Värske uuring: palk ja võrdne kohtlemine

esmaspäev juuni 25, 2018

Kui palju läheb kellegi palgast pere eelarvesse, pole just igapäevane jututeema, mida seltskonnas arutada. Tegemist on ikkagi sügavalt isikliku küsimusega, mis on perekonniti erinevalt lahendatud. Kuna Eesti näol on tegemist üleminekuühiskonnaga, kus traditsioonilised vaated põrkuvad uue aja ideedega, siis antud küsimus on põnev uurimisvaldkond.

Nii otsustaski TF Bank uurida 1002 inimese vaateid, kas pere eelarvesse peaks rohkem panustama kõrgema sissetuleku pereliige. Lisaks huvitas meid, kas suurem palganumber võiks olla pigem mehel või naisel.

See, kes teenib peres rohkem, peaks ka rohkem kulusid kandma.

16% küsitletutest leidis, et kindlasti peaks edukam pool rohkem rahalisi kohustusi täitma ja 52% pigem jah. Soo ja rahvuse lõikes olid vastanute osakaalud enamvähem pooleks. Ka erinevaid vanusegruppe võrreldes selgus, et „pigem jah“ on üpris võrdselt populaarne vastus kaldudes samas natuke vanema grupi poole. Väitega nõustus 57% vanusegrupist 46-55-aastat kui 18-25-aastastest leidis sama 47%. Võrreldes vastuseid inimeste sissetuleku taustal, selgus, et 58% inimestest, kelle kuupalk jäi kuni 500 euro piiresse, pigem nõustusid väitega, et rohkem teeniv pereliige peaks ka rohkem kulusid kandma. Suuremate sissetulekutega inimesed pooldasid antud ideed vähem, kuid sellegipoolest ülekaalukalt.

Viiendik pooldab soolist palgalõhet

Diskussioon meeste ja naiste palganumbrite võrdsusest on meie ühiskonnas pidevalt aktuaalne. Meedias kajastatakse tihti erinevaid seisukohti, analüüse ja uuringuid probleemi olemusest või siis just selle puudumisest. Seega otsustasime minna teemaga rohkem süvitsi uurides soo ja sissetuleku seotust, kuid natuke teise nurga alt.

Uurisime inimestelt, kes nende meelest võiks peres rohkem teenida. Enamus ehk 79% küsitletutest vastas, et vahet ei ole. Teisisõnu pole oluline, kas peres teenib rohkem mees või naine. Küll aga hakkas silma, et ligi viiendik vastanutest leidis, et suurem palganumber peres võiks olla mehel. Meessoost vastajatest pooldas seda väidet 21% kui naistest leidis sama 17%. Vanuste lõikes suuri erinevusi ei olnud: 21% nii 26-35 kui 36-45 aastatest oli väitega nõus. Neile järgnesid ülejäänud vanusegrupid jäädes oma earühmas 17-18% piiresse.

Küll oli aga tekkis suur vahe rahvuste lõikes. Kui 15% eestlastest leidis, et mees võiks peres rohkem teenida, siis muudest rahvustest inimesi oli samal meelel 29% ulatuses. Samas soosis palgalõhet 22% suurtes linnades elavatest inimestest kui maapiirkondades oli selleks osakaaluks vaid 15%. Kui aga võrrelda vastajaid sissetulekute baasil, siis inimesed sissetulekuga kuni 500 eurot ja 501-800 eurot pooldasid ideed vastavalt 17% ja 16% ulatuses, inimestest palganumbriga 801-1100 eurot leidis sama 23% ja üle 100 euro teenivatest inimestest 21%.

 

10.–22.05.2018 küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus 18-84 vanuseid internetikasutajaid Eestis. Uuringus osales 1002 inimest. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Uuringu tellijaks oli TF Bank.

1987 aastal Rootsis registreeritud TF Bank on Stockholmi börsil noteeritud pank. TF Bank on täna kiiresti kasvav, samas riskiteadlik ja stabiilse kapitaliga Põhja-Euroopa pank. Meil on luba tegutseda Eestis, Rootsis, Soomes, Norras, Poolas ja Lätis. Vaata lisa www.tfbank.ee.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Uudised

TF Banki uuring: mida arvatakse palkadest ja maksudest?

esmaspäev juuni 18, 2018

Palgad ja maksud – need on numbrid, mis ei jäta kedagi külmaks. Igal ühel meil on arvamus sellest, kas üldine sissetulekutase Eestis on madal, normaalne või kõrge. Erinevates meediumites on aegajalt päevakorras uued tööviisid, miinimumpalga suurus ning kodanikupalga võimalikkus. Sama kirglikuks teemaks on ka maksud. Need tunduvad kõikidele ühteviisi kõrged. Või kas ikka on nii?

TF Bank küsitles rohkem kui tuhandet erineva vanuse, rahvuse, elukoha ja sissetulekuga inimest uurimaks nende finantsalaseid hoiakuid palkade ja maksude teemal. Eesti erinevates piirkondades elavate meeste ja naiste arvamus pole alati nii ette ennustatav kui arvata võiks.

Eelistatud on kuupõhine palgaarvestus.

Eesti elanikkonnal on valdavalt regulaarne sissetulek. Tänapäeva muutuvate elu- ja tööviiside valguses uurisime, millist palga, pensioni või muu perioodilise tasu saamise sagedust nad eelistaksid. 66% vastanutest jääksid tavapärase, kord kuus täies ulatuses laekuva sissetuleku juurde. Samas oli arvestatav osakaal ka neid (20% vastanutest), kellele sobiks saada tasu kaks korda kuus (2x50%).

Miinimumpalk võiks olla 900 eurot ja rohkem.

2018. aastal on miinimumpalk 500 eurot. TF Banki uuringus anti vastajatele valida 100-eurose sammuga alates 300 eurost. Kui 700-eurost miinimumpalka pooldas 19% vastanutest ja 800-eurost 18%, siis koguni 26% leidis, et miinimumpalk võiks olla 900 eurot või enam.

Maksud on kõrged ja pension madal.

Nii nagu enamik vastajatest soovis, et miinimumpalk oleks kõrgem, leidsid nad ka, et riiklikud maksud on kõrged. 26% küsitletutest väitis, et maksud Eesti Vabariigis on väga kõrged ja 51%, et pigem kõrged. Samas oli ka neid, kes leidsid, et maksud meie riigis on parajad (21% vastanutest). Pensioni kohta arvas 53% küsitluses osalenutest, et see väga madal ja 43%, et see on pigem madal. Kokkuvõttena ei olnud vastajad rahul ei riiklike maksude ega kohaliku pensionitasemega.

Kehtida võiks 500-eurone kodanikupalk.

Palusime TF Banki uuringus osalejatel anda hinnang, kas Eestis võiks igaühele kehtida kodanikupalk. Tegemist on siis meedias aegajalt arutlusel olnud ideega, et kõikidele kodanikele võiks riigi poolt olla tagatud tingimusteta põhisissetulek. 19% vastanutest leidis, et selline korraldus võiks kindlasti kehtida. 38% vastasid aga pigem jah. Ideega pigem mitte nõustuvaid inimesi oli 30%. Küsimusele, kui suur võiks kodanikupalk olla, vastas 29% kodanikupalga pooldajatest, et piisav oleks 500 eurot. Sellele järgnes 13% vastanute soov teenida 900 või enam eurot.

 

10.–22.05.2018 küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus 18-84 vanuseid internetikasutajaid Eestis. Uuringus osales 1002 inimest. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Uuringu tellijaks oli TF Bank.

1987 aastal Rootsis registreeritud TF Bank on Stockholmi börsil noteeritud pank. TF Bank on täna kiiresti kasvav, samas riskiteadlik ja stabiilse kapitaliga Põhja-Euroopa pank. Meil on luba tegutseda Eestis, Rootsis, Soomes, Norras, Poolas ja Lätis. Vaata lisa www.tfbank.ee.

Blogi kategooriad: Uudised

Eksperiment: lõuna 1€ eest

esmaspäev juuni 11, 2018

Tööl käivate inimeste pea igapäevaseks väljakutseks on lõuna. Vähe on ametikohti, kus toit tuleb tööandja poolt. Enamik peavad kas ise kodust midagi kaasa pakkima või käima lähedalasuvas söögikohas või poes. Kui kodust kaasa võetud toidu väärtust on raskem hinnata, siis kohvikus lõunatades jääb üks söögikord keskmiselt 3-5 euro piiresse. Esmapilgul väheolulisena tunduv väljaminek moodustab aga ühe kuu lõikes arvestatava summa. Niimoodi mõeldes oleks ju tore, kui seda summat saaks kuidagi vähendada.

Sellest ideest inspireerituna otsustasid TF Banki töötajad osaleda Laenukooli eksperimendis „lõuna ühe euro eest“. Ülesandeks oli tulla tööle toiduga, mille väärtus on maksimaalselt 1 euro.

Ülesande reeglite määramisel lähtusime mõistlikkuse põhimõttest:

  • Toit peab olema jagatav teisega. Nimelt, kuna keegi meist ei kujutanud ülesande alguses täpselt ette, mida ühe euro eest on võimalik saavutada, siis otsustasime katta ühise laua, et lõuna oleks võimalikult mitmekesine ja toitev.
  • Seejärel lepiti kokku, kes mida toob. Peamine oli vältida kordusi, kuid see andis ka mänguruumi eelarvete ühendamisel ostmaks midagi suuremat.
  • Kui tegemist on valmistoidu või erinevatest komponentidest koosnevate einega, siis tuleb koguseid valida nii, et lõppsummaks kujuneks ikkagi 1 euro.
  • Kui keegi toob oma aia saadusi või metsast korjatud seeni-marju, siis arvestame hinna sisse erinevad maitseainetele tehtud kulutused, kuid mitte kasvatamise, transpordi, töötlemise ja muude laiemate ise tegemistega seotud väljaminekuid.
Mis me lõunaks sõime?

Eksperimendis osales 10 inimest. Ühise jõupingutuse tulemusena õnnestus meil katta laud koduse ja kõhtu täitva toiduga. Laual olid järgmised söögid:

  • Keedukartul ja jahukaste riivitud porgandiga – lihtne ja soodne roog, mis sobib praktiliselt iga liha ja salati kõrvale. Mis peamine, seda pole raske valmistada.
  • Kotletid, leib ja hapukoor – kuna liha on reeglina kallim kui taimsed toidud, siis otsustasid kolm kolleegi ühendada oma eelarved. Eelarvesse mahtusid ka poolik must leib ja väike pakk hapukoort, mis on taaskord headeks kaaslasteks enamikele roogadele.
  • Värske salat – enda kasvuhoonest korjatud salat ja redis hakiti kaussi koos poest ostetud lühikese kurgiga ning maitsestati näputäie soola ja pipraga. Värskendav lisand, millest jagus kõigile.
  • Viinerid – 99 sendi eest saime korraliku koguse viinereid, mida siis leiva, kartuli ja salatiga kombineerida.
  • Plov – kuigi selle tooja armastab ise plovi teha, suundus ta seekord valmistoitude letti puht rahalisel kaalutusel. Eks endatehtu maitseb ikka paremini, kuid kombineerituna teiste toitudega polnud tulemus üldse mitte kehv.
  • Pannkoogid koduse õunamoosi ja kirssidega – 89 senti maksnud pannkoogijahupakist sai taldrikutäie maitsvaid koogikesi. Nende kõrvale pakuti oma aia õuntest tehtud moosi ning sügavkülmast võetud kirsse.
  • Ukraina boršš broileri lihaga – külmletist leitud 59-sendine boršisegu sai tummisemaks muudetud broilerikaelte abil. Kogusest piisas 3-4 inimesele põhiroaks või siis kümnele inimesele eelroaks.
  • Draakoni kommid – kuna enamik panustas soolasse, siis see osaleja hoolitses selle eest, et lõuna lõpetuseks oleks ka midagi magusat põske pista.

Seega kokkuvõttes täitsime oma eesmärgi, ja rohkemgi veel. Nimelt, kui osalejad alguses muretsesid, et äkki me jääme nälga, siis lõpuks ei jõudnud me kõike ära süüa. Järgmiseks päevaks jäi piisavalt, et kõik saaksid endale väikese vahepala lubada.

Mida me sellest eksperimendist õppisime?

Tunnistame, et tegu polnud lihtsa eksperimendiga. Ühe euro väärtuses toidu leidmiseks kulus palju aega ja energiat. Lisaks planeerimisoskusele, olid vajalikud ka leidlikkus ja loovus. Üksi mitmele toitu valides oli keeruline, mitmekesi toitu tehes oli mänguruumi rohkem. Eksperiment näitas ka seda, et ühe euro eest on võimalik saada nii valmistoitu, poolprodukte kui ka ise tehtud roogasid.

Kuigi meie katsime laua ühiselt, õppis igaüks meist midagi juurde. Lisaks tõdesime, et teatud põhimõtted ei muutu kunagi.

  • Bränd mõjutab hinda. Paljudel meist on välja kujunenud harjumused, millise tootja piima, leiba ja muud igapäevast osta. Ühe euro piir pani aga silte hoolikamalt uurima. Selgus, et harjumuspärased kaubamärgid pole alati kõige soodsamad variandid. Mõnikord erineb ühe toote hind kaubamärkide lõikes oluliselt. Ostunimekirja pole parema hinna huvides raske muuta. Samas tõdesime ka, et harjumusi ei kiputa nii kergelt hülgama, kui uus toode on kehvema maitsega.
  • Suurema paki ühikuhind on soodsam. Võib tunduda naljakas, kuid see põhitõde vajab ikka aegajalt üle kordamist. Sõltuvalt toiduainest võivad hinnavahed suuresti varieeruda. Iseasi, kas sellel suuremal kogusel sööjaid on. Hinnavõit pole midagi väärt, kui lõpuks ikkagi osa ära viskad.
  • Internet ja sooduskampaaniad on abiks. Tänapäeval on suuremate poodide kaubavalik internetis üleval. E-poed olid heaks töövahendiks hindade võrdlemisel ja ideede leidmisel. Arvuti tagant lahkumata sai kiire ülevaate ka sooduspakkumistest. Need on eriti tervitatavad toitude puhul, mis muidu eelarvesse ei mahuks. Eksperiment pani teise pilguga vaatama ka sama kuupäevaga tooteid, mis üldiselt on 30-50% tavahinnast soodsamad. Pikemas plaanis aga selline üksikute sooduspakkumiste jahtimine end ära ei tasu. Lõpuks loeb ikkagi poe üldine hinnatase.
  • Leidsime palju uusi retsepte. Tänapäeva kiire elutempo juures on kerge jääda harjumuste küüsi. Olles aga silmitsi ekstreemse eelarvega, hakkasime poes lahtiste silmadega ringi vaatama. Kes tuli välja uue roaga, kes vahetas olemasolevas mõne komponendi välja – nii või teisiti oli avastamisrõõmu palju. Tulevikutarbeks kogunes palju roogasid, mis on natuke kallimad kui euro, kuid sellegipoolest maitsvad ja soodsad.
  • Saime hindadest parema ülevaate. Kõik me teame palju maksab pakk piima või päts leiba, aga enamasti umbkaudu. Nüüd aga, kui peos oli vaid üks euro, muutusime hinnasiltide osas tähelepanelikumaks. Kõike ju iga päev ei söö ja nüüd torkasid muutused hindades eriti silma.
  • Hakkasime hoolikamalt suhtuma ka kaalumisse. Kui varem sai erinevaid puu- ja juurvilju kaalule asetatud kõhutunde järgi, siis piiratud eelarvet järgides pöörasime ka kogustele suuremat tähelepanu. Piir soovi ja reaalse vajaduse vahel muutus oluliselt selgemaks.

Kokkuvõtteks tunnistame, et kuigi eksperiment oli põnev, valmistada lõunasöök ühe euro eest, olgu siis kollektiivselt või üksi, on tõsine väljakutse. Samas, aitas see korrigeerida oma igapäevast tarbimist ning avastada uusi toite. Sellised ettevõtmised aitavad säästa raha ja vaadata oma igakuist eelarvet uue pilguga, kuid tuua ka vaheldust. Boonusena saime meeldivalt aega veeta kolleegide seltsis.

Üleskutse!

Kui Sinulgi on ideid, mida valmistada söögiks ühe euro eest, siis saada meil pilt koos retseptiga hiljemalt 31. augustiks 2018 e-mailile laenukool@tfbank.ee. Vastutasuks anname tasuta vihmavarju!

Parimaid ideid jagame Laenukooli blogis ja Facebook’i lehel.

Loe ka:
Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest