Olgu su pensionipõli ilus! Aga kuidas?

esmaspäev märts 27, 2017

Pension võib tunduda mägede taga, kuid selleks valmistuma hakata pole kunagi liiga vara. Maailm muutub kümnete aastate jooksul palju ning enda tulevikku meist keegi ette ei näe. Küll aga saad praegu seada eesmärke, millist vanaduspõlve sa sooviksid. Need omakorda dikteerivad sinu praeguse elustiili ja pensioniks valmistumise strateegia. Elada mõnusalt ja muretult on hea, aga liiga üldine siht. Soovitame alustada konkreetsemate, praktilisemate küsimuste lahendamisega ja sealt edasi vaadata, millised on sinu võimalused ilusa pensioniaja tagamiseks.

Millal plaanid pensionile minna?

Mõned inimesed eelistavad pensionile jäämist edasi lükata, kuna neile meeldib nende töö. Nad jätkavad tööl käimist kas täis- või osalise koormusega. Samas, teised viivitavad töölt lahkumisega, kuna neil pole muud võimalust. Alati on ka neid inimesi, kas soovivad ja saavad varem pensionile jääda. Arvesse tuleb ka võtta muutuvaid riiklike regulatsioone. Pane paika soovitud pensioniiga ja mõtle läbi, millised on sinu võimalused.

Kuidas sinu pensionisambal läheb?

See on teema, millele tuleks regulaarselt tähelepanu pöörata. Uuri igakuiselt, milline on sinu pensionisammaste tootlikkus ja prognoos. Kas sellest piisab muretu pensionipõlve tagamiseks? Või tasub panka vahetada ja lisaks pensionifondile veel kuhugi investeerida?

Millised on sinu finantskohustused?

Vaata üle oma laenud, nende suurused ja maksetähtajad. Ilmselt on ütlematagi selge, et pensionile võlgadega vastu minna ei tasu. Mida kiiremini saad oma laenukohustused täidetud, seda kindlam on sinu vanaduspõlv.

Kas sul on pensioni ajal võimalik lisa teenida?

Pensionile jäämine ei tähenda, et sul ei võiks olla peale pensioni veel mingeid sissetulekuallikaid. Selleks võib olla osalise koormusega töökoht, mõne investeeringu pealt intressi teenimine, üüritulu vms. Välistada ei tasu ka ettevõtlust. Vanemas võib sul olla praegusest rohkem ressursse oma äriidee realiseerimiseks.

Millist elustiili sa soovid?

Kas sa soovid jääda paikseks või eelistaksid pigem maailma avastada? Kas sinu tarbimisharjumused jäävad samaks või sooviksid natuke pillavamat elu elada? Valitud elustiilist sõltub, millised saavad olema sinu igakuised kulud ja tulud ning millise summaga peaksid iga kuu hakkama saama.

Kus sa elama hakkad?

Olgu selleks praeguse elukoha säilitamine või uue ostmine kodu- või välismaal, eesmärkide seadmisel tasub arvestada ka lähedaste elukohtade ja võimalike tervisehädadega. Ka kõige tervislikemate eluviisidega inimesel võib vanaduses ette tulla haigusi, mis vajad pidevat või erakorralist arstiabi või kergesti ligipääsetavat elukohta. Äärmuslikumal juhul võid vajada isegi kohta hooldekodus. Nii või teisiti on targem valida kergesti ligipääsetav asukoht ja omada vastavat kindlustust või sääste.

Millega sa pensionil olles tegelema hakkad?

Tööturult lahkudes hakkab sul palju vaba aega olema. Millega plaanid seda sisustada? Üks asi on katta oma igapäevased elamiskulud, kuid hobid, reisimised ja muud vaba aja veetmise viisid nõuavad mingil määral raha. Parem sellega juba ette arvestada.

Kui terve sa tulevikus oled?

Kellelegi ei meeldi mõelda, et tulevikus olen haige, kuid see on võimalus, millega peab arvestama. Mõtle läbi, milline on sinu tervis, kui jätkad praeguse eluviisiga. Võta arvesse ka võimalikke pärilikke haigusi ja tüüpilisi vanadusest tingitud vaegusi. Mõtle ette, kas sa vajad täiendavaid sääste või kindlustust.

Kas ma saan oma laste abile loota?

