas võib olla neid, kes huvituvad rohkem sinu varast kui su ilusatest fotodest. Appi võid paluda naabri või lasta paigaldada valvesüsteemi. Igaks juhuks lülita välja vesi, gaas jms mis võivad sinu äraolekul avariisid tekitada. Eemalda kõik seadmed vooluvõrgust ja ära jäta väärisesemeid nähtavale kohale.

Tee tervise- ja/või reisikindlustus. Parem igaks juhuks maksta see väike summa, kui hiljem õudse paberimajanduse ja üüratute summadega hädas olla. Rahakotile mõjuvad kõige rängemalt just ravikulud ja seda mõnikord ka aastaid pärast reisi. Sellepärast on abiks ka kõige väiksemgi kindlustus.

 

Mõnusat puhkust!

Loe ka:
Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest