Kui mõistus kaob, aga kohustused jäävad

esmaspäev oktoober 16, 2017

Vananemine on paras loterii: kellel püsib tervis aastate kestel enam-vähem samana, kellel mitte. Sama kehtib ka mõistuse kohta. Kõrgem iga ei tähenda alati, et side reaalse eluga kaob, kuid keegi meist ei tea ette, millise haiguse või õnnetuse tagajärjel võib otsustusvõime ja mälu kahjustada saada. See risk kasvab iga mööduva aastaga. Koos sellega kasvab ka risk, et kaob kontroll sinu finantsasjade üle.

Laenukool ei kutsu siinkohal üles matuseplaane koostama, kuid teatud ettevalmistusi võiks teha juhuks, kui sind peaks hilisemas eas tabama dementsus, Alzheimer või muu haigus, mis seab sinu ja su finantsolukorra haavatavasse olukorda. Need ettevaatusabinõud säästavad sind ja su lähedasi stressist ja segadusest ka siis kui peaksid sattuma mõnda raskemasse õnnetusse.

 

1. Lihtsusta ja dokumenteeri.

Vaata üle oma pangakaardid ja -kontod. Vahest ei kasuta sa mõnda neist juba pikemat aega? Kui jah, siis pane need kinni. Kui neid pole seni vaja läinud, ei lähe ka tulevikus. Küll aga on eriolukorra tekkimisel segadust vähem. Vaata üle ka kõik oma finantskohustused, sissetulekuallikad ja varad ning pane need, kas arvutisse või paberile kirja. Tee see dokument kergesti leitavaks juhuks, kui peaksid kas või ajutiselt oma kohustustest eemal viibima. Nii saaks keegi nende eest sinu asemel seni hoolitseda.

2. Kogu kõik olulised dokumendid ühte kohta.

Muretse üks kindlam kast, kuhu panna järgmised isiklikud paberid:

  • sünnitunnistus,
  • isikut tõendavad dokumendid, mida sa igapäevaselt ei kasuta,
  • tervisega seotud tõendid,
  • kui oled abielus, siis abielutunnistus,
  • kui omad kinnisvara, aktsiaid või muud vara, siis vastavad tunnistused ja tõendid,
  • erinevad lepingud panga, kindlustusasutuste, kommunaal-, side- või muude teenuste osutajatega, eriti olulised on laenulepingud just maksepuhkuse taotlemise jaoks,
  • panga- ja kõnekaardi PUK-koodide lehed, muud vajalikud paroolid,
  • testament (kui sul see on koostatud),
  • nimekiri inimestest või ettevõtetest, kes on sulle võlgu, pane juurde ka lepingud,
  • olulised kontaktid (arstid, advokaat, ülemus, koostööpartnerid, lähedased vms), kellega peaks ühendust võtma, kui sinuga midagi juhtub.

Kuna tegemist on tundlike materjalidega, siis soovitame seda karpi hoida silma alt ära või lausa luku taga. Viimasel juhul ole siis võtme või parooli peitmisega ettevaalik.

3. Kaalu testamendi tegemist.

Kui sul on abikaasa ja/või lapsed ning omavahelised suhted lähedastega korras, siis kõige hullema juhtumi korral peaks oma vara ja kohustuste pärandamine võrdlemisi konkreetne olema. Kui sul on aga oma vara jagamise osas erisoovid või aimad, et sugulastel tekib sellega probleeme, tasub ühendust võtta mõne juristiga.

4. Muretse endale usaldusisik.

Mõtle läbi, kellega oma sugulastest või sõpradest saad kõige paremini läbi. Keda sa usaldad täielikult? Lepi selle inimesega kokku, kuidas ta peaks toimima juhul, kui sinu mõistus peaks tuhmuma, kui sa peaksid raskelt haigestuma või õnnetusse sattuma. Nimelt dementsuse või mõne muu tervisehäda käes kannatavate vanainimeste finantsolukorda halvendab muuhulgas tihti üksindus. Kui ole kedagi, kes oleks sinu elukorraldusega kursis ja sind aegajalt kontrollimas käiks, on suur oht, et mõned finantskohustused jäävad tähelepanuta, mis toob endaga kaasa tarbetuid kulutusi. Hullemal juhul võid langeda majandusvägivalla ohvriks.