Vanaduspõlve kõige kindlam investeering on lapsed. Samas, mõtle läbi, kas pensionile jäädes on su lapsed võimelised füüsiliselt ja finantsiliselt sind vajadusel aitama ja toetama. Või tingib nende vanus või tervislik seisund hoopis selle, et sina pead neile ka pensionieas abiks olema?

Kes su matusekulud katab?

Natuke morbiidne, kuid kulukas teema. Matusetalitusele ja peiedele kulub lähedastel arvestatav summa. Targem oleks kasvõi osagi selleks tarbeks kõrvale panna. Seoses matustega mõtle ka läbi, kas sul on sõpru või sugulasi, kellele sooviksid oma vara pärast oma surma jätta? Kas mõnele sinu lähedasele oleks sinu raha abiks?

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Mõistliku laenuvõtmise meelespea

esmaspäev märts 20, 2017

Auto ei käivitu, veeboiler vajab välja vahetamist, erakorraline käik hambaarsti juurde …. Elus võib ikka ette tulla olukordi, mille lahendamiseks tuleb võtta väikelaen. Laenuotsus peab olema hoolikalt läbi mõeldud ja, mis peamine, põhjalikult läbi arvutatud. Raha laenamine pole aga teema, millega igapäevaselt kokku puutuksime. Siinkohal tuleb appi TF Banki Laenukool. Räägime mõistliku laenamise põhimõtetest, millega peaksid kindlasti enne laenu võtmist tutvust tegema.

Kas ma ikka vajan laenu?

See on esimene küsimus, mida tuleks endalt teist, kolmandat ja ka neljandat korda küsida. Või on võimalik ja mõistlik see suurem kulutus, näiteks vannitoa remont, uue auto ost või talvine suusareis lükata edasi ajale, kus mõned eelmised kohustused saavad juba tasutud ning laenuvõime suurem?

Hinda võimalikke riske. Nimelt ükski töökoht pole igavene, ükski äri ei ole garanteeritult edukas ning ka tervis võib ühel hetkel jupsima hakata. Seejärel hinda realistlikult oma teenistust, kulusid ja varusid ning laena lõpuks pisut vähem, kui arvutuslik laenuvõime näitab. Pea meeles ka seda, et kunagi ei tasu tarbimise eesmärgil võtta laenu kinnisvara tagatisel. Väikelaen on mõeldud kulude katmiseks ja seda peaks suutma teha ilma kinnisvara tagatiseta. 

Kui aga oled laenu võtmas kellegi teise, mitte isiklikust vajadusest tulenevalt, siis peaks vastus olema 99,99%-l juhtudest ei. Laen on kohustus, mis igal juhul mõjutab, et mitte öelda ohustab sinu sissetulekut. Ettevaatlikult tasub suhtuda ka käendamisse. Kui laenajal pole raha või soovi oma laene tagasi maksta, võetakse see käendajalt. Mis aga peamine, käendatud laen loetakse reeglina käendaja finantskohustuste hulka ning see võib saada probleemiks, kui käendaja soovib hiljem ise laenu võtta.

Kellelt laenata?

Rusikareegel on, et suuremad, pikemalt rahvusvahelisel või ainult Eesti turul tegutsenud ettevõtted on tunduvalt usaldusväärsemad kui väikesed ja/või alles alustanud ettevõtted. Reklaami võib aga teha igaüks, seega alusta taustauuringust. Abiks on internet, Finantsinspektsioon ja sõbrad-sugulased.

Seejärel vali vähemalt kolm ettevõtet ja küsi neilt julgelt pakkumised koos lepingunäidistega, et neid siis omavahel võrrelda. Taotlusi võid erinevatele firmadele esitada nii palju kui kulub. Laenukohustus tekib alles lepingu allkirjastamisel ja siis ka on sul võimalus sellest 14 päeva jooksul taganeda makstes ainult vastava aja jooksul kogunenud intressi.

Kuidas pakkumisi võrrelda?

Erinevate pakkumiste võrdlemist lihtsustab krediidikulukuse määr. Mida suurem see on, seda rohkem tuleb tarbijal laenu eest tagasi maksta. Krediidikulukuse määr võib olla aga kordades suurem laenuandja poolt väljareklaamitud intressist. Laen, mille intress on 10% ja krediidikulukuse määr 50% on tarbijale palju kallim, kui laen, mille intress on 25% ja krediidikulukuse määr 30%.

Samas, krediidikulukuse määr ei ole ka lõplik tõde. Sageli tuleb inimestele üllatusena, et krediidikulukuse arvutamise põhimõtted võivad olla erinevad. Mõni laenupakkuja arvutab seda ühe kalendrikuu, teine jälle kogu kulude põhjal ning esmapilgul vaid tehnilise nüansina tunduv pisiasi tähendab tegelikkuses 12-kordset vahet.

Lisaks, kuigi krediidikulukuse määr sisaldab küll otseseid ja esmaseid laenuga seotud kulusid, kuid kaks võrdse kulukusemääraga laenu võivad lõpuks erineda kalliduselt väga palju. See saab juhtuda siis, kui mängu tulevad kõikvõimalikud kõrvalkulud. Näiteks laenu ennetähtaegse tagastamise hind, maksepuhkuse võtmine, eriti aga kõik protseduurid, mis järgnevad näiteks laenumakse hilinemisele.

Palju laen mulle tegelikult maksma läheb?

Laenu võttes tuleb alati meeles pidada, et ükski laen ei ole tasuta. Laenuga kaasneb tihti intress, lepingutasu, haldustasu ja veel muid lepingust sõltuvaid kulusid, mis võivad suurendada tagasimakstavat summat märkimisväärselt. Laenu lõpliku maksumuse arvestamisel on kõige kriitilisemaks teguriks aeg.

Reeglina on nii, et mida väiksem on laenusumma ja lühem tagasimakse periood, seda suuremad on nii intress kui ka laenu võtmisega kaasnevad kulud. Seetõttu on tihtipeale kasulikum võtta suurem summa tarbimislaenu näol, mida on võimalik igal ajal lisakuludeta varem tagastada või vajadusel laenujääki suurendada. Makseperioodi valimisel on rusikareegliks, et laen peaks olema tagasimakstud enne kui soetatud seadme eluiga lõppeb või eelmise reisi jaoks võetud laen on tasutud enne, kui hakkad uut reisi planeerima. Auto soetamiseks võetud laen peaks olema tasutud maksimaalselt viie aasta jooksul, televiisor, pesumasin, diivan vms kahe aastaga.

Igasugustesse maksevabastustesse ja –puhkustesse tuleks suhtuda skeptiliselt. Intress kuulub maksmisele nagunii, kuid mida kauem selle tasumisega venitada, seda aeglasemalt väheneb ka laenujääk. Intressi suurus sõltub aga otseselt laenujäägist – mida suurem see on, seda suurem on intressimakse osakaal ja seda pikema perioodi jooksul tuleb laenu tagastada.

Müstiline refinantseerimine

Refinantseerimine tähendab olemasolevate laenude kiirkorras tagasimaksmiseks uue ja paremate tingimustega laenu võtmist. Teisisõnu, kui sul hetkel on juba mitu väiksemat laenu, siis mõtle nende likvideerimisele ühe suurema laenuga. Laen on laen ja võlg jätkuvalt võõra oma, kuid üks mõistlikel tingimustel laen on igal juhul parem kui mitu kehva laenulepingut. Iseäranis kiir- ja SMS-laenude tagasimaksetest moodustavad intressid ja sissenõudmiskulud sageli suure osa, mis võivad laenajal üle jõu käia.

Madalam intress pole aga refinantseerimise ainus eelis. Sageli on inimese jaoks abi näiteks ka pikemast makseperioodist või paindlikumaist tingimustest. Ning isegi kui sa pole makseraskustes, tasub aeg-ajalt oma laenud-liisingud üle vaadata - konkurents laenuandjate vahel on tihe ning sageli saab eilsed laenutingimused vahetada täna märksa soodsamate vastu.

Lepingu sõlmimine

Enne lepingu sõlmimist loe see mitu korda läbi, ka peenes kirjas tingimused. Pärast lepingu sõlmimist hoia see koos maksegraafiku, arvete jm oluliste dokumentidega alles. Kõik üksikasjad ei püsi kellelgi meeles ja kui asjad ära visata või kustutada, pole pärast ka kuskilt oma õigust taga ajada. Makseprobleemide tekkimisel ära peida pead jaanalinnu kombel liiva alla. Kõige õigem oleks siiski probleemide tekkimisel kohe laenuandjaga suhtlust alustada ja koos välja mõelda, kuidas keeruline olukord lahendada. Aktiivne suhtlus on selle eelduseks. Ootamatuste eest pole kaitstud keegi, kuid neist väljatulemine on au-, mitte häbiasi.