5. Mõtle välja plaan Z.

See on viimane plaan juhuks, kui sinu mõistus või keha peaks järsult või ajapikku alt vedama. Mõtle läbi, kas saad sel juhul oma koju jääda või peaksid hoopis mõne lähedase juurde või hooldekodusse kolima. Viimase variandiga kaasnevad igakuised kohatasud, mis võivad jääda sinu pere kanda. Eraldi pead arvestama ka erinevate ravikuludega. Vahest oleks siinkohal abiks, kui sul on natuke raha kõrvale pandud? See on abiks ka siis, kui sa ei soovi riiklikusse hooldekoju minna, vaid eelistad privaatsemat lahendust.

 

Need punktid tasub üle vaadata ka selle mõttega, kui mõni sinu lähedastest on jõudmas küpsemasse ikka või juba veedab pensionipõlve üksinda kodus. Nii saab ka tema oma asjadest parema ülevaate ning, kes teab, äkki õnnestub ennetada probleeme, mis tema elu ajal või pärast surma peret tabada võivad.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Ülekvalifitseeritud? 5 nõuannet uuele töökohale kandideerimiseks

esmaspäev oktoober 9, 2017

Põhjuseid kraadi või paari võrra madalama tasemega tööpositsioonile kandideerimiseks võib olla mitmeid. Vahest soovid liikuda uude valdkonda ja madalam ametikoht on loogiline punkt, kust kogemuste omandamist alustada. Vahest oled praegusest vastutusalast või oma ülemusest väsinud. Vahest oled alustanud oma ettevõttega ja vajadki just natuke lihtsamat tööd, mille kõrvalt oma äri arendada. Või on sul hoopis reaalne vajadus uue töökoha järgi.

Olgu põhjuseks, mis tahes, sinu CV on ilmselt paljude tööandjate jaoks omamoodi hirmuäratav. Vältimaks tüüpilisi vastuseid stiilis „Te olete antud positsiooni jaoks ülekvalifitseeritud,“ või „Meil pole Teile vastavat palka ja/või väljakutseid pakkuda,“ soovitame tööle kandideerides ennetavalt proovida mõnda allpool toodud nippi.

  1. Alusta oma tutvusringkonnast.
    Soovides senisest madalama positsiooniga tööd, on targem alustada sõpradest ja töökontaktidest. Nemad tunnevad sinu iseloomu ja võimeid ning jäävad väiksema tõenäosusega sinu soovide osas kahtlevale seisukohale. Nende suust vaevalt „Sa päriselt ka tahad seda tööd?!“ kuuleksid. Pealegi, kui neil endal midagi pakkuda pole, võivad nad teada kedagi, kellele sind soovitada.

  2. Muuda oma resümee natuke tagasihoidlikumaks.
    Rõhk on sõnal „natuke“. Võta oma suurimatelt saavutustelt natuke sära maha, vahest tasuks mõni auhind ja vastutusrikkam tööülesanne üldse välja jätta. Suure tõenäosusega on sul väga spetsiifiline CV. Muuda selle sisu üldisemaks, kuid mitte nii palju, et sinust tegelikkusest rumalam mulje tekiks.

  3. Kohanda oma CV-d vastavalt pakutavale ametikohale.
    Üks asi on teha natuke tagasihoidlikum resümee, teine võimalus on seda iga kord kohandada. Jah, see variant on ajakulukam, kuid samas võimaldab rõhuda pigem sinu oskustele kui suurtele tiitlitedele erinevates firmades ja projektides. Demonstreerimaks oma huvi ja motiveeritust, too kaaskirjas välja juba paar ideed, millega saaksid ettevõttes kasulik olla.

  4. Valmista ette nö kõne teemal „Miks ma soovin teie ettevõttesse tööle tulla?“
    Mõnel intervjuul ikka tekib küsimus, et miks peaksid sina oma teadmiste ja kogemuste juures soovima sellist ametikohta. Ole selleks valmis. Vahet pole, kas näitad üles totaalset vaimustust firma kohta või tunnistad ausalt, et arved vajavad maksmist, peaasi, et sinu vastus oleks läbi mõeldud ja konkreetne.

  5. Ära piirdu oma otsingutel ainult Eestiga.
    Tänapäeval on võimalik välismaistele töökohtadele kandideerida interneti vahendusel. Kuna riigiti on kultuur erinev, on ka suhtumine inimese töökogemusse erinev. Sama kehtib ka töökultuuri, mõnes riigis on see vabam, teises konkreetsem. Siinkohal aga paneme südamele, et otsingutel kasuta turvalisuse huvides suuremaid ja tuntud kanaleid.

 

Edu uute väljakutsete otsimisel!

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Laenukool annab hoogu – „Tom õpib rahamängu“.

esmaspäev oktoober 2, 2017

Kes veel ei tea, siis kuni 4. oktoobrini saab Hooandjas toetada projekti „Tom õpib rahamängu“. Kuna Laenukooli eesmärk on parendada inimeste finantskäekirja, siis märkame ja tunnustame teisigi ettevõtlikke inimesi, kelle siht on sama. Eriti, kui tegemist on laste rahateemadel harimisega. Seega otsustas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal omalt poolt toetada projekti 350 euroga, et üks klass või lasteaiarühm saaks hakata „Tom õpib rahamängu“ abil uusi teadmisi omandama.

Nimelt usume, et lapsele maast madalast igapäeva rahaasju õpetades ei tagata talle mitte ainult kindlam tulevik, vaid panustatakse ka üldiselt ühiskonna arengusse. Mida vähem riskikäitumist esineb selle liikmete finantskäitumises, seda edukam on kogukond tervikuna.

Siinkohal haarab Laenukool initsiatiivi ja kutsub tegudele. Tutvustame projekti lähemalt ning toome teieni erinevatest Eestimaa koolidest õpetajate kogemused seoses laste ja rahateemade tundmisega. Loodame, et see innustab teidki projekti või muul moel oma laste ja kogukonna arengusse panustama.

Mis projektiga on tegu?

Tom õpib rahamängu“ on Eesti esimene rahatarkuse raamat lastele. Raamatu autoriks on majandusharidusega kahe lapse ema Riin Tuttelberg. Raamat on suunatud eelkõige lasteaia- ja algklassiealistele lastele, aga sobib lugemiseks igas vanuses. Peategelane Tom saab oma vanema õe Ellu käe all palju uusi teadmisi raha ja rahaga seotud harjumuste kohta. Loomulikult on kõik põnevad tarkused mängulises võtmes ja lastele lihtsas ning arusaadavas keeles. Koos Tomiga saavad lugejad teada, et raha ei tee kedagi rikkaks, teadmised seevastu võivad seda teha küll. Lisaks õpitakse vahet tegema vajadustel ja tahtmistel, kuidas mõistlikult kulutada ja hindu võrrelda. Kindlasti ei puudu ka sellised tähtsad teemad nagu laenamine, eelarve, säästmine, raha teenimine, raha kasvatamine, ametid ning ettevõtlikkus.

Teisisõnu puudutab raamat kõiki neid teemasid, mis on ka Laenukooli jaoks olulised, kuid need on esitatud lapsesõbralikult ja ilmekate illustratsioonidega.

 

Miks on sellist projekti vaja? Sõna on õpetajatel.

Võtsime ühendust kolme Eesti erinevast koolist õpetajaga ning uurisime neilt, millised on laste teadmised rahast.

 

130 õpilasega Tõstamaa Keskkoolis 5. - 9. klassi õpilastele matemaatikat õpetav Karin Mitt räägib oma kogemustest:

„Õpetan mõisakoolis, mis asub maapiirkonnas. Õpilaste teadmised on pigem kasinad ja jäävad rohkem isiklike kogemuste tasemele. Algklassi õpetaja annab lastele päris raha kätte ja nad on hädas selle kokku arvutamisega. Tulemused on küll erinevad, aga pangakaart võõrandab reaalsusest. On ka neid, kes ise teenivad/koguvad. Need õpilased väärtustavad raha rohkem. Unistused tuleviku suhtes on paljudel liiga ebarealistlikud. Unistatakse oma majast, autost jms. Samas pakutakse maja hinnaks näiteks 5 000 €! See tundub ju suur summa olevat... Samas, unistused autost algavad 55 000 eurost... Kui jõuame selleni, et kui kaua ja mil viisil raha kokku saada, siis tundub, et paljud jäävad ikka fantaasiamaailma. Nad ei suuda ette kujutada tulevikus tehtavaid reaalseid kulutusi ja sissetulekuid.“

Küsimusele, kas lastele pakuvad rahateemad huvi, vastab Mitt jaatavalt, kuid eelduseks on, et neid tuleb käsitleda eakohaselt. Karin Mitt jätkab, et rahateadmisi omandatakse enamasti kooliväliselt (kodu, sõbrad, meedia). „Meie kool alustas sel õppeaastal osades klassides majandusõpetusega. Ehk see aitab kaasa.“ Lõpetuseks ütleb õpetaja Mitt, et lapsed õpivad kõige paremini läbi tegevuse. „Seega on uute teadmiste omandamisel abiks erinevad aktiivõppe meetodid, vastava valdkonna esindaja tunnis külas käimised, arvutimängud ...“

 

Valga Gümnaasiumis geograafiat ja Eesti suurimas põhikoolis, Valga põhikoolis, kus on hetkel pea 850 õpilast, loodusõpetust ja geograafiat õpetav Raili Jahtmaa võtab oma kogemuse kokku järgnevalt:

„Õpilased jagunevad minu arust kahte. Neil, kel kodudes kas räägitakse rahast ja maailmast üldse rohkem või on perel lausa enda ettevõte - need teavad paremini, oskavad hinnata ka tööd, millega raha tuleb. Neil, kel kodudes tehakse palgatööd või ei vestelda neil teemadel ning antakse niisama ja ostetakse kergemalt, on kujunenud arvamus, et raha tuleb lihtsalt. Paljudel alam-kesklassi lastel on just hoiakud, et kõik peab olema firmamärgiga ja kõige kallim, siis on hea. Samas ei saada hakkama oma taskuraha kogumise ega hoidmisega.“
Küsimusele, kas lapsi huvitavad rahateemad, vastab ta, et raha pakub üldiselt huvi igas vanuserühmas. „Väiksematel on see lihtsustatud. Uuritakse, kus kellegi vanemad töötavad ja kui palju keegi taskuraha saab. Nii tekivad oma hierarhiad. Suuremad, kes suviti ka ise töö tegemist proovinud, oskavad näha mitut külge. Gümnasistid saavad aru ka juba pidevalt tõusvast maksukoormusest ja just sellest osast, mis puudutab pensioneid.“

Jahtmaa jätkab, et esmane teadmise omandamise koht võiks olla kodu ja vanemad, kuid väikelinnas kipub selleks olema kool. „Koolis tutvustavad rahateemasid ühiskonnaõpetus ja majandusõpetus, muudes tundides tuleb seda ette lõiminguna. Uusi teadmisi aitavad kinnistada ja neist aru saada näited. Neid võiks ainetundides olla oluliselt rohkem. Võiks isegi olla läbivalt üks, praeguse ühiskonna- ja inimõpetuse asemel kombineeritud aine, mis käsitleks igapäevamajandusega seotud aspekte. Alates 4.-5. klassist võiks tutvustada eelarve planeerimist, maksude maksmist, liisinguid, laenamist, intresse, inkassot, aga ka ohutust kodudest, erinevaid väärtusi jne.“

 

Peetri lasteaed-põhikooli 6. klassi ajaloo ja tehnoloogia õpetaja Rainer Kaasik-Aaslav ütleb aga, et tema õpilastel on rahaasjadest üldiselt üpriski realistlik ettekujutus.

„Mõni kulutab kohe kõik ära. Mõned panevad kõrvale, et osta endale midagi vajalikku või suuremat. Huviga rahateemade vastu on nii ja naa. Neid huvitab, kuidas raha teenida, kuidas normaalselt kulutada, kuid rahaplaneerimise loengud jäävad nende jaoks kaugeks.“ Kaasik-Aaslav jätkab, et lapsed õpivad rahaga ümber käimist vanematelt ja koolis inimeseõpetuse tunnis. Kui küsisime tema õpilastelt, kuidas kõige parem oleks teadmisi omandada, vastasid nad lihtsalt: „Andke meile päris raha ja vaadake, kuidas toime tuleme. Kunagi oli üks saade, kus teismeline pidi tervet peret ülal pidama. See oli väga huvitav.“

Kokkuvõtvalt võib öelda, et lastel on huvi ja vajadus rahatarkuse järgi. Selleks on vaja ka lisavahendeid, millest eelistatuimad on praktika ja mängud, mitte loengud. Seega pakkugem seda neile alustades kodustest eeskujudest ja mängudest ning liikudes edasi lasteaedadesse ja koolidesse.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Uudised