Loe ka:
Blogi kategooriad: kuidas valida laenu

Mis on majandusvägivald ja kust abi saada?

esmaspäev märts 13, 2017

Majandusvägivald on olukord, kus teine inimene (sinu abikaasa või elukaaslane, laps, sugulane, sõber, naaber) kasutab sinu raha, finantsressursse või vara ilma sinu teadmata või nõusolekuta. Majandusvägivallaks loetakse ka igasugust manipuleerimist eesmärgiga mõjutada sinu finantsotsuseid. Ohvriks võib langeda igaüks, olenemata vanusest, soost ja vara suurusest. Vanemad inimesed on eriti haavatavad: tihti sõltuvad nad oma elukorralduse või tervise tõttu teistest inimestest.


Millised on majandusvägivalla ilmingud?
Majandusvägivalda pole alati kerge ära tunda, kuna sellel on mitmeid vorme ja see areneb pikema aja jooksul koosnedes mitmetest erinevatest sündmustest. Tihti juhib sellele tähelepanu mõni lähedane, kuid üldiselt tasub olla valvas järgmiste tegevuste ja olukordade suhtes:

  • Teise inimese kontrolli all on ligipääs sinu pangakontole, ühistele säästudele või muudele sinu või ühistele varadele.
  • Sinu praegune või endine elukaaslane keeldub rahaliselt panustamast sinu või perekonna ellu. Enamus või kõik elamiskulud on sinu kanda, kuigi teisel poolel on kõik finantsvõimalused olemas.
  • Sul ei lubata kasutada internetti, telefoni või transpordivahendit, mistõttu ei saa sa käia tööl või ülikoolis.
  • Keegi võtab sinu nimele laenu, sunnib sind laenulepingule alla kirjutama, sunnib sind käendajaks või muul moel oma varaga võõra laenu eest vastutama.
  • Sa pead tihti aru andma, kuidas sa oma raha kulutad.
  • Keegi ähvardab müüa või müüb sinu vara ilma sinu nõusolekuta.
  • Keegi kasutab sinu sularaha, deebet- või krediitkaarti või muud omandit ilma sinu nõusolekuta.
  • Sinu raha peidetakse sinu eest või ei võimaldata muul moel sellele ligipääsu.
  • Sind alavääristatakse väitega, et sa pole võimeline rahaga ratsionaalselt ümber käima.
  • Sind sunnitakse pettuse abil või vägisi oma testamenti muutma.
  • Sõber või perekonnaliige sunnib sind teda enda eestkostjaks määrama.
  • Sinu allkirja võltsitakse erinevatel juriidilistel dokumentidel.
  • Sinu arved on maksmata, kuigi sa oled kellelegi nende tasumise usaldanud.
  • Sind survestatakse investeerima raha ettevõtmisesse, mis kõlab liiga hästi, et tõsi olla.
  • Lähedased või sugulased manipuleerivad sinu tunnetega või ähvardavad sinuga suhted katkestada, kui ei saa soovitud summat või vara.


Majandusvägivallaga kaasnevad tihti ka ahistajapoolne viha, vaimne ahistamine, ähvardamine, hooletusse jätmine või vägivald.

Kust abi saada?
Majandusvägivalla juhtumitest on võimudele raske teada anda, kuna ohver ise kas ei suuda uskuda, et lähedane võiks temaga nii käituda või siis ei saa/ei soovi vägivallatsejat üles anda. Näiteks kardab ohver suhte purunemist, ahistaja vangistamist, kättemaksu või tänavale jäämist. Lisaks võivad takistavateks teguriteks olla ohvri füüsiline või vaimne seisund. Mõnikord on aga nii, et ohvril puudub usk, et midagi saaks päästa või parandada. Nii või teisiti, majandusvägivald pole kunagi aktsepteeritav. Kui märkad, et keegi sinu lähedastest või sa ise oled hädas, tuleb abi otsida.

Abi saamiseks pöördu politsei, sotsiaaltöötaja või ohvriabitöötaja poole. Füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistele pakub abi ka üleriigiline tugitelefon lühinumbril 1492.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